Väetised

Väetiste puhul on tegemist valdkonnaga, kus lisaks üldistele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele tuleb järgida spetsiifilisi nõudeid ja norme. Kõigi nõuete eesmärgiks on tagada, et turule jõuavad turustamiseks ja kasutamiseks üksnes selleks loa saanud väetised. Väetiste registreerimist reguleerivate sätetega tagatakse kaitsetase, millega välditakse eelkõige selliste väetiste turule jõudmist, mis võivad kujutada ohtu inimese ja looma tervisele ning keskkonnale.

Valdkonna reguleerimise põhialused on toodud väetiseseaduses ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 2003/2003/EÜ väetiste kohta. Euroopa Liidu (EL) liikmena kehtivad Eestis ka EL määrused. EL määrused on liikmesriikides vahetult kohaldatavad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses. EL määruseid ei tohi segamini ajada direktiividega, mille sisu tuleb endiselt Eesti õigusaktidesse üle võtta. Vahetult kohaldatavad on ka EL otsused, kuid seda vaid nende suhtes, kellele otsus on suunatud.

Väetiseseadus, selle rakendusaktid ja väetiste valdkonda reguleeriv vahetult kohaldatav EL õigusakt sisaldavad küll kõiki valdkonda reguleerivaid norme, kuid arvestada tuleb ka teiste seadustega kattuvaid osi. Väetiste maaletoomise, tootmise ja turustamisega tegelejad peavad arvestama kemikaaliseaduse, pakendiseaduse ning jäätmeseaduse sätetega. Samuti võib väetiste käitlemisega tegelevatel isikutel ette tulla kokkupuuteid muuhulgas järgmiste seadustega: veeseadus, toote ohutuse seadus, haldusmenetluse seadus, sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seadus, tolliseadustik, väärteomenetluse seadustik.

Väetiseseaduse eesmärgiks on tagada inimeste ja loomade ning keskkonna ohutus läbi väetistele esitatavate nõuete. Samuti on väetiseseaduses esitatud nõuded riikliku järelevalve teostamise alustele ja ulatusele, mis aitavad saavutada püstitatud eesmärki.

Väetiseseadus reguleerib väetiste käitlemist, käitleja enesekontrolli ja riiklikku järelevalvet. Seadus ei reguleeri väetise Eestist väljaspool EL tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse ega territooriumidele ning EL liikmesriiki toimetamise korral, kui välislepingust ei tulene teisiti. Samuti ei kohaldata väetiseseadust töötlemata orgaanilisele väetisele, töötlemata looduslikule väetisele ning reo- ja heitvee settele. Oluline osa seaduses on käitleja vastutusel ja enesekontrollil. Seadus sätestab riikliku järelevalveasutuse poolt teostatava järelevalve alused ja põhimõtted. Mõiste “väetiste käitlemine” alla mahub erinevaid tegevusi, milleks on väetise turustamisotstarbeline tootmine, pakendamine, märgistamine, Eestisse toimetamine ja turustamine. Väetise turustamine on nii väetiste müügiks pakkumine, müümine kui ka muul viisil tasuta või tasu eest tarbijale või teisele käitlejale üleandmine.

Oluliseks eeltingimuseks on väetiste nõuetekohasuse tõendamine ja väetiste registreerimine. Turustada tohib üksnes väetist, mis on registreeritud väetiseregistris, vastab registrisse kantud toiteelementide koostisele ja on nõuetekohaselt märgistatud. Väetise nõuetekohasust tõendatakse akrediteeritud laboratooriumi katseprotokolliga väetise koostise analüüsitulemuste kohta.

Regulaarset järelevalvet teostab Põllumajandusamet. Teatud ülesanded on väetiseseadusest tulenevalt ka Maksu- ja Tolliameti ning Tarbijakaitseameti ametnikel.

Maksu- ja Tolliamet kontrollib väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel ning nii ühendusevälisest kui –sisesest riigist “EÜ VÄETIS” märgistuseta väetise vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, kas väetis on kantud väetisteregistrisse.

“EÜ VÄETIS” märgistusega väetisele ja selle käitlemisele kohaldatakse väetiseseadust ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2003/2003/EÜ väetiste kohta.

Määrus 2003/2003 sätestab nõuded väetiste turule toomisele, märgistamisele, selle kvaliteedile ja kvaliteedi määramisele ning proovide võtmisele ning analüüsidele. Määrus kohaldub ainult mineraalväetiste suhtes, mille turuleviimisel kasutatakse märget “EÜ VÄETIS”. Väetised, millel on märge “EÜ VÄETIS”, ringlevad ühenduses vabalt. See tähendab seda, et liikmesriigid ei tohi koostise, identifitseerimise, märgistamise, pakendamise või teiste määruse 2003/2003 sätete alusel keelata, piirata ega takistada märget „EÜ väetis“ kandva väetise turule viimist.

Määruse 2003/2003 põhilised eesmärgid on tagada väetiste kvaliteet, ohutus, vaba liikumine EL siseturul ning Ühenduse õiguse konsolideerimine väetiste osas. 

 

Kvaliteedi tagamine

“EÜ VÄETIS”märget kandavate väetiste puhul peavad toiteainete sisaldused vastama määruse 2003/2003 lisades 2 j 3 sätestatud miinimumsisaldusele. Väetis peab nõuetekohase kasutamise korral olema ohutu inimese ja looma elule ning tervisele, samuti varale ja keskkonnale.

 

Ohutuse tagamine 

• ohutusmeetmete tugevdamine - Toulusi 21. septembril 2001 toimunud väetisetehase plahvatus tõi endaga kaasa vajaduse tugevdada ohutusmeetmeteid kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste puhul (artiklid 26, 27 ja 28)
• jälgitavus – väetise jälgitavuse tagamiseks säilitab tootja andmed väetiste päritolu kohta (artikkel 8).
• märgistamine – kohustuslikud ja mittekohustuslikud identifitseerimismärked väetise pakendi märgistusel (artikkel 9 ja 10)
• kaitseklausel – väetise võib ajutiselt turult kõrvaldada, kui Põllumajandusamet leiab, et väetis on ohuks inimeste või loomade ohutusele või tervisele või  keskkonnale (artikkel 15).

Kaupade vaba liikumise põhimõte

Kaupade vaba liikumine on üks neljast vabast liikumisest, mis on Euroopa Liidu siseturu toimimise aluseks. Kaupade vaba liikumise põhimõtted on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 23-31. Kaubad, mis korra on juba õiguslikult sisenenud EL siseturule, võivad siseturul vabalt liikuda, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimuseks on siin, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda. Samuti peab olema tagatud järelvalve enne kauba laskmist siseriiklikule turule ja ka turu enda järelvalve.

Liikmesriigid ei tohi koostise, identifitseerimise, märgistamise, pakendamise või muude määruse 2003/2003 sätetega seotud põhjustel keelata, piirata ega takistada märget "EÜ väetis" kandva ja määruse sätetele vastava väetise turuleviimist. Väetised, millel on käesoleva määruse kohane märge "EÜ väetis", ringlevad ühenduses vabalt.

Antud teemat on käsitletud täpsemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ja Euroopa Komisjoni kodulehel.

Vastastikune tunnustamine

Antud teemat on käsitletud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ja Euroopa Komisjoni kodulehel.

Ühenduse õiguse konsolideerimine

Määrus 2003/2003 ühendab endas 18 varasemat direktiivi (4 nn põhidirektiivi ja 14 muudatust), mis reguleerisid väetiste valdkonda aastate 1976 ja 1998 vahel. Määruse 2003/2003 jõustumisel 11.detsembril 2003 muutusid kõik varasemad väetisi reguleerinud direktiivid õigustühisteks.

Kehtetuks tunnistatud nn põhidirektiivid on:
Komisjoni 8. detsembri 1986 a. direktiiv 87/94/EMÜ suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetiste omaduste kontrolli menetlusi, piiranguid ja detonatsioonikindlust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Muudetud direktiiiviga 88/126/EMÜ

Komisjoni 15. juuli 1980 a. direktiiv 80/876/EMÜ suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat-lihtväetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Muudetud direktiiviga 97/63/EÜ

Komisjoni 22. juuni 1977 a. direktiiv 77/535/EMÜ väetiste proovivõtu- ja analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Muudetud direktiividega 79/138/EMÜ, 87/566/EMÜ, 89/519/EMÜ, 93/1/EMÜ, 95/8/EÜ

Komisjoni 18. detsembri 1975 a. direktiiv 76/116/EMÜ väetiste kohta. Muudetud ja/või täiendatud direktiividega 88/183/EMÜ, 89/284/EMÜ, 89/530/EMÜ, 93/69/EMÜ, 96/28/EÜ, 97/63/EÜ, 98/3/EÜ, 98/97/EÜ

Ettevalmistamisel olev Ühenduse õigusakt

Kaadmiumisisaldus väetistes