Vesiviljelus

Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused.

Vesiviljelusega on tegeletud küllalt pikka aega, kuid suurema osa vältel on kalu kasvatatud lihtsa tehnoloogia abil ja ekstensiivselt. Enamiku tänapäeval vesiviljeluses toodetavate kalade, veeselgrootute ja veetaimede intensiivse kasvatamise tehnoloogia on välja töötatud viimase vähem kui 50 aastaga.
NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi).
Lisaks eeltoodud kalaliikidele on Eestis alustatud ka angerja, tuuraliste ja ilukarpkalade kasvatamisega.

Vesiviljelus ettevõtetes töötavate ja peamise sissetuleku saajate arv kõigub 100 inimese ümber. Hooajaliselt palgatakse ka lisatööjõudu.

Vesiviljeluse teiseks tootmisharuks kaubakala kasvatamise kõrval on kalavarude taastoomise eesmärgil noorkalade kasvatamine. Eesti veekogusid on 2000’ndete aastate jooksul rikastatud kokku 8 liiki kaladega: lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug, angerjas, koha ja linask, ning ei tasu ära unustada ja jõevähki. Ainult taastootmise eesmärgil tegutseb meil 2 ettevõtet: Põlula Kalakasvatuskeskus ja Õngu Noorkalakasvandus. Kuid oma panuse taastootmisesse on andnud veel ca 8 ettevõtet.
Kolmas vesiviljelusharu on kalaturismi nimetuse all tuntud tiikidest kala püüdmine – inglise keeles put – and – take fishing. Selliseid ettevõtteid on üle Eesti praeguseks juba 60 ja nende arv kasvab. Peamiselt pakutakse Eesti kalakasvatustes kasvatatud vikerforelli, kuid leidub ka karpkala pakkujaid. 
 

• Vähk ja vähikasvatus (õppematerjal)