Viimase 10–15 aasta jooksul on Euroopa mesinikud teatanud mesilaste ja mesilasperede arvukuse kiirest vähenemisest. See on märgiks, et me peame mesilasi kaitsma haiguste, kahjurite, taimekaitsevahendite ja muude ohtude eest.
Mesilastel on tähtis roll põllukultuuride ja teiste taimede tolmeldajana ja inimese toidulaua rikastajana. Mesindus põllumajandusharuna annab paljudele inimestele tööd ja sissetulekut.
Selle infomaterjali eesmärk on aidata mesinikel mõista bioohutuse, haiguste ennetamise ning mesilate registreerimise tähtsust oma mesilaste ja mesilate kaitsmisel.
- Infomaterjal allalaaditaval kujul » (324.38 KB, ODT)
täiendatud 5. märtsil 2015. a
Mesilate registreerimine
Enne mesilaste pidamise alustamist peab mesinik esitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) majandustegevusteate (lähtuvalt loomatauditõrje seaduse §-st 196). Mesinduse puhul esitatakse teates lisaks muudele andmetele ka mesilasperede arv.
Majandustegevusteate saab PRIA-le esitada kas piirkondlikus kontoris või elektrooniliselt läbi e-PRIA rakenduse. Igale registreeritud mesilale antakse number.
Mesinik esitab PRIA-le ühe (1) korra aastas teatise enda peetavate mesilasperede arvu kohta 1. mai seisuga sama aasta 15. maiks.
- Mesilasperede arvu teatamise vormi saab kätte PRIA kodulehelt.
- Infot mesilaste pidaja ja mesila registreerimise kohta saab Veterinaar-ja Toiduameti kodulehelt.
Õigusaktidest tulenev mesilate registreerimise kohustus võimaldab
- ennetades kaitsta mesilasperesid taimekaitsetööde tõttu tekkida võivate ohtude eest,
- tõhustada meetmeid mesilashaiguste leviku tõkestamiseks ja paremat tauditõrje koordineerimist,
- teha järelevalvet ning saada informatsiooni ja statistilisi andmeid.
Bioohutus
Bioohutus tähendab lihtsamas mõttes haiguste leviku tõkestamist.
Parim viis oma mesila haigustest ja kahjuritest vabana hoidmiseks on haiguste profülaktika ja bioohutusmeetmete rakendamine.
Bioohutusmeetmed loomapidajale loomataudide ennetamiseks on sätestatud loomatauditõrje seaduse §-s 71.
Loomatauditõrje seadus on kättesaadav elektroonilisest Riigi Teatajast.
Terve ja tugeva mesilaspere tagamiseks järgi neid nõuandeid.
- Väldi illegaalsete ja teadmata tervisliku staatusega mesilasperede ja -sülemite sissetoomist mesilasse.
- Taga mesilastele hea korje- ja elukeskkond koos asjatundliku hooldamisega.
- Kasuta puhtaid, sooje ja desinfitseeritud tarusid ning muud inventari.
- Korralda näriliste ja putukate tõrje õigeaegselt.
- Tee õigeaegselt parasitaarhaiguste tõrjet − varroatoos, akarapidoos, nosematoos.
- Ära luba kõrvalisi isikuid mesilasse.
- Hoia mesilasse juurde toodav mesilaspere olemasolevatest eraldi.
- Eralda haige mesilaspere tervetest.
- Haiguste diagnoosimiseks kasuta Eesti Mesinike Liidu spetsialisti, kogenud loomaarsti või kogenud mesiniku abi; vajadusel saada proov laborisse.
Kuidas käituda haiguse korral?
Haiguste ja kahjurite õigeaegseks avastamiseks on äärmiselt oluline kontrollida kõiki peresid ja hauet.
- Kontrolli peresid kogu aasta jooksul regulaarselt.
- Alusta taru välisest vaatlusest.
- Määra mesilaste lennuaktiivsus.
- Kontrolli lennuava lähedust ja ümbrust.
- Tee mesilastarule sisemine läbivaatus.
- Märgi üles kogu info – kõrvalekalded, ulatus, kahtlused, muutused, tõsidus, mõju mesilasperele, leitud kahjurid.
Kui märkad midagi ebatavalist, kutsu viivitamatult volitatud veterinaararst haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide võtmiseks, epidemioloogiliseks uurimiseks ja haiguse leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks.
Põllumajandusministri määrusega on kinnitatud
- teatamiskohustuslikud loomataudid (sealhulgas mesilastaudidest ameerika haudmemädanik, väike tarumardikas ja lest liigist Tropilaelaps) ning
- registreerimiskohustuslikud mesilaste haigused (euroopa haudmemädanik, nosematoos, varroatoos ja akarapidoos).
Mesilaste tervise peamised ohustajad
Levinumad haigused
Varroatoos
- mesilaspere areng aeglustub
- tarus on näha jõuetuid ja deformeerunud tiibadega mesilasi
- varroalestade leidmine mesilastel, haudmel ja tarulangetises
- haue on ebaühtlane, hukkunud vastsed
- mesilaste suur suremus sügisel ja peale talvitumist
Ameerika haudmemädanik
- mesilaspere areng on aeglustunud
- haudmevälja muster on ebaühtlane (auguline)
- koldeliselt surnud vastsed on kohvipruuni värvusega, venivad, kleepuvad ja neil on spetsiifiline lõhn (tisleriliimi lõhn)
- kärjekannu kaaned on sisse vajunud ja tumepruuni värvi
- surnud vaglad kleepuvad kärjekannu seina külge ja on sealt raskesti eraldatavad
- surnud haudmega kärjekannud on kaanetamata või mesilaste poolt augustatud
- kasuta vaid haigusest vabasid mesilasperesid ja inventari
- uute perede ostmisel veendu, et mesilaspere on ameerika haudmemädaniku suhtes laboratoorselt uuritud
- hoia mesilas kasutatav inventar puhas ja desinfitseeritud
- hoia oma mesilast eemal teised mesilashaigused (varroatoos, nosematoos jne.)
- jälgi naabermesilate haiguste alast olukorda
Euroopa haudmemädanik (EHM)
Haiguse tunnused:
- haue on auklik ja ebaühtlane
- kaanetamata kärjekannudes on näha ümara vormi ja läike kaotanud valkjashallikaid või kollakaid haigestunud vaklu
- kärjekannudes on punakaspruunid kuni tumepruunid surnud vaglad
- tarus on hapukas, hiljem roiskuva liha lõhn
- surnud vaklade mass ei kleepu kärjekannu seinale ja on kergesti eemaldatav
Tõrjemeetmed:
- haiguse kahtluse korral kontrolli kõiki peresid
- järgi bioohutusmeetmeid
- taga mesilastele piisav toiduvaru
- koonda haiged pered ühte gruppi
- ulatusliku haudme tabandumise korral kasuta ümberajamismeetodit
Ennetusmeetmed:
- hoidu haigustekitajate toomisest mesilasse
- tugevad mesilaspered
- eemalda määrdunud kärjed, sulata need vahaks
- puhasta ja desinfitseeri raamid
- soojusta tarud, koonda nõrgad pered
Nosematoos
Tunnused
- taru esiseinal, siseseinal, kärgedel ja kärjeraamidel on näha roojaplekid
- mesilased on rahutud ja alatoitunud
- tarupõhi paksult kaetud surnud mesilastega
- taru ümbruses on palju roomavaid mesilasi ja rohukõrte külge klammerduvaid mesilasi
Lubihaue ehk askosferoos
Tunnused
- seeneniidistikust läbipõimunud vagel muutub valgeks muumiaks; hiljem, seene eoste moodustamise ajal tumedaks
- kriiditükikeste taolised muumiad on kärjekannust kergesti eraldatavad
- kärje raputamisel kuivanud muumiad tekitavad krobisevat heli
- muumiaid võib sageli leida lennulaual, taru eest maast ja taru põhjal
- tihtipeale kahjustub lesehaue
Kivihaue ehk aspergilloos
- vaglad muutuvad läiketuks ja kortsuvad
- vakladel ja nukkudel moodustab seeneniidistik algul ümber pea krae
- hiljem hukkunud haue muutub kõvaks ja meenutab suira
- hukkunud haue ei tule kärjekannu seinte küljest lahti
- mesilased katavad haudme taruvaiguga – pruun kate haudmel
Kotthaue
- hukkunud vakladel on iseloomulik koti kuju, mis on täidetud teralise lõhnata vedelikuga
- hiljem vaglad kuivavad, muutuvad pruunikaks ning võtavad kanuu kuju
- vaklu on kärjekannust kerge eemaldada
Amöbiaas
Akarapidoos
Mesilaspere ootamatu suremuse sündroom ehk kollaps
- töömesilased puuduvad täielikult
- peres on kaanetatud hauet
- peres on nii mee- kui ka suiravarud
- ebapiisavalt amm-mesilasi haudme eest hoolitsemiseks
- kõik töömesilased on noored
- mesilasema olemas
- pere ei võta vastu pakutud lisasööta
- õpi ära tundma kollapsi varaseid sümptomeid
- kollapsile viitavate märkide ilmnedes grupeeri kahtlased pered
- kindlusta peredele piisavalt sööta
- väldi nosematoosi, kui vähegi võimalik
- ära tee lestatõrjet valesti ja mesilastele mürgiste vahenditega
- hoia oma mesilased pestitsiididest võimalikult kaugel
- tõrju varroalesta regulaarselt ja sobilike vahenditega
- tõuaretuses eelista haiguskindlaid liine
Kahjurputukad
Suur kärjekoi ehk kärjeleedik
Väike kärjekoi ehk kärjeleedik
Kõrvahark
Sipelgad
Herilased
Harilik nahanäkk
Aasia herilane
Väike tarumardikas
- mardika, ebatavaliste vastsete või munade nägemine
- käigud raamide sees
- haudme hävimine
- mee värvuse ja fermentatsiooni muutumine
Lest liigist Tropilaelaps
Tropilaelaps lesta tunnused:
- lestal on 4 paari jalgu, tundlad puuduvad, keha täpselt piiritletud
- suurus 1 mm x 0,6 mm
- palja silmaga nähtav, kuid väiksemad kui Varroa destructor lest
- Tropilaelaps spp. lestad on pikemad kui on nende laius (erinevus Varroa'st)
Kliinilised tunnused haigestumise korral on üldjuhul sarnased varroatoosi tunnustega:
- deformeerunud tiibadega mesilased
- deformeerunud kõht
- haudmekaas väikeste aukudega
- ebaühtlane (auguline) haue
- surnud vastsed
Kahjurlinnud
Rasvatihane
Rähn
Herilaseviu
Hall-kärbsenäpp
Kahjurloomad
Hiirlased

Nugis
Pruunkaru