Sa oled siin

Alatskivi ajaloolise pastoraadi taasavamine ühendab kogukonda

Väikeses Alatskivi aleviku südames on inimeste annetuste ja Euroopa Liidu toetusrahadega saanud uue välisilme vana pastoraadi hoone, millest loodetakse lähiaastatel kujunevat koguduse ja kohalike elanike vabaajakeskus mitmesugusteks tegevusteks. Kõrtsi ja vallamaja naabruses torkab silma pastelsetes toonides kahekordne maja uue plekk-katusega. Veel paar aastat tagasi riivas see kirju ajalooga hoone elanike ja külaliste silma. Kuid ilusaks vuntsitud pastoraadi uks on endiselt lukus. Ja lukku jääb ta veel kes teab mitmeks aastaks, kuna maja on ilus vaid väljast. Sees on tunda rõskust ja kopitushaisu, tubades on eelmisest kasutajast jäänud lauad ja kapid, mis ootavad prügimäele viimist.

Põrandad vajuvad nagu kummimadrats ja hoolikalt peab ette vaatama, et jalg pehkinud laudadest läbi ei vajuks. Rõõm, mis kena maja väljast vaadates hinge kerkis, kustub, sest ilmselgelt nõuab kõik selle laguneva sisemuse kordategemine miljoneid kroone.

Pastoraadi hoone omanikuks on Alatskivi 55 annetajaliikmega kogudus, kellele vallavalitsus 12 aastat tagasi selle tagastas. Maja taastamiseks nende annetustest paraku ei piisa.

Kogudusel pole kodu

Kokkulepitud ajal astub kirikuõpetaja välja mitte pastoraadi uksest, vaid oma autost. Sest kogudusel pole kohta, kus koos käia, kantseleitööd teeb õpetaja oma kodus.

Kui kirikuõpetaja Raigo Ojamets 1993. aastal pärast konsistooriumi lõpetamist Kodavere koguduse õpetajana ametisse asus, sai ta pealekauba ka Alatskivi koguduse. Raha oli koguduse kassas siis vaid 100 krooni.

Aastal 1937 kirikuõpetaja majaks ehitatud hoonel on kirev ajalugu. „Toona oli koguduse käes hoone vaid neli aastat, kui Nõukogude võime sellele uue otstarbe leidis. Läbi aegade on majas töötanud Kallaste rajoonikohus, siin on asunud Alatskivi keskkooli internaat, õpetajate korterid ja lasteaed. Viimati tegutses hoones ambulatoorium, mis kolis välja neli aastat tagasi, ja veel praegugi meenutab ruumides olev kola nende eluolu. Ühes toas on laua all isegi imikute kaal, mida vaid eakamad lastearstid mäletavad. Kõikvõimalik meditsiinivarustus lubaks kogudusel siin avada muuseumi. Tegelikult teeb see kola õpetaja meele mõruks, sest prügimägi seda ju tasuta vastu ei võta.

Maja saab kogukonna osaks

Väikese koguduse jaoks on pastoraadi hoone liiga suur ja kulukas majandada.

„Sõlmisime vallavalitsusega avaliku kasutuse lepingu, mis tähendab, et anname esimesel korrusel nende kasutusse köögi ja toa sotsiaaltööks puuetega inimeste jaoks, ülakorrusele aga ruumid näiteks laste päevahoiu ja noortetöö tarvis. Vastutasuks tasub vald maja küttekulud,” ütles Ojamets.

Praegu käivad pensionäridest memmed koos lasteaias, noortel ja terviselt põduratel pole aga paika ühistegevuseks. Pastoraat võiks olla kohaks, kus kurta oma hingehäda mitte ainult kirikuõpetajale, vaid ka aega veeta eakaaslastega. Olgu tegemist siis tädi Maali või onu Juhaniga. Ojamets näeb vaimusilmas ka ühte tuba päevakeskuse jaoks, kuhu vanemad saaksid tuua oma lapsi päeval mängima.

Pastoraadi valmimist ootavad kohalikud elanikud pikisilmi. Valla sotsiaalnõunik Anne Lukk möönis, et kuna kogudus on väike ja pastoraati pole vallas varem olnud, siis on ka kirik rahvast veidi eemale jäänud. Pastoraadi valmimine peaks tema sõnul aitama kogukonda liita ja sellest võiks saada kooskäimise koht kõigile inimestele.  „Oleme mõelnud seal avada päevakeskuse puuetega inimestele, vabaajakeskuse noortele, viiksime sinna üle ka beebikooli ja tööd alustaks laste päevahoid. Meelsasti näeksime seal tegutsemas ka pühapäevakooli,” nimetas Lukk.

Hoone ootab uut rahasüsti

Pastoraadimaja võiks oma uksed nii koguduse liikmetele kui ka teistele valla elanikele avada juba 2013. aastal. Seda aga siis, kui õpetaja Ojametsal õnnestub kirjutada nii head projektid, mis pääsevad rahasaajate hulka. Silt majal annab teada, et pastoraat on juba saanud toetust – Euroopa Liidust ja 2007. aasta taotlusvoorust on rekonstrueeritud katus ja seinad, tehtud lammutustöid viimistletud välimust, samuti ehitatud katlaruum.

Õpetaja Ojametsale oli juba ametisse asudes selge, et koguduse kõhn rahakott ei suuda mingil moel pastoraadi kordategemist taluda. Ainsa väljapääsuna näis õpetajale küsida toetust. Pakkus ju maaelu arengukava külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust. Enne toetuse küsimist oli vaja aga ehitusprojekti, et teada saada tööde maksumust. „Projekti tegemine maksis 60 000 krooni, selle summa maksis kogudus n-ö omast taskust kinni,” ütles Ojamets. Kaks aastat tagasi saigi EELK Alatskivi kogudus esimese rahasüsti.

Sellise toetuse puhul on nõutav kümneprotsendiline omaosalus, kuid kogudusel polnud mõistagi sellist summast kuskilt võtta. „Meid aitasid kaks sõpruskogudust Soomest. Imatra ja Joutseno kogudus kogusid annetustena kokku 9000 eurot ehk 140 400 krooni. Samuti müüs kogudus maha osa talle kuuluvast metsast,” rääkis Ojamets.

Selleks et Alatskivi kalmistu kõrval asuv pastoraadihoone täielikult valmis saaks, oleks PRIA kaudu saadud 938 796 kroonile lisaks vaja veel ligi kolm miljonit krooni. Mets on aga maha müüdud.

Pastoraadi hoone renoveerimine

  • Pastoraadihoone kordategemine on mõeldud neljaetapilisena.
  • I etapp on läbi, II etapis saaks majja ehitada vee- ja kanalisatsiooni, uue elektrisüsteemi,  lammutada mittevajalikke vaheseinu, ehitada ahjud.
  • III etapp näeb ette soojusvõrgu ehitamist ja alumise korruse sisetööde lõpetamist.
  • IV etapp võtaks käsile ülakorruse.
  • Vaja on maha võtta ka viis-kuus suurt paplit, teha haljastus ning kõnniteed. Siis on aga aeg mõelda sisustusele.
  • 2007. aastal tehtud arvestuste järgi kuluks pastoraadi ehitustöödele vähemalt 3,8 miljonit krooni.
  • Alatskivi vallavolikogu andis tänavu nõusoleku toetada oma reservfondist EELK Alatskivi kogudust 18 000 krooniga, et viia kirikuhoones tuletõrjesignalisatsioon nõuetele vastavaks.

12 miljonit krooni euroraha kogudustele

  • Tänavu esitati Tartu maakonda meetme 3.2 taotlusvooru üle 70 taotluse, neist rahuldati 17.
  • Alatskivi koguduse taotlus oli pingereas 21.
  • Raigo Ojametsa teada on Tartu praostkonnast euroliidu toetust saanud ka Maarja-Magdaleena, Võnnu ja Kodavere kogudused.
  • Meetme 3.2 või selle eelkäija, meetme 3.5 raames on toetust saanud EELK kogudused 18 korda.
  • Toetuste kogusumma on 12 441 388 krooni.
  • Suurem osa toetusi on kulunud kogudusemajade-pastoraatide ehitustöödeks, paaril juhul on ostetud ka helivõimendussüsteem, muru-traktor jm.
  • „Märkimisväärne on EELK koguduste loidus nimetatud toetuse taotlemisel.
  • EELK kogudustesse on koondunud ligi 10 korda rohkem inimesi kui muudesse MTÜ-sse, aga toetuse saajaist on EELK kogudusi ainult mõni protsent,” nentis kirikuõpetaja Urmas Paju.
 

Signe Kalberg

Viimati uuendatud: 15. september 2014