Sa oled siin

Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007–2013

Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamiseks Eestis aastatel 2007–2013 töötas Maaeluministeerium (toona Põllumajandusministeerium) välja arengukava.

Arengukava eelnõu koostas Riigikantselei ja Maaeluministeeriumi ametnikest koosnev komisjon. Eelnõu saadeti avalikuks aruteluks biomassi ja bioenergia töögrupile, kuhu on koondatud teadaolevad seotud ametnikud, ettevõtjad, teadlased ja kolmanda sektori esindajad.

Avaliku arvamuse tulemusel täiendatud arengukava saadeti enne Vabariigi Valitsusele esitamist kooskõlastamiseks ministeeriumidesse ja Riigikantseleisse.

Arengukava kestuseks on plaanitud aastad 2007–2013 – see ühtib Euroopa Liidu finantsperspektiivi perioodiga.

 

Arengukava koostamise tagamaad

Euroopa Komisjoni strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks näitab, et kliimamuutuste ohjeldamine, energiavarustuse kindluse tagamine ja konkurentsivõime tugevdamine käivad käsikäes.

Suurendades energiatõhusust ja arendades taastuvaid energiaallikaid, täidetakse korraga mitut eesmärki: vähendatakse heitmeid, vähendatakse sõltuvust impordist, saadakse stabiilsem turg ning tõuge Euroopa tehnoloogia arenguks.

Euroopa Liidu taastuvate energiaallikate 12% osakaalu saavutamisel aastaks 2010 mängivad olulist rolli bioenergiaallikad.

Biomassi tegevuskava

Euroopa Komisjon andis 2005. aastal välja teatise Euroopa Liidu biomassi tegevuskavast. Teatises kutsuti liikmesriike üles koostama kohalikud biomassi tegevuskavad.

Euroopa Liidu biomassi tegevuskavaga nähakse ette ette:

  • meetmed puidust, jäätmetest ja põllumajanduskultuuridest saadava energia ja materjalide tootmise hoogustamiseks;
  • meetmed biomassi kasutamise edendamiseks soojusmajanduses, elektrienergeetikas, transpordis ja materjalidetööstuses;
  • valdkondadevahelised meetmed, mis soodustavad rahastamist, biomassiga varustamist, uurimis- ja teavitustegevust.

Tegevuskavaga püütakse vähendada investeerijate ebakindlust, hinnates eri biomassiliikide, sealhulgas puidu ja puidujääkide, samuti jäätmete ja põllumajanduskultuuride füüsilist ja majanduslikku kättesaadavust, määrates kindlaks prioriteedid kasutatavate biomassiliikide ja nende arendamise viiside suhtes ning näidates meetmed, mida võetakse ette selle edendamiseks.

Samuti on tegevuskava seotud tarbijateabe kampaaniatega biomassi ja bioenergia kasulikkuse kohta. Selle juurde kuulub üldine mõjuhinnang.

Biokütuste strateegia

Lisaks biomassi tegevuskavale koostas Euroopa Komisjon 2006. aastal Euroopa Liidu biokütuste strateegia.

Paljudele piirkondadele, mis saavad abi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidelt, on biomass heaks võimaluseks aidata kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele või stabiliseerimisele. See kehtib eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa maapiirkondades. Väikesed tööjõukulud ja ressursside laialdane kättesaadavus võivad anda nendele piirkondadele võrreldes teistega eelise biomassi tootmisel.

Taastuvate ja alternatiivsete energiaallikate, sh biomassi tootmise toetamine on struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide oluline prioriteet, nagu märgitakse Euroopa Komisjoni ettepanekus ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta. Kõnealused fondid võivad toetada põllumajandustootjate ümberõpet, seadmete hankimist biomassi tootjatele, investeeringuid biokütuste ja muude materjalide tootmisrajatistesse ning elektri- ja kaugküttetootjate ümberlülitumist biomassile.

Maaelu arendamise poliitika kaudu saab toetada põllumajandusettevõtetesse või nende lähedale tehtavaid investeeringuid, aga ka kasutamata biomassi kasutuselevõtmist metsaomanike poolt. Euroopa Komisjon on pakkunud välja ühenduse maaelu arendamise strateegilised suunised, milles pööratakse suurt tähelepanu taastuvenergiale üldiselt ja eriti biomassi turustusahelatele. Euroopa Komisjon julgustab liikmesriike kasutama neid võimalusi maapiirkondade majanduse arendamiseks ja mitmekesistamiseks riiklike maaelu arenguprogrammide kaudu.

 

Biomassi kasutamise eelised ja väljakutsed

Biomassi kasutuselevõtt energia ja materjalide tootmises:

  • aitab tagada energiaga varustuskindlust;
  • vähendab sõltuvust imporditavast energiast ja selle hinnakõikumistest;
  • loob põllumajandustoodangule uued turuväljundid võimaldades otsetoetuste vähenemise kompensatsiooniks teenida asendus- või lisasissetulekut;
  • aitab vähendada reostussurvet keskkonnale, eriti energeetikasektori keskkonnakoormust;
  • aitab tagada sisemajanduse kogutoodangu kasvu või stabiilsust;
  • avaldab positiivset mõju kaubandusbilansile;
  • võimaldab luua uusi töökohti või säilitada olemasolevaid (eriti maapiirkondades);
  • mitmekesistab põllumajandustoodangu ja energiaressursside nomenklatuuri;
  • aitab hajutada energia tootmist;
  • aitab tagada põllumajandus- ja metsamaa hooldatust.

Paremate alternatiivide puudumisel tuleb bioenergiat soodustada ja arendada, kuigi see on tavaenergiast kõrgema hinnaga. See on keskkonna säästmise ja sõltumatuse hind.

Vastus tuleb leida küsimusele, milline viis on kõige säästlikum ning ei kahjustataks riigi üldist arengut. Võimalik on tõsta makse – siis muutub bioenergia tootmine tasuvaks. Võib valida ka toetuste maksmise tee, kehtestada kohustusi ja piiranguid. 2007–2013 perioodi arengukava esimeses etapis on eesmärgiks valikuid analüüside põhjal hinnata.

Ettevõtjate seisukohalt on oluline tegutsemiskindlus, mistõttu on soovitav turu reeglid kujundada võimalikult pikaks ajaks. Teavitus- ning teadus- ja arendustegevus koos mõjude analüüsiga on siinjuures turu kujundamist toetavateks tegevusteks.

 

 

Viimati uuendatud: 1. september 2015