Sa oled siin

EL ühine kalanduspoliitika (ÜKP)

Kalanduspoliitika mängib olulist rolli kalatööstuse arengus, riikidevahelises suhtluses ja kalavarude jätkusuutlikus haldamises.

Kalavarusid ei saa pidada ühegi riigi ega liidu omaks, kuna kaladele pole liikumisel riigipiirid takistuseks. Mistahes riigi kalapüüdjate tegevus mõjutab seetõttu ka samas vetes tegutsevate, teiste riikide kalapüüdjate püügivõimalusi.

Kalavarude vastastikuse juurdepääsu probleemidega tegelemiseks leppisid Euroopa Liidu riigid omavahel kokku merekalavarude haldamises ühise kalanduspoliitika (ÜKP) kaudu.

Kalavarude haldamiseks tuleb lisaks ÜKP rakendamisele tagada ka koordineeritud koostöö nende riikidega, kes ei kuulu Euroopa Liitu. Liikmesriigid on kokku leppinud, et Euroopa Liidu nimel peab kolmandate riikidega ja ka rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides läbirääkimisi Euroopa Komisjon, kes arvestab seejuures EL liikmesriikidega ühiselt koordineeritud seisukohtadega.

Kolm kalalaeva merel. Allikas: Põllumajadusministeerium

Euroopa Liidu ühisele kalamajanduspoliitikale pandi ametlikult alus aastal 1983. Selle loomisega alustati aga juba 1970ndate alguses, mil paljud maailma riigid laiendasid oma territoriaalvesi. Lõpuks loodi majandusvööndid, mis ulatuvad 200 meremiilini, mis tähendas ka riikide püügipiirkondade laienemist. Juba siis kalastasid Euroopa Liidu kalalaevad kodust kaugel, nii teiste EL riikide kui kolmandate riikide vetes. Selleks et vältida uues olukorras konflikte riikide vahel, oli kalandusalaste küsimuste lahendamise koordineerimine EL riikide vahel möödapääsmatu. Ühise poliitika loomise tulemusel nõustusid EL liikmesriigid tagama vaba vastastikuse juurdepääsu üksteise vetele, säilitades samas riikide traditsioonilised püügipiirkonnad ja tavad.

 

Eesmärgid ja põhimõtted

ÜKP näol pole tegu kindlaksmääratud eeskirjade kogumiga, vaid pigem käimasoleva tööga ja ühise alusraamistikuga. See hõlmab suurt hulka erinevaid meetmeid, mille eesmärk on edendada säästvat kalandust ja vesiviljelust rikkumata merekeskkonnas, mis suudab toetada majanduslikult elujõulist tööstust, tagades rannaäärsete kogukondade tööhõive ja võimalused.

ÜKP raames rakendatavad meetmed on sisult väga erinevad. Näiteks tehakse järgmist:

  • kehtestatakse ühised kalavarude kaitse ja kasutamise eeskirjad, mis näevad ette erinevaid meetmeid kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks ja merekeskkonna kahjustamise ennetamiseks (näiteks püüda lubatud kalakogused, piirangud kasutada lubatud püügilaevastike suurusele ja püügiajale, nõuded kasutada lubatud kalapüügivahenditele);
  • seatakse piirangud Euroopa kalalaevastiku suurusele ja uuendamisele, et vältida ülepüüki ja aidata tagada kalandussektori majanduslik elujõulisus;
  • eraldatakse rahalisi vahendeid, mis aitavad muuta kalandussektorit jätkusuutlikumaks ning edendada elu rannaäärsetes kogukondades.

ÜKP põhimõtete väljatöötamisel kaasatakse alati laialdaselt erinevaid sidusrühmi ja ettevõtjaid. Lai kaasamine aitab tagada selle, et merevarude kaitsmisel ja kalatööstuse säästva tuleviku rajamisel rakendatakse võimalikult palju sektoris hõivatud asjatundjate oskusi ja kogemusi ning arvestatakse nende pikaajaliste huvide ja vajadustega.

Peamised põhimõtted, millele ühine kalanduspoliitika praegu tugineb, on esitatud n-ö alusmääruse nime all tuntud õigusaktis. Alusmääruseks kutsutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, mis võeti vastu 2013. aastal ning jõustus 2014. aasta alguses.

Varem oli ÜKP alusmääruseks nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta. See õigusakt võeti vastu aastal 2002 ning oli peamiseks õiguslikuks aluseks Euroopa Liidu tasandi kalandusalaste õigusaktide väljatöötamisel ja vastuvõtmisel kuni 2013. aasta lõpuni.

 

Rahastamine ja rakendamine

ÜKP finantsinstrumendiks on aastast 2007 tegutsev Euroopa Kalandusfond (EKF). EKF-i eelarve aastatel 2007-2013 on ligi 4,3 miljardit eurot. See raha on mõeldud jätkusuutliku kalapüügi arendamiseks nii meredel kui ka siseveekogudel, samuti vesiviljeluse ning ka kalandustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks. Fondi rahade jagamise aluseks on liikmesriikide koostatud kohalikud strateegilised kavad ja tegevuskavad.

Järgmiseks, 2014-2020 perioodiks on loodud uus fond – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Fondi eelarvet pole praeguse seisuga veel paika pandud.

 

Viimati uuendatud: 24. aprill 2014