Reformid

Ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja aluseid vaadatakse aeg-ajalt üle ning vajadusel tehakse neis muudatusi. ÜKP uuendamisele eelnevad alati avalikud konsultatsioonid, kus kõik huvilised saavad võimaluse esitada oma ettepanekuid. Samuti analüüsitakse uuendamise käigus seda, mis on kehtivas kalanduspoliitikas hästi ja mis vajab parandamist.

Konsultatsioonide ja analüüside tulemusena paneb Euroopa Komisjon kokku ettepaneku ÜKP uuendamiseks. Seejärel peavad Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid läbirääkimisi, kuni viimaks jõutakse osapooli rahuldavale kokkuleppele.

ÜKP viimane uuendamine toimus aastal 2013, mil pandi paika EL peamised kalanduspoliitilised suunad järgnevaks kümneks aastaks (2014-2023).

Üheks oluliseks muudatuseks uuendatud ÜKP-s on otsustusprotsessi viimine piirkondlikumaks. See annab paremad võimalused näiteks üksnes Läänemere-äärsete riikide koostöös ettevalmistatud ettepanekute rakendamiseks selle piirkonna kalavarude majandamisel.

Eestil oli ÜKP reformi suhtes viis peamist seisukohta ning neid arvestati järgmiselt.

  • Eesti toetab kalaliikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse printsiibi järk-järgulist saavutamist seal, kus võimalik, aastaks 2015, võttes arvesse erinevate kalaliikide omavahelisi seoseid toiduahelas.

    Seisukohaga arvestati uues ÜKP-s täielikult.

  • Eesti toetab kaaspüügina püütud kalade tagasiheite keelustamist. Samas soovime, et alamõõdulist kala saaks kasutada ka inimtoiduks.

    Seisukohaga arvestati osaliselt – tagasiheide keelustati, aga alamõõdulist kala inimtoiduks kasutada ei lubata.
  • Eesti ei toeta kalapüügi järelevalvekulude märkimisväärset suurenemist.

    Uues ÜKP-s peetakse oluliseks arvestada  järelevalve meetmete kehtestamisel nende kulutõhusust.
  • Eesti eelistab, et Euroopa Liidu finantseerimisel sõlmitud partnerlepingute raames oleks Euroopa Liidu kalalaevade soetatud püügivõimalustele võrdne juurdepääs kõikide asjast huvitatud liikmesriikide laevadel.

    Seisukohaga arvestati osaliselt – uute püügivõimaluste jagamisel arvestatakse kõikide huvitatud poolte soovidega; juba varasemalt jagatud püügivõimalused jäävad nendele liikmesriikidele, kellele need on seni eraldatud.
  • Eesti leiab, et ülekantavate püügiõiguste süsteemi kasutamine ning seega laevade püügivõimsuse ülempiiri jälgimise kohustuse kadumine on positiivne ning tarbetut bürokraatiat vähendav suund kalanduses.

    Ülekantavate püügiõiguste süsteemi rakendamine jäi liikmesriikidele vabatahtlikuks, kuid laevade püügivõimsuse ülempiir säilis.

 

Viimati uuendatud: 12. mai 2014