Kutseline kalapüük

Kutselisel kalapüügil püütakse kaluri või kalalaeva püügiloa alusel, kasutades kutselise püügi vahendeid (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised).

Kutselise kalapüügiga saab tegeleda ainult äriregistris registreeritud ettevõtja (juriidiline isik), kellele on antud kalapüügiluba. Kutseline kalapüügiluba võib olla kas kaluri või kalalaeva püügiluba.

Kaluri kalapüügiloale kantakse füüsilisest isikust kalurid, kes võivad selle loa alusel kala püüda. Kaluri kalapüügiloale kantud kaluri kutsekvalifikatsioon peab olema vähemalt "Rannakalur II". Kutse andja on Eesti Kalurite Liit.

Kutselisel kalapüügil tuleb kinni pidada püügipiirangutest, järgida kalapüügieeskirjas kehtestatud piiranguid püügivahenditele ja -viisidele ning pidada kinni püügikeeluaegadest.

Lisainfo

 

Püügipiirangud

Eesti kalalaevad ja kalurid püüavad kala Läänemeres, sisevetel ja ka Atlandi ookeanil. Läänemerest püütavatest liikidest olulisemad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil räim, lest, ahven ja koha, sisevetel koha, latikas ja ahven. Kalapüügilaevad püüavad mitmeid erinevaid liike, näiteks krevette, meriahvenat, turska ja süvalesta.

Mitme kalaliigi püügile on kalavarude kaitse, kalandussektori  jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästu eesmärgil kehtestatud erinevad piirangud – näiteks püügivõimalused, mis määravad selle, kes ja millises koguses kindlat liiki kala tohib püüda.

Enamik püügivõimalustest eraldatakse Eestile Euroopa Liidu õigusaktidega, ent Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivõimalused pannakse paika Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheliste läbirääkimistega.

Üks osa Eestile eraldatud püügivõimalustest on ette nähtud kasutamiseks vaid kalalaeva püügiloa alusel, teised (nt Liivi lahe räime püügivõimalus) jaotatakse nii kaluri kui ka kalalaeva loaga püüdjate vahel.

Jooksvaks aastaks kehtestatakse püügivõimalused Vabariigi Valitsuse määrustega.

Eestile eraldatud püügivõimalused jaotatakse ettevõtjate vahel vastavalt nende ajaloolisele püügiõigusele. Ettevõtja ajaloolise püügiõiguse osak on tema eelneva kolme aasta püügivõimaluse suhe teiste ettevõtjate kolme aasta püügivõimalustesse. Ettevõtja jooksva aasta püügivõimaluste arvutamisel korrutatakse mingile maakonnale või veealale kehtestatud kogu püügivõimalus iga ettevõtja osakuga. Täpsemalt on püügivõimaluste jaotamine lahti seletatud Vabariigi Valitsuse 2000. a määruses nr 412.

Kalalaeva loa alusel toimuvaks püügiks kehtestatakse ettevõtjate püügivõimalused reeglina igale ettevõtjale eraldi püüda lubatud kalakogustena, harvem ka püügialal viibida lubatud päevade ehk püügipäevade arvuna.

Kaluri loa alusel toimuval püügil kehtestatakse püügivõimalused püügivahendite arvuna. Lisaks on mõnele kalaliigile kehtestatud lubatud saagi kogus, mille täitumisel püük peatatakse. Lubatud saagid võivad olla kehtestatud kas kogu Eesti, eraldi iga veeala või ka maakonna piires, ent erinevalt kalalaeva loa alusel toimuvast püügist ei jaotata lubatud saaki kindlate ettevõtjate vahel.

 

 

Viimati uuendatud: 12. jaanuar 2017