Kutselisel kalapüügil püütakse kaluri või kalalaeva püügiloa alusel, kasutades kutselise püügi vahendeid (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised).
Kutselise kalapüügiga saab tegeleda ainult äriregistris registreeritud ettevõtja (juriidiline isik), kellele on antud kalapüügiluba. Kutseline kalapüügiluba võib olla kas kaluri või kalalaeva püügiluba.
Kaluri kalapüügiloale kantakse füüsilisest isikust kalurid, kes võivad selle loa alusel kala püüda. Kaluri kalapüügiloale kantud kaluri kutsekvalifikatsioon peab olema vähemalt "Rannakalur, tase 4". Kutse andja on Eesti Kalurite Liit.
Kutselisel kalapüügil tuleb kinni pidada püügipiirangutest, järgida kalapüügieeskirjas kehtestatud piiranguid püügivahenditele ja -viisidele ning pidada kinni püügikeeluaegadest.
Kutselise kalapüügi lube annab, püügiandmeid kogub ja kalalaevaregistri taotlusi menetleb Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse osakonna kalapüügikorralduse büroo »
Lisainfo
- Kalapüügieeskiri »
- Kutsekoda »
- Eesti Kalurite Liit »
- Ametlikud Teadaanded »
Teadaande pealiigiks valida "Jahinduse ja kalanduse teated"
Püügipiirangud
Eesti kalalaevad ja kalurid püüavad kala Läänemeres, sisevetel ja ka Atlandi ookeanil. Läänemerest püütavatest liikidest olulisemad on kilu, räim ja tursk, rannapüügil räim, lest, ahven ja koha, sisevetel koha, latikas ja ahven. Kalapüügilaevad püüavad mitmeid erinevaid liike, näiteks krevette, meriahvenat, turska ja süvalesta.
Mitme kalaliigi püügile on kalavarude kaitse, kalandussektori jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästu eesmärgil kehtestatud erinevad piirangud – näiteks püügivõimalused, mis määravad selle, kes ja millises koguses kindlat liiki kala tohib püüda.
Enamik püügivõimalustest eraldatakse Eestile Euroopa Liidu õigusaktidega, ent Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivõimalused pannakse paika Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheliste läbirääkimistega.
Üks osa Eestile eraldatud püügivõimalustest on ette nähtud kasutamiseks vaid kalalaeva püügiloa alusel, teised (nt Liivi lahe räime püügivõimalus) jaotatakse nii kaluri kui ka kalalaeva loaga püüdjate vahel.
Jooksvaks aastaks kehtestatakse püügivõimalused Vabariigi Valitsuse määrustega.
Eestile eraldatud püügivõimalused jaotatakse ettevõtjate vahel vastavalt nende ajaloolisele püügiõigusele. Ettevõtja ajaloolise püügiõiguse osak on tema eelneva kolme aasta püügivõimaluse suhe teiste ettevõtjate kolme aasta püügivõimalustesse. Ettevõtja jooksva aasta püügivõimaluste arvutamisel korrutatakse mingile maakonnale või veealale kehtestatud kogu püügivõimalus iga ettevõtja osakuga. Täpsemalt on püügivõimaluste jaotamine lahti seletatud määruses "Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid".
Kalalaeva loa alusel toimuvaks püügiks kehtestatakse ettevõtjate püügivõimalused reeglina igale ettevõtjale eraldi püüda lubatud kalakogustena, harvem ka püügialal viibida lubatud päevade ehk püügipäevade arvuna.
Kaluri loa alusel toimuval püügil kehtestatakse püügivõimalused püügivahendite arvuna. Lisaks on mõnele kalaliigile kehtestatud lubatud saagi kogus, mille täitumisel püük peatatakse. Lubatud saagid võivad olla kehtestatud kas kogu Eesti, eraldi iga veeala või ka maakonna piires, ent erinevalt kalalaeva loa alusel toimuvast püügist ei jaotata lubatud saaki kindlate ettevõtjate vahel.
Valdkonna olulisemad õigusaktid
Rohkem õigusakte leiad alateemade lehtedelt ning Riigi Teatajast kalapüügiseadusega seotud EL õigusaktide ja rakendusaktide loeteludest.
- Kalapüügiseadus »
- Kalapüügieeskiri »
- Kutselise kalapüügi registri põhimäärus »
- Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord »
- Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid »
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta »
- Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks »
Loe ja vaata lisaks
Eesti asutused ja organisatsioonid
- Kalanduse Teabekeskus »
- Eesti Kalurite Liit »
- Eesti Kalakasvatajate Liit »
- Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi »
- Põlula kalakasvandus »
- Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut »
- Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakond »
- Eesti Merekool »
- Ajakiri "Kalastaja" »
- KALALE.ee »
Rahvusvahelised asutused ja organisatsioonid
- Euroopa Komisjoni kalandus- ja merendusasjade peadirektoraat »
- Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Rahvusvaheline Organisatsioon (Eurofish) »
- Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) »
- Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) »
- ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) »
- Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) »
- Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) »
- Euroopa Komisjoni kalanduspiirkondade võrgustik FARNET »