Loomade identifitseerimine

Loomi identifitseeritakse ja registreeritakse selleks, et teada nende omanikku, päritolu ja asukohta ning jälgida nende liikumist ja kokkupuuteid teiste loomadega. Nende andmete põhjal saab korraldada loomataudide seiret, ennetamist ja tõrjet.

Edasi lugedes saate teavet loomade identifitseerimise viisidest.

Pikemalt on kirjeldatud põllumajandusloomade märgistamist, seejuures ka märgistamise erisusi liigiti. Täpsemat teavet märgistamise nõuetest saab õigusaktidest.

Eraldi menüüpunktis on juttu ka lemmikloomade märgistamisest.

 

Identifitseerimise viisid

Loomade identifitseerimise viisideks on nende märgistamine, kirjeldamine või kuuluvuse määratlemine. Kirjeldamise ja kuuluvuse kaudu identifitseeritakse loomaliike, kelle puhul on see pidamisviisist sõltuvalt üldiselt tavaks.

  • Märgistamine

    Märgistamine tähendab seda, et loom varustatakse eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega. Kõrvamärgiga märgistatakse veiseid, lambaid, kitsi ja aretussigu.  Elektroonilise märgistusvahendiga (transponder ehk mikrokiip) märgistatakse lemmikloomi, põllumajandusloomadest hobuslasi. Põllumajandusloomi võib soovi korral märgistada ka elektroonilise kõrvamärgiga või vatsabooliga.

  • Kirjeldamine

    Kirjeldamist kasutatakse selliste loomade eristamiseks, keda ei ole võimalik või otstarbekas nähtavalt märgistada, kuid kellel on iseloomulikud tunnused (hobuslased).

  • Kuuluvuse määratlemine

    Kuuluvuse kaudu (sünniehitis) identifitseeritakse loomi, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle liigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada ka kirjeldust (sead).

 

Põllumajandusloomade märgistamine

Põllumajandusloomade identifitseerimine on osa tegevustest, millega tagatakse inimesele ohutu toit.

Põllumajandusloomadest identifitseeritakse veiseid (sh pühvlid ja piisonid), sigu, lambaid, kitsi ja hobuslasi (hobused, sebrad, eeslid ja nende ristandid).

Karjast tohib välja viia (nt tapamajja viia, müüa, teisele loomapidajale anda) vaid põllumajanduslooma, kes on nõuetele vastavalt identifitseeritud ja registreeritud.

Loomapidaja kohus on oma loom või loomad nõuetekohaselt identifitseerida.

Identifitseeritud põllumajandusloom registreeritakse riiklikus põllumajandusloomade registris, mida peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Korrastatud andmekogu abil ennetatakse ja tõrjutakse loomataude ning kaitstakse inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest.

Põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise üle teeb järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet (VTA).

Loomapidajale on loomade identifitseerimine kasulik. See võimaldab koguda oma loomade kohta tervise- ja poegimisandmeid, neid analüüsida ja langetada selle põhjal parimaid otsuseid karja haldamisel. Elektroonilised märgised suurendavad andmekogumise kiirust ja täpsust veelgi.

Identifitseeritud looma karja toomisel teab loomapidaja looma päritolu ja saab nii vältida majanduslikku kahju põhjustava loomataudi sissetoomist oma karja.

Oma häid kogemusi põllumajandusloomade identifitseerimisest jagavad Suurbritannia, Poola ja Hispaania loomapidajad ühises videos.

Kõrvamärkidega mägiveis. Allikas: Põllumajandusministeerium; autor:  Liis Reinma

 

Märgistamise erisused loomaliikide kaupa

  • Veiseid, lambaid ja kitsi märgistatakse kahe identse kõrvamärgiga, millel on looma kordumatu identifitseerimisnumber. Veistel on lisaks ka veisepass.
  • Sigu märgistatakse tätoveeringu või kõrvamärgiga, millel on kirjas nende sünniehitise kordumatu registreerimise number.
  • Hobuslasi märgistatakse kaela piirkonda naha alla süstitava elektroonilise märgistusvahendiga (transponder ehk mikrokiip). Lisaks kordumatule transpondrikoodile on hobuslastel ka kordumatu unikaalne elunumber (UELN ehk unique equine life number) ning hobuslase pass koos kirjeldusega. Mikrokiibi paigaldab veterinaararst. Hobuslase passi annab välja aretusorganisatsioon.

Märgistamiseks vajalikud kõrvamärgid, juhendid nende paigaldamiseks ja vajadusel ka sobivad paigaldustangid saab Jõudluskontrolli Keskusest.

 

Õigusaktid

Peamine valdkonda reguleeriv õigusakt on loomatauditõrje seaduse § 7 lõige 2 ja 2. jagu, millega on kehtestatud loomade identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise üldised nõuded.

Lisaks Eesti õigusaktidele tuleb loomade identifitseerimisel järgida ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning Komisjoni määrusi ja rakendusmäärusi, mis kohalduvad otse kõigile Eesti loomapidajatele ja ametitele.

 

Kairi Hüüdma
loomatervise büroo

telefon 625 6569
e-post kairi.hyydma@agri.ee

 

Viimati uuendatud: 23. mai 2014