Põllumajandusloomade aretus

Põllumajandusloomade aretamise eesmärk on tagada nende jõudlusvõime, geneetilise väärtuse suurenemine, genofondi säilimine ja loomakasvatuse majanduslik tasuvus.

Eesmärgi täitmiseks tuleb lisaks muule aretustegevusele:

  • pidada tõuraamatuid või aretusregistreid;
  • viia läbi jõudluskontrolli;
  • tagada ohustatud tõugude säilimine.

Põllumajandusloomade aretuse valdkonda Eestis reguleerib põllumajandusloomade aretuse seadus ning EL määrused ja otsekohalduvad Euroopa Liidu õigusaktid.

Järelevalvet põllumajandusloomade aretuse valdkonnas teeb Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Lisaks tunnustab PTA aretusorganisatsioone.

Lisainfo

 

Ohustatud tõugude säilitamine

Praegusel ajal, mil loomakasvatuses on valdav intensiivtootmine, satuvad väljasuremisohtu tõud, kes ei suuda tootlikumate tõugudega võistelda. Enamasti on tegu põliste, kohalike tingimusega kohastunud tõugudega, kes on tähtsad nii ajaloolise pärandi edasikandmise kui geneetilise mitmekesisuse säilitamise mõttes ning seetõttu väärivad säilitamist.

Põllumajandusloomade aretuse seaduse järgi loetakse tõug ohustatuks, kui aretuses on kasutada:

  • loomade puhul – alla 1000 emaslooma või alla 20 isaslooma;
  • lindude puhul – alla 10 000 emaslinnu või alla 1000 isaslinnu.

Eestis kantakse ohustatud tõugude loetellu põllumajanduslooma tõud, kes on ajalooliselt Eesti päritolu.

Kui tõug tunnustatakse ohustatuks, siis jätkatakse tõu säilitamise alast tegevust olemasoleva populatsiooniga ning tõuraamatu põhiosa loomadeks loetakse loomad, kes olid kantud tõuraamatusse säilitamisalase tegevuse alguses.

Ohustatud tõu säilitamisega võib tegeleda vaid selleks eelnevalt tunnustatud aretusühistu. Ohustatud tõu säilitaja peab olema ka võimeline läbi viima ohustatud tõu säilitusprogrammi.

Aretusprogrammid

Koos tõugude kandmisega ohustatud tõugude nimekirja alustati ohustatud tõugude säilitus- ja aretusprogrammide väljatöötamist. Programmide eesmärk on tagada kohalike ohustatud tõugude säilimine.

Ohustatud tõugu põllumajanduslooma aretuses võib kasutada üksnes sama tõugu põllumajanduslooma aretusmaterjali. Aretusprogrammis ettenähtud teist tõugu põllumajanduslooma aretusmaterjali võib kasutada üksnes ühekordsel ristamisel sugulusaretuse vältimiseks.

Lisainfo

 

Tõuraamatu või aretusregistri pidamine

Aretusühing peab endale või oma liikmetele kuuluvate aretusloomade andmed registreerima tõuraamatus või aretusregistris. Tõuraamatu või aretusregistri pidamine on ka põllumajandusloomade aretustoetuse saamise tingimuseks.

Tõuraamatut või aretusregistrit võib pidada ainult selleks eelnevalt tunnustuse saanud aretusühing. Põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimisega või tema geneetilise väärtuse hindamisega tegelda sooviv isik peab samuti olema enne tegevusega alustamist tunnustatud.

Tunnustamist taotlev aretusühing või jõudluskontrolli läbiviija peab olema võimeline osutama aretusteenust oma valitud aretusvaldkonnas. Seejuures peab aretusühingul või tema liikmetel olema aretuseks piisav arv tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmiseks sobivaid loomi. Ohustatud tõu säilitaja peab olema võimeline läbi viima ohustatud tõu säilitusprogrammi.

  • Tõuraamat

    Tõuraamat on andmekogu, kuhu kantakse tõuaretusprogrammis ettenähtud aretuslooma põlvnemise andmed, tema aretaja ja omaniku andmed ning jõudluse ja geneetilise väärtuse andmed koos looma eellaste nimetamisega. Tõuraamatu mõiste eri loomaliikide puhul on määratletud EÜ Nõukogu direktiivides 2009/157/EÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ ja 90/427/EMÜ.
  • Aretusregister

    Aretusregister on andmekogu, kuhu kantakse tõuaretusprogrammis ettenähtud ristandaretussea põlvnemise, päritolu, jõudluse ja geneetilise väärtuse andmed. Aretusregistri mõiste on määratletud EÜ Nõukogu direktiivi 88/661/EMÜ artikli 1 lõikes d.

 

Viimati uuendatud: 24. august 2021