Loomakasvatus mängib põllumajandussektoris väga tähtsat osa, kuna loomsed saadused on üheks toiduahela esimeseks lüliks.
Inimeste tervisele ohutu toidu tagamiseks on seega oluline kasutada vaid ohutut ja kvaliteetset sööta.
Söödaks nimetatakse töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata tooteid, mis on mõeldud loomade söötmiseks. See võib esineda söödamaterjalide, söödalisandite, segasööda, erisööda või ravimsööda kujul.
Sööt loetakse ohtlikuks, kui see mõjub kahjustavalt loomade tervisele või keskkonnale või muudab toiduloomadelt pärit toidu tarbimise inimestele ohtlikuks. Söödaohutuse tagamiseks peavad söödakäitlejad järgima asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, söödaseaduses ning selle rakendusaktides sätestatud nõudeid.
Edasi lugedes saate teada, mis on söödaohutuse tagamise eesmärk ning millised organisatsioonid tegelevad söödaohutuse tagamisega Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasemel. Ettevõtjad ja sööda kasutajad saavad tutvuda sööda käitlemise, turuleviimise ja kasutamise nõuetega ning majandustegevusteate ja tegevusloa taotluse esitamise korraga. Samuti tasub tutvuda Eesti ja ELi õigusaktidega, erinevate juhendmaterjalidega ning lugeda tähtsamate terminite selgitusi.
Söödaohutus ja järelevalve
Loomade õigest söötmisest oleneb loomse toidu toiteväärtus, lõhn, maitse ja ohutus. Tervisliku ja ohutu loomse toidu tagab sööt, mis ei sisalda keelatud koostisosi ega lubatust suuremal määral soovimatuid aineid.
Toiduohutuse tagamiseks peavad söödatootjad täitma söödahügieeni nõudeid ning järgima HACCP põhimõtetele tuginevat enesekontrolliplaani. Seega lasub vastutus söödaohutuse eest sööda käitlejal.
Lisateavet söödahügieeni nõuetest, sealhulgas enesekontrolliplaani koostamisest, märgistamisest ja nõuetele vastavusest saab Veterinaar- ja Toiduametist (VTA).
- Lähemalt söötadest
Veterinaar- ja Toiduameti koduleht
Söödaseadusega ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud söödaohutuse nõuete eesmärk on tagada:
- söödaohutus kogu toiduahelas, alates sööda tootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate loomade söötmiseni;
- sööda jälgitavus igas sööda käitlemise etapis tootjast lõppkasutajani;
- ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi rakendamine sööda käitlejatele;
- sööda käitlejate tegevusest teavitamine järelevalve tagamiseks;
- imporditud sööda ja Euroopa Liidus toodetud sööda vastavus samadele nõuetele.
Järelevalvet toiduohutuse, sh ka sööda käitlemise erinevate etappide üle teeb Eestis Veterinaar- ja Toiduamet.
Söödaohutuse tagamine Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasemel
-
Toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem RASFF
Ohtliku toidu ja sööda leviku vältimiseks on loodud toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed). Terviseriski tuvastamisel võimaldab RASFF jagada kiiresti ja tõhusalt teavet Euroopa Komisjoni, liikmesriikide veterinaar ja toiduametite ning organisatsioonide vahel. Nii saavad riigid ruttu ja kooskõlastatult reageerida, et vältida toiduohutusriske, enne kui need kahjustavad tarbijaid.
-
EFSA (Euroopa Toiduohutusamet)
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on teadusliku riskihindamise asutus Euroopa Liidus toidu- ja söödaohutuse, toitumise, loomatervise- ja kaitse ning taimetervise ja -kaitse valdkonnas. EFSA söödas kasutatavate lisaainete ja toodete või ainete komisjon (FEEDAP) annab sõltumatut teaduslikku nõu söödaks kasutatavate ainete efektiivsuse ja ohutuse kohta.
-
Sööda sektsioon
Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel toimub tihe koostöö. Regulaarselt toimuvatel kohtumistel on igal ELi liikmesriigil võimalus osaleda nõuete väljatöötamise protsessis. Sööda valdkonnas käib koos alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee sööda sektsioon (SCoPAFF Section: Animal Nutrition).
Söötade sektsiooni kohtumiste kokkuvõtted »
Teave sööda kohta Euroopa Komisjoni kodulehel » -
Codex Alimentariuse komisjon
Codex Alimentarius on ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühine toidustandardite programm. Codex Alimentariuse komisjoni oluliseks eesmärgiks on arendada ja ühtlustada ülemaailmseid tervishoiustandardeid ning anda suuniseid ja soovitusi toidu, söötade, veterinaarravimite jms kohta. Oma tegevusega aitab komisjon kaitsta tarbijate tervist ning tagada hea kaubandustava järgimine rahvusvahelises kaubanduses.
Lähemalt Codex Alimentariuse kohta »
Codex Alimentariuse komisjoni koduleht » -
OECD
OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon. Peamiselt tegeleb OECD majanduspoliitikaga – üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. Sööda valdkonnas edendab OECD kaasaegseid biotehnoloogilisi vahendeid kasutades toodetud uudissöötade ohutuse ja riskide hindamise standardite ühtlustamist rahvusvahelisel tasandil.
Sööda käitlemine, turuleviimine ja kasutamine
Sööda käitlemine hõlmab kõiki söödaga seotud tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappe (muu hulgas sööda, tootmine, hoiustamine, turustamine, toomine Eestisse ühendusevälisest riigist jne).
Sööda käitlemisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 183/2005 ja (EÜ) nr 178/2002. sätestatud nõudeid. Nõuete järgimine aitab tagada söödaohutuse kogu toiduahelas alates sööda tootmisest kuni toidu tootmiseks peetavate loomade söötmiseni.
Turule viia ja kasutada võib sööta üksnes siis, kui see on ohutu ja sellel ei ole otsest kahjulikku mõju keskkonnale ega loomade heaolule. Turustatav sööt peab olema märgistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2009 sätestatud nõuetega. Samas määruses on sätestatud ka reeglid sööda kasutamiseks.
Ohutu sööda tootmise ja sööda märgistamise kohta on Euroopa söödatootjate ühendused koostanud hea tava juhendeid. Juhendid leiate lisateabe alt.
Sööda käitlejad leiavad abimaterjale Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.
Õigusaktid
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded »
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused »
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta »
Majandustegevusteade ja tegevusluba
Üldnõuded
- Maaeluministeeriumi kliendiportaalis (teenuse kasutamine nõuab autentimist ID-kaardi või Mobiil-IDga);
- digitaalselt allkirjastatult meilitsi aadressil feed@vet.agri.ee;
- postiga Veterinaar- ja Toiduameti söötade büroole aadressil Väike-Paala 3, 11415 Tallinn;
- kohale toimetades VTAsse (Väike-Paala 3, 11415 Tallinn) või selle kohalikku asutusse;
- notari kaudu.
- Dokumendivormid
üks rida sissejuhatust üks rida
- Riigi toidu ja sööda käitlejate register
üks rida sissejuhatus üks rida
Tegevusluba
- hügieenimääruse IV lisa 1 peatükis loetletud söödalisandite tootmine või turustamine;
- hügieenimääruse IV lisa 2 peatükis osutatud söödalisanditega valmistatud eelsegude tootmine või turustamine;
- segasööda tootmine turustamiseks või üksnes oma majapidamise tarbeks, kasutades hügieenimääruse IV lisa 3 peatükis osutatud söödalisandeid või neid sisaldavaid eelsegusid;
- ravimsööda tootmine.
Majandustegevusteade
Erandid
- toodab sööta, mis söödetakse oma loomale, kelle toodang tarbitakse ära oma pere poolt või keda ei tarvitata toiduks;
- toodab sööta, mis söödetakse oma loomale, kellelt saadud toidu väikesi koguseid (nt munad kuni 50 linnuga farmist või lehma toorpiim kuni 100 kg päevas) turustatakse otse lõpptarbijale;
- söödab loomi, kellest saadud toodang tarbitakse ära oma pere poolt või keda ei tarvitata toiduks;
- turustab oma toodetud sööda esmatoodangu (nt teravili, hein, silo jne) väikese koguse (kuni 5 tonni aastas) otse lõpptarbijale;
- tegeleb lemmikloomatoidu jaekaubandusega.
Hea tava juhendid
ja abimaterjalid
Euroopa Liidu õigusaktid
Selgituseks
Sööda valdkonna nõuete täitmisel on oluline teada, mida erinevad sööda liigid endast kujutavad ning keda täpselt peetakse sööda käitlejaks. Valdkonnas orienteerumise hõlbustamiseks oleme koostanud nende mõistete lühiseletused.
Mis on söödamaterjal?
Söödamaterjalid on peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud tooted või ained. Söödamaterjalide omaduste teabe levitamiseks on loodud EL söödamaterjalide kataloog. Kataloogis on kirjas tooted, mida söödetakse loomadele seda täiendavalt töötlemata (nt silo) või mida kasutatakse sööda valmistamisel (nt rasvhapped).
Mis on söödalisand?
Söödalisandeid lisatakse söödale selleks, et parandada näiteks sööda või loomsete toodete omadusi või mõjutada soodsalt loomakasvatustoodangut. Inimeste ja loomade tervise ning keskkonda kaitseks peavad söödalisandid enne EL-is turule viimist läbima ohutushindamise. Samuti peab olema tõestatud nende kasutamise efektiivsus. Kõik EL-is kasutada lubatud söödalisandid on kantud EL söödalisandite registrisse.
Mis on segasööt?
Segasööt on sööt, mis oma koostiselt võib olla piisav päevaratsiooni rahuldamiseks. Samas võib see olla ka sööt, milles on rohkesti teatavaid toitaineid, kuid mis koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult siis, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega.
Mis on erisööt?
Erisööta antakse tervisliku seisundi parandamiseks loomadele, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda.
Mis on ravimsööt?
Ravimsööt sisaldab veterinaarravimit. Seda antakse loomadele nende ravimiseks või haiguste ärahoidmiseks. Ravimsööt peab vastama retseptile ning seda antakse loomale üksnes veterinaararsti juhiste kohaselt ja lisatöötlemiseta.
Kes on söödakäitleja?
Söödakäitleja on kasumit taotlev füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb sööda tootmise, segamise, töötlemise, ladustamise, veo, turustamisega või impordiga, kaasa arvatud iga isik, kes tegeleb loomade söötmisega.