Erametsandus

Maaeluministeerium osaleb Keskkonnaministeeriumi algatatud metsanduse valdkonna õigusaktide ja arengukavade väljatöötamisel ning riigi maaelu- ja põllumajanduspoliitika kujundamisel ja mõju analüüsimisel erametsanduse valdkonnas.

Eesti metsanduse konkurentsivõime tõstmisele on suunatud ka Maaeluministeeriumi ja tema sotsiaalpartnerite ühistöös koostatavad Eesti maaelu arengukavad (MAK), mille rakendamiseks töötatakse välja hulk erinevaid meetmeid.

Ministeerium kehtestab üksikasjalikud eeskirjad erametsaomanikele, metsaühistutele ja metsandussaadusi töötlevatele ettevõtjatele maaelu arengukavade meetmete rakendamiseks ja neis ette nähtud toetuste andmiseks. Toetuste taotlemise kohta saab teavet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA).

Kasemets. Allikas: pixabay.com; autor: tpsdave

Ülevaade erametsandusest Eestis

Mets on üks Eesti valdavaid ökosüsteeme ja metsandus üks olulisemaid meie looduse mitmekesisust mõjutavaid majandusvaldkondi. Eesti metsades elab üle 10 000 liigi selgrootuid ja umbes 150 liiki selgroogseid loomi ning kasvab rohkem kui 2500 seeneliiki, sadu samblaliike, umbes 500 liiki samblikke ja üle 450 liigi soontaimi. Metsapoliitika tunnistab Eesti metsade kõrget looduslikku ja ökoloogilist väärtust, mida kaitstakse kooskõlas Eestis ratifitseeritud rahvusvaheliste resolutsioonide ja konventsioonidega.

Eestis on umbes 113 000 erametsaomanikku, kellest 95% on füüsilised isikud ja 5% juriidilised isikud. Erametsaomandi keskmine suurus on 9,33  ha. Keskmine suurus erineb oluliselt sõltudes sellest, kas omanik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsilise isiku puhul on keskmine metsamaa pindala 6,42 hektarit ning juriidilise isiku puhul ulatub keskmine metsamaa pindala 65,7 hektarini.

Üldiste suundumustena võib välja tuua, et füüsilisest isikutest metsaomanike arv suureneb, kuid samas nende metsaomandi üldpindala ja keskmise pindala väheneb; juriidiliste isikute puhul suureneb nii omanike arv kui ka nende metsaomandi pindala.

Teiste, eelkõige n-ö vanade Euroopa Liidu liikmesriikide eeskujul tuleb ka Eesti metsaomanike seas edendada hästi toimivat metsanduslikku ühistegevust – ilma selleta pole võimalik erametsade mõistlik ja tõhus majandamine ning erametsa majandamisest tulu saamine.

Praegu kuulub Eesti metsaomanikest üle 12 000 ehk u 10% metsaomanike ühendustesse (metsaühistu, -ühing, -selts, -liit). Liikmete omandis on kokku üle 500 000 hektari metsamaad, mis moodustab ligi 50% erametsaomanike omanduses olevast metsamaa pindalast. Metsaühistute loomist soodustatakse toetuste, koolituste ja infopäevade ning erinevate soovituslike juhiste väljaandmisega.

Erinevate uuringute käigus on tähelepanu juhitud järgmistele erametsanduse probleemidele.

  • Metsauuendust teevad füüsilised isikud tunduvalt vähem kui juriidilised isikud. Suur osa erametsa uuendamisest jäetakse looduslikule uuenemisele ning metsakultuuride osa uuendamisel on liiga väike, probleemid on eelkõige seotud viljakamate kasvukohatüüpide uuendamise ja majandusliku väärtuse parandamisega.
  • Erametsaomanike majanduslik olukord ja metsakasvatuse rentaablus ei ole piisav investeeringuteks metsakuivendustööde tegemisel ja metsateede ehitamisel ning täiendavate keskkonnakohustuste võtmisel.
  • Metsandusalased teadmised ja oskused on oma metsade majandamiseks ebapiisavad.
  • Vähest tähelepanu pööratakse metsasaaduste mitmekülgsele kasutamisele ja turustamisvõimaluste parandamisele ning metsa multifunktsionaalse rolli laiendamisele.
  • Kuna metsamajanduslike investeeringute tasuvusaeg on pikk, on suur osa metsade majandamiseks ja puidu väärindamiseks vajaminevast tehnikast vananenud, sest omanikele käib tänapäevase tehnika soetamine üle jõu.

 

Viimati uuendatud: 11. september 2018