Maaparandus ja maakasutus

Maaparanduse toetamise peamine eesmärk on tagada põllumajandusmaal ja metsamaal kuivendussüsteemide vajalik toimimisvõime, et maa kui maamajanduse põhiressurss ei muutuks edaspidi kasutuskõlbmatuks.

  • Maakasutus

    Maakasutuse valdkonnas töötab Maaeluministeerium välja põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist ja kaitset tagavaid õigusakte ning korraldab, koordineerib ja analüüsib valdkondlike meetmete elluviimist.

  • Maaparandus

    Maaparanduse vallas koostab Maaeluministeerium valdkondlikke õigusakte, korraldab selleks vajalikke analüüse ning koordineerib Põllumajandusameti maaparandusega seostuvat tegevust.

Loduga rekonstrueeritud settebassein, Viruvere-Räsna II

Maakasutus

Koos maailma rahvaarvu suurenemisega kasvab ka vajadus toidu järele.

Maa on piiratud ressurss, mis on just ehitiste ehitamise tõttu tugeva surve all ning seetõttu tuleb selle kaitseks võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida mullastiku kui taastumatu loodusressursi hävimist.

Eestis, kus on suhteliselt hea ilmastik ja piisav vee- ning toidu tootmiseks sobiva maa varu, on viimane aeg pöörata tähelepanu väärtusliku põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursi kaitsele ja säilitamisele. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni kehtestamise eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku kui taastumatu ressursi õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses. Seeläbi on tagatud ka alatine julgeolek toidu tootmisel.

Maaeluministeerium koordineerib ja analüüsib ka kinnisasja omandamise kitsendamise seadusega kehtestatud maatulundusmaa omandamise piirangute rakendamist. Lisaks osaleb ministeerium teiste ministeeriumide algatatavate maakasutuse valdkonda puudutavate strateegiate, õigusaktide ning arengukavade väljatöötamisel, samuti kohaliku omavalitsuse planeeringute koostamisel.

 

Maaparandusest Eestis

Eesti paikneb parasvöötmelises kliimavööndis, kus sademete hulk ületab oluliselt auruvuse. Sademete keskmine aastahulk Eestis on vahemikus 520 kuni 820 mm. Auruvuse suuruseks hinnatakse keskmiselt 360 kuni 440 mm aastas.

Sellest tulenevalt põhjustab meie küllalt hõre looduslik hüdroloogiline võrgustik Eesti ulatusliku soostumise. Umbes poole Eesti maismaast moodustab metsamaa, kolmandik on põllumajandusmaa ja viiendik on kaetud soode ja rabadega.

Maaparandusega seotud probleeme on olnud Eestis palju. Maa kuivendamisel ja sadevee ärajuhtimise kavandamisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka mahakantud maaparandussüsteemidega. Näiteks uuselamurajoonide rajamisel ei arvestata tihti olemasoleva drenaažiga ning lõhutakse need süsteemid ehitamise käigus. Või siis ei arvestata tõsiasjaga, et uued hooned ehitatakse sageli endisele põllu- või metsaalale, mille kuivendussüsteemid pole kohandatud elamupiirkonna jaoks. Tavaliselt tuleb kuivendatud maale arenduse tegemisel ümbritseva maatulundusmaa kuivendussüsteemid rekonstrueerida.

 

Maaparandustööde kavandajale

Maaparandusalaste toimingute õiguslikuks aluseks on maaparandusseadus ühes rakendusaktidega. Lisaks tuleb arvestada ka planeerimisseaduses sätestatud nõuetega.

  • Maaparandusseadus

    Maaparandussüsteemidega arvestamist reguleerib maaparandusseadus, mis sätestab nõuded maaparandussüsteemi projekteerimisele ja ehitamisele ning hoiule, maaparandusühistu asutamise ja tegutsemise erisused ning seaduse täitmise üle tehtava riikliku järelevalve korra. Maaomanik, kelle kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem, peab hoidma maaparandussüsteemi korras ja muu ehitise ehitusprojekti või eesvoolu veetaseme reguleerimise kavatsuse peab ta kooskõlastama Põllumajandusametiga. Kinnisasja siht- või kasutusotstarbe muutmiseks on samuti vaja Põllumajandusameti kooskõlastust kui kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem.

    Seaduse kehtiv täistekst »

    Seaduse rakendusaktid »

  • Planeerimisseadus

    Planeerimisseaduse alusel peab planeeringu koostamist korraldav asutus või isik enne planeeringu vastuvõtmist kooskõlastama selle Põllumajandusametiga ning kavandama abinõud, mis tagaksid olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise.

    Seaduse kehtiv täistekst »

  • Maaparandussüsteemide veebikaart

    Maaparandustööde plaanimisel ja kavandamisel on abiks Maa-ameti hallatav maaparandussüsteemide veebikaart. Veebikaardil kajastatakse maaparandussüsteemi maa-ala ja eesvoole ehk veejuhtmeid, mille kaudu kuivendusvesi juhitakse looduslikku veekogusse.

    Otse veebikaardile »

 

Veebikaardist lähemalt

Maaomanik leiab kaardilt infot oma maale rajatud maaparandussüsteemide kohta. Kaardilt on võimalik näha, kellega ollakse ühises maaparandussüsteemis ja kellega koos kavandada süsteemi hoidu.

Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud, milliste hoiukohustuse on riik Põllumajandusameti kaudu enda kanda võtnud, on kaardil eristatavad muudest eesvooludest. Lisaks on kaardil näha ka varasemad, kuid nüüdseks mahakantud süsteemid, millega tuleb samuti arvestada muude ehitiste ja rajatiste kavandamisel.

Kaardil kajastatakse maaparandussüsteemi maa-ala ja eesvoole ehk veejuhtmeid, mille kaudu kuivendusvesi juhitakse looduslikku veekogusse. Maaparandussüsteemi teostusjooniseid kaart ei kajasta, neid andmeid väljastab maaomaniku soovil Põllumajandusamet. Teostusjooniselt saab andmeid näiteks maa alla rajatud dreenide, kollektorite ja teiste maa-aluste maaparandusrajatiste kohta.

 

Ühistud

Mitme maaomaniku maal paikneva maaparandussüsteemi hoiutööde tegemiseks asutatakse maaparandusühistu. Asutamisel tuleb järgida mittetulundusühingute seaduses sätestatud korda. Täpsemat teavet teema kohta saab Põllumajandusametist.

Lisainfo

  • Tegevuspiirkond

    Maaparandusühistu tegevuspiirkonnaks on maa-ala, millel paikneb vähemalt üks maaparandussüsteem.

  • Asutamine

    Maaparandusühistu asutatakse nende kinnisasja omanike otsuste alusel, kelle omandis on üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-alast või üle ühe kolmandiku selles tegevuspiirkonnas asuva ühiseesvoolu pikkusest. Riik osaleb maaparandusühistus kohustusliku liikmena, kuid ei ole asutajaliige.

 

Hoiukavad

Maaparandushoiukava on planeerimisdokument, mis on koostatud maaparandussüsteemide hoiutöö sihipäraseks korraldamiseks ja maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste kavandamiseks.

Maaparandushoiukavad on loogiliseks lisaks Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. aasta protokollilise otsusega kinnitatud veemajanduskavadele perioodiks 2015–2021.

Maaparandushoiukavad on koostatud Vabariigi Valitsuse määruses „Vesikondade ja alamvesikondade määramine“ nimetatud vesikondade kohta.

Vesikondade maaparandushoiukavad

Kinnitatud maaeluministri 15. juuli 2016. aasta käskkirjaga nr 119.

Õigusaktid


 

maaparanduse büroo
maaelu arengu osakond

 

Viimati uuendatud: 3. september 2018