Põllumajanduskeskkond

Põllumajanduslik tootmine on Eesti maapiirkonna üks iseloomulikumaid tegevusi. Looduslikest tingimustest tulenevalt on Eesti põllumajanduse eelisvaldkond pikaajaliste traditsioonidega loomakasvatus. Sellest omakorda veisekasvatuses on peamine haru piimakarjakasvatus. Veisekasvatuse kõrval on olulised ka sea-, lamba-, hobuse- ja linnukasvatus.

Kuigi praeguseks ajaks on loomakasvatuse intensiivsus tunduvalt vähenenud, on põllumajanduse mõju keskkonnale siiski märgatav. Intensiivne loomakasvatus 1970. ja 1980. aastatel on jätnud oma jälje Eesti maastikule, põhjustades õhukese pinnakattega aladel põhjaveereostust, halvendades muldade seisundit ja vähendades põllumajandusmaastike mitmekesisust.

Põllumajandusega tegelevad ettevõtjad peavad oma majandustegevuse juures järgima rangeid keskkonnanõudeid. Maaeluministeerium on välja töötanud ka mitmeid toetusskeeme, mis aitavad kaasa põllumajandustootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisele ning Eestile iseloomuliku põllumajandusmaastiku säilimisele.

Lambad muruväljal. Allikas: pixabay.com; autor: Hans

Põllumajanduskeskkonna säilimise seisukohast on üks olulisemaid dokumente Eesti maaelu arengukava (MAK), mis on suunatud Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmisele, keskkonna ja paikkonna parandamisele, maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamisele, arvestades seejuures Eesti maaelu omanäolisust.

Nende eesmärkideni jõudmiseks antakse arengukava raames ka erinevaid toetusi. Seni on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate huvi toetuste abil keskkonnasõbralikult toimida olnud väga suur; loodetavasti on see nii ka edaspidi.

 

Viimati uuendatud: 3. september 2015