Valdkonnad

 
Mustikas varrel. Allikas: pixabay.com; autor: PublicDomainPictures.

Mahetaimekasvatus

Mahetaimekasvatus on loodushoidlik tootmisviis, mis säilitab liigirikkuse ja puhta vee,  kuna ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid. Selle asemel säilitatakse ja parandatakse mullaviljakust orgaaniliste väetistega – näiteks sõnnik, kompost, haljasväetised – ning liblikõieliste kultuuridega.

Taimekahjureid aitavad kontrolli all hoida sobiv külvikord, lubatud looduslikud taimekaitsevahendid, kahjustuskindlamad sordid, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine ja mehaanilised tõrjevõtted. Tänu sellele ei jää taimedesse ka taimekaitsevahendite jääke.

Mahetaimekasvatuse üks osa on maitse- ja ravimtaimede ning seente korje looduslikelt aladelt.

 

 
Mägiveis rannikuniidul. Allikas: Põllumajandusministeerium; autor: Liis Reinma

Maheloomakasvatus

Maheloomakasvatuse eesmärk ei ole loomade kiire kasv ja maksimaalne toodang, vaid toodangu kõrge kvaliteet ning loomade heaolu tagamine.

Maheloomakasvatuses peavad loomad saama süüa mahesööta, rahuldada kõiki oma loomuomaseid vajadusi ja viibida õues.

Loomadele ei tohi anda paljunemise reguleerimiseks hormoonpreparaate ega kasvu või toodangu suurendamiseks mõeldud aineid. Antibiootikumide ja teiste keemiliselt sünteesitud veterinaarravimite kasutamine haiguste ennetamiseks on keelatud, kuid haigestunud looma tuleb siiski ravida.

 

 
Mesilased. Allikas: pixabay.com; autor: PollyDot

Mahemesindus

Mahemesindusega tegelemisel peab mesila asuma paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad põhiliselt mahepõllumajanduslikud või looduslikud alad. See nõue ei kehti piirkondade suhtes, kus ei ole õitsvaid taimi või kus tarud on puhkeolekus.

Talvitamiseks tuleb tarudesse jätta piisav mee- ja õietolmuvaru.

Mesilaste söötmiseks on mahemesinduses lubatud kasutada vaid mahemett või mahesuhkrut. Kärjepõhjade valmistamiseks tuleb kasutada mahemesindusest pärinevat vaha.

Haiguste ennetamist ja veterinaarravi tehakse üksnes mahepõllumajanduses kasutada lubatud vahenditega.

 

 
Tööline lõikab kala. Allikas: Põllumajandusministeerium, autor: Tiit Koha

Mahevesiviljelus

Mahevesiviljeluses võib tootmine toimuda vaid sellistes kohtades, mis ei saastu mahepõllumajanduses lubamatute ainetega.

Vesiviljelusloomade kasvukeskkond peab vastama liigiomastele vajadustele. Kasvatusrajatised peavad olema ehitatud selliselt, et neis voolava vee kiirus, temperatuur, erinevate ainete ja elementide sisaldus ning parameetrid ei ohusta loomade tervist ega heaolu.

Söötmisel, aeratsioonil ja kunstliku valguse kasutamisel kehtivad loomade heaolu ja tervise tagamiseks ranged nõuded. Taudide ennetamine ja veterinaarravi toimub vaid mahepõllumajanduses kasutada lubatud toodetega ja kindla korra kohaselt.

Eluskalade veoks tuleb kasutada sobivaid puhta veega täidetud mahuteid, mille temperatuur ja lahustunud hapniku sisaldus vastavad kalade vajadusele.

 

Viimati uuendatud: 5. mai 2014