Põlluraamat

Põlluraamatut peavad pidama kõik põllumajandustootjad.

Põlluraamatut peetakse põllumassiivide ja põldude lõikes, milledel antud aastal töid tehti. Põllumajandustootjal on vajalik märkida kõik tehtud tööd ja kasutatud materjalid kogu haritaval maal.

Andmed tuleb põlluraamatusse kanda hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates töö tegemisest või tööde lõpetamisest. Põlluraamatu pindala arvestust peetakse täpsusega 0,1 ha.

Kõik põllul tehtud tööd kantakse põlluraamatusse nende kuupäevalises järjestuses. Kui ühte tööd tehti mitmel päeval järjest, siis märgitakse ajavahemik kuupäeva täpsusega.

Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb ülemineva maatüki andmeid sisaldav osa põlluraamatust anda uuele valdajale. Uus valdaja jätkab põlluraamatu pidamist üleantud maatüki kohta.

  • Põlluraamatut võib pidada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt.

  • Põlluraamatu pidamise aluseks on määrus "Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord".

  • 11-kohalisi põllumassiivide numberkoode saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põldude registri büroost.
  • Mullastikukaardi saab vajadusel Maa-ameti katastriarhiivist.
  • Väetiste arvutamisel toimeaineks kasutada Hennu Nurmekivi koostatud juhendmaterjali "Põllukultuuride väetamine" (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus, 2002).

Põlluraamatus kasutatud mõistete selgitus

Põld

Ühtne maa-ala, millel üks põllumajandustootja kasvatab põllumajanduskultuuri ühte taimeliiki või mitut taimeliiki segukülvis või hoiab seda kesas.

Põllumassiiv

Maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiratud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust, looduslikust rohumaast või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljajäetud maatükist.

Virts

Loomade vedelad väljaheited koos sõnnikust välja nõrgunud vedelikega.

 

Põlluraamatu täitmine

Põlluraamatut täidetakse kogu haritava maa kohta, millel põllumassiivid asuvad.

Põlluraamat täidetakse kasvatatavate kultuuride osas, milleks on: kõik teraviljad kaasa arvatud tritikale, tatar jt, kaunviljad, kartul, raps, rüps, kiu- ja õlilina, mais, söödajuurvili, üheaastased heinad, köögiviljad, maitsetaimed, dekoratiivtaimed, külvatud heintaimed olenemata otstarbest ning kesade (kasutuses nii must- kui ka haljaväetiskesana) ja mitmeaastaste istandike osas.

Põlluraamatu avalehele kantakse põllumajandustootja üldandmed:

  • põllumajandustootja täielik nimi, ärinimi või füüsilisest isikust ettevõtja nimi
  • isikukood; äriregistri või maksukohuslaste registri kood
  • asukoht (küla, alev, alevik, maakond, vald või linn)
  • kontaktandmed (telefon, faksi number, e-posti aadress)

Avalehele märgitakse sissekannete tegija ees- ja perekonnanimi ning sissekande aasta.

Juhul kui põld või põllud on võetud rendile, siis märgitakse eraldi: rendileandja nimi, sõlmitud rendilepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja maa pindala.

Põlluraamatu tabelisse "Põllumassiivide nimetused või numbrid ja numberkoodid" märgitakse kasutatavate põllumassiivide nimetused või numbrid, mis on siinjuures põllumassiivi tähiseks.

Märkida tuleb põllumassiivi pindala hektarites (täpsusega 0,1 ha) ning põllumassiivi numberkood.
 

Põllumassiivi üldandmete märkimine

Tabelile "Põllumassiivi üldandmed" lisatakse põllumassiivi kaart mõõtkavas 1:10 000, väiksema kui 0,5 ha suuruse põllu korral on soovitav kasutada maakasutuse kaarti mõõtkavas 1: 5000. Põllumassiivi kaarti võib asendada mõnes muus mõõtkavas sobiva maakasutuse kaartiga.

Põllumassiivi üldandmeid punktides 1...8 täpsustatakse vastavalt andmete muutustele.

Punkt 2

Põllumassiivide kohta kehtivad kitsendused, mis piiravad antud alal põllumajandustootja majanduslikku või muud tegevust. Näiteks kui põllumassiivile või selle osale on kehtestatud tavalisest väiksemad piirnormid pestitsiidide, väetiste kasutamiseks (vt "Ranna ja kalda kaitse seadus" § 12 punkt 1).

Punktid 3, 4 ja 5

Mulla liik, mulla lõimis ja mulla boniteet hindepunktides olemasolevate mullastikukaartide alusel. Näiteks leostunud muld, küllastunud gleimuld, õhuke madalsoomuld jne.

Punkt 6

Märkida maaparandushoiutöödena kogu teave maaparanduse või selle uuendamise kohta, teostamise aastate lõikes alapunktides 6.1, 6.2 ja 6.3 tehtud tööde maht kilomeetrites ning maaparanduse liik näiteks lahtine kraavitus, drenaaž jne.

Punkt 7

Märkida lupjamistööd alapunktide 7.1, 7.2 ja 7.3 lõikes, millesse märgitakse lupjamistööde teostamise aasta, lubiväetise laotamise määr tonni hektari kohta, kasutatud lubiväetise ehk meliorandi nimetus.

Punkt 8

 Mullaproovi analüüsi andmed, mille annab välja akrediteeritud laboratoorium.

Punkt 9

Märkida põllu number põllumajandustootja põldude järjestuses antud aastal alates numbrist 1, 2, 3 jne. Soovitav on põllule jätta sama number ka järgmistel aastatel.

Punkt 10

Märkida põllu pindala.

Punkti 11

Märkida kalendriaastal külvatav põllukultuur. Kui pärast eelmise kultuuri koristamist algavad tööd uue kultuuri heaks – näiteks väetamine või talivilja külv, siis need pannakse kirja juba uuele tööde lehele. Siis märgitakse põllukultuuriks talvituma jääv kultuur (taliteraviljad, põldheinad, taliraps jne).

Eelmisel aastal külvatud ja talvituma jäänud põllukultuuride andmeid täiendatakse järgmisel ja ka järgnevatel aastatel kuni antud põllul või selle osal algab ettevalmistus uue kultuuri kasvatamiseks.

Põllukultuuri külviks kasutatud seemne sort, kategooria, seemnetunnistuse number ja külvisenorm kg/ha märgitakse külvitöödega samale reale. Kui põllul kasvatatakse erinevate kultuuride segusid, siis märgitakse näiteks segude puhul valdav liik seemnesegus ja külvisenorm kokku.

Punkt 12.1

Märkida plaanitav saak (aidakaalus) tonnides hektari kohta aluseks võttes mullaviljakust, väetamistaset, kasutada olevat tehnikat ning muid tingimusi. Tegelik saak märgitakse saadud toodangu (peale kuivatamist, sorteerimist jne) mõõtmise või kaalumise teel.

Punkt 12.2

Märkida egelikult saadud saak tonnides hektari kohta aidakaalus. Rohumaade saak märgitakse tonnides kõikide niidete summana. Juhul, kui põllumajandustootja seda soovib, võib saaki arvestada ka kuivaine tonnides laboratoorsete analüüside alusel.

Karjamaa saaki arvestatakse zootehnilise arvestuse teel lehmade piimatoodangu ja teiste mäletsejaliste loomade kehamassi alusel, kasutades vajadusel põllumajandusteaduste kandidaat Jaan Liivi koostatud väljaannet "Juhend karjamaasaagi zootehniliseks arvestamiseks", 1970, Tallinn (J. Liiv Võrumaa Talupidajate Liit, kontakttelefon 078 21 253 või 05 279 706).

Punkt 13

Alapunktides 13.1, 13.2, 13.3, 13.4, 13.5 ja 13.6 - märkida kõik põllul tehtud tööd, teostaja, tööde pindala millel töid teostati ja kasutatud materjalid. Kasutatud väetiste puhul tehakse sissekanded nii füüsilises kaalus kui ka toimeainena. Sissekanne tehakse ka haljasväetiste kasutamise korral.

Kui põllul kasutati taimekaitsevahendeid (olenemata kas tõrje tehti tootja enda poolt või laskis teha teenuskorras) umbrohu-, haiguste ja kahjurite tõrjeks tuleb teha vastavad märked põlluraamatusse. Märgitakse kasutatud keemilise taimekaitsevahendi nimetus. Kui pritsimisel kasutati paagisegu, märgitakse mõlema komponendi nimetus (näiteks MCPA + Banvel 4S).

Keemilise taimekaitsevahendi kulunorm (kg/ha või l/ha). Kui pritsiti paagiseguga, märgitakse mõlema komponendi kulunorm (näiteks 0,15 + 0,8 l/ha). Samas teha märge seemnete puhtimise kohta.

Märkida taimekaitsetöid teostanu nimi ja taimekaitsetunnistuse number kui kasutati taimekaitsetunnistuse alusel turustatud taimekaitsevahendeid.

Nii umbrohtumuse (ka tuulekaeraga saastatuse) korral teeb põllumajandustootja vastava märke märkusete lahtrisse. Põllu umbrohtumuse aste märgitakse %-des, hinnates seda kogemuslikult visuaalsel vaatlemisel.

Umbrohtumus määratakse enne keemilise umbrohutõrje tegemist (näiteks teraviljadel kolmanda lehe faasis).

Kui heintaimeseemnete külvil on kasutatud ka mügarbakterpreparaati või on ostetud seeme, mis on eelnevalt mügarbakteritega nakatatud (mügarbakterkultuuri segamine külvisega) või kui on kasutatud erinevate kultuuride töötlemiseks muid bakterpreparaate või külvatud puhitud seemet, siis tehakse samuti vastav märge.

Punkt 13.5

Materjali liik. Märgitakse näiteks tahesõnnik, vedel sõnnik, mis liigitatakse kuivainesisalduse järgi. Kui on kasutatud kas kahte erinevat orgaanilise väetise liiki või sama orgaanilist väetist mitmel erineval korral jaotatult, siis tehakse kanded kuupäevalises järjestuses. Punktis 13.5 märgitakse ka näiteks mineraalväetise nimi (tüüpnimetus) ja toimeaine sisaldus %-des (näiteks: ammooniumnitraat 34,4%; Kemira Power 22; Classic Brand 16-16-21). Edaspidistes arvutustes peab aga arvestama, kas tegemist on puhta elemediga ehk NPK või tuhaelemendiga ehk oksiidiga P2O5 või K2O.

Punktid 13.8, 13.9 või 13.10

Märgitakse väetiste kogustega antud toiteelemendid puhta elemendina vastavalt kas N, P või K kg/ha. Kõik ühele põllukultuurile antavad väetised, mis anti pärast eelvilja koristust kuni antud kultuuri koristuseni, tuleb kanda ühele lehele. Selline märkimisviis võimaldab paremini jälgida konkreetsele põllukultuurile antud toimeainete kogust, et saada kätte plaanitav saak.

Lisatakse täiendav märge kasutatud materjali osas, kui näiteks põllukultuuri väetamiseks kasutati muid toiteelemente sisaldavaid aineid või ainete segusid, mis ei kuulu mineraalväetiste, orgaanilisteks väetiste, meliorantide ja bakterväetiste hulka.

Viimati uuendatud: 23. mai 2014