Lamba- ja kitseliha

Euroopa Liidu lamba- ja kitseliha turukorralduse meetmete rakendamise eesmärk on luua lamba- ja kitseliha sektoris nii tootjate kui ka töötlejate jaoks stabiilsemad turutingimused loomisel. Turukorralduse meetmeid on aastate jooksul korduvalt reformitud, et muuta need rohkem turule orienteerituks.

Lamba- ja kitseliha turukorralduse meetmed hõlmavad siseturgu puudutavaid meetmeid ja kauplemist kolmandate riikidega.

Siseturgu puudutavaid meetmeid rakendatakse tõsisemate turuhäirete korral nn turvavõrgu meetmetena. Lamba- ja kitseliha puhul võidakse turuhäirete korral kogu aasta jooksul rakendada eraladustamistoetust.

Kolmandate riikidega kauplemist reguleeritakse lamba- ja kitseliha sektoris impordi- ja ekspordilitsentsidega ning imporditollimaksudega.

Turuolukorra hindamiseks koguvad EL-i liikmesriigid lamba- ja kitseliha turu- ja hinnainfot. Eestis kogub neid andmeid Eesti Konjunktuuriinstituut.

Lisaks rakendatakse EL-i siseturul lambarümpadele kvaliteediklasside määramist (SEUROP klassifikatsioon), mis loob eeldused saada kõrgema kvaliteediga liha eest paremat hinda.

 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu õigusaktid, mis puudutavad lamba- ja kitseliha turukorraldust, on saadaval veebiportaalis veebiportaalis EUR-Lex.

Üks olulisemaid EL-i määrustest on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (nn ühise turukorralduse määrus).

Riiklikud määrused lamba- ja kitseliha turukorraldusabinõude rakendamiseks on kehtestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel.

 

Viimati uuendatud: 2. august 2018