Inimeste tervise ning keskkonna kaitse on toiduahela ohutuse tagamiseks väga tähtis. Taimekaitse mängib selles suurt rolli, sest taimekaitsetöid tehakse ning taimekaitsevahendeid kasutatakse toiduahela alguses, põllumajandussaaduste kasvatamisel.
Põllumajanduses kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus.
Kõige levinumaks meetodiks taimekahjustajatest vabanemisel on keemiline tõrje. Lisaks keemilisele meetodile kasutatakse aga taimede kaitseks veel ka bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist ja ka mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on väga ajamahukad.
Huvilised saavad edasi lugedes teavet selliste teemade kohta nagu hea taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse, taimekaitsevahendite turule lubamine, taimekaitsevahendite ja -seadmete kasutamise nõuded ning temaatilised koolitused.
Tervisele ning keskkonnale taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva ohu ja mõju vähendamiseks ning taimekaitsevahendite säästliku kasutamise edendamiseks on Maaeluministeerium koostanud tegevuskava.
Teemad
Hea taimekaitsetava
Lisainfo
Integreeritud taimekaitse
Integreeritud taimekaitse põhialused:
- Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte
- Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega
- Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega
- Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid
- Taimekahjustajaid tõrjutakse kõige efektiivsemate võtetega ning keemilise tõrje korral eelistatakse probleemsete kahjustajate tõrjeks mõeldud preparaate
Integreeritud taimekaitse üldistele põhimõtetele tuginevad tegevused võib jagada kolme etappi:
- taimekahjustajate leviku ennetamine ehk kaudne taimekaitse;
- taimekahjustajate esinemise tuvastamine ehk kohapealne vaatlus;
- otsene taimekaitse ehk kahjustajate tõrje.
Lisainfo
- Integreeritud taimekaitse aitab piirata kahjustajate levikut »
- Integreeritud taimekaitse infograafik (graafika: Sten Kivissaar)
- JPG – veebis vaatamiseks (594.82 KB, JPG)
- PDF – printimiseks (2.52 MB, PDF)
- Integreeritud taimekaitse suunised tähtsamate põllumajanduskultuuride kasvatamiseks »
- Veebipõhine nõuandesüsteem I-Taimekaitse »
- Integreeritud taimekaitse rakendamise punktisüsteem enesekontrolliks » (593.5 KB, XLS)
- Integreeritud taimekaitse tuntus (2009) » (188.43 KB, PDF)
Taimekaitsevahendite turule lubamine
Taimekaitsevahendite kasutamine
Taimekaitsekoolitus
Taimekaitseseadmete kasutamine
- Iga 3 aasta järel – pritsid, v.a käsi- ja selgprits
- Iga 5 aasta järel – puhtimisseade ja udutaja
Abimaterjalid
- Hea taimekaitsetava juhend (82.86 KB, PDF)
- Integreeritud taimekaitse suunised tähtsamate põllumajanduskultuuride kasvatamiseks
- Veebipõhine nõuandesüsteem I-Taimekaitse
- Integreeritud taimekaitse rakendamise punktisüsteem enesekontrolliks (593.5 KB, XLS)
- Illegaalsed taimekaitsevahendid (Luua Metsanduskool 2013) (3.82 MB, PDF)
- Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO)
- Infograafika: Integreeritud taimekaitse (JPG – veebis vaatamiseks (594.82 KB, JPG); PDF – printimiseks (2.52 MB, PDF))
graafika: Sten Kivissaar
Uuringud
- Eksperthinnang insektitsiidide tiaklopriidi, dimetoaati ja α-tsüpermetriini ning kloorpürifossi alternatiivide olemasolu ning rahuldava tõrjeefekti saavutamise asjaolude väljaselgitamiseks Eesti tingimustes (2019) (622.92 KB, PDF)
- Põhikultuuride, vähe levinud ja väikse kasvupinnaga kultuuride kaardistamine ning olemasolevate taimekaitse lahenduste sotsiaalmajanduslik uuring väikse kasvupinnaga ja vähe levinud kultuuride puhul (2014) (587.08 KB, PDF)
- Integreeritud taimekaitse tuntus (2009) (188.43 KB, PDF)
- Taimekaitsevahendi kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslik kasutamine (2009) (243.2 KB, PDF)
Õigusaktid
- Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded
- Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaanile ja protokollile
- Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse nõuded
- Taimekaitsevahendite registri pidamise põhimäärus
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, taimekaitsevahendite turule laskmise kohta
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23.veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta
Neile pestitsiididele, mida ei ole nimetatud, kehtib vaikimisi piirnorm 0,01 mg/kg
Selgituseks
Keemiline tõrje
Taimekahjustajate tõrjeks kasutatakse laialdaselt keemilisi taimekaitsevahendid, kuna need on väga efektiivsed. Põhilised taimekaitsevahendite kasutamise viisid on pritsimine, puhtimine, fumigeerimine, aerosooltöötlemine ja feromoonpüüniste kasutamine. Keemilist tõrjet ei tohi kindlasti seada omaette eesmärgiks, et korvata agrotehnikas tehtud vigu.
Bioloogiline tõrje
Bioloogilisel tõrjel kasutatakse näiteks ökoloogilisi infrastruktuure ehk kaitseribasid, kus maad ei harita ning taimekaitsevahendeid ega väetisi ei kasutata. Bioloogilise tõrje meetodiks on ka biotehnoloogiline tõrje, mis tähendab seen- ja bakterpreparaatide kasutamist, kahjurputukate looduslike vaenlaste e parasitoidide sissetoomist või nende kunstlikku paljundamist.
Mehaaniline tõrje
Mehaanilise tõrje all mõistetakse peamiselt taimekahjustajate, sealhulgas umbrohtude hävitamisele suunatud mullaharimisvõtteid. Sellisteks võteteks on teiste seas kahjulike taimede idanemise soodustamine ja seejärel nende hävitamine, umbrohtude väljakurnamine ehk elujõu vähendamine ning ka nende otsene hävitamine näiteks väljakorjamise teel. Lisaks mullaharimisvõtetele on mehaanilised võtted veel näiteks haigete taimede või taimeosade eemaldamine, kahjurite asustatud taimede või nende osade eemaldamine või kahjurite toitumise ja edasiliikumise tõkestamine.
Füüsikaline tõrje
Füüsikaline tõrje hõlmab helide ja valguspüüniste kasutamist, niiskustingimuste muutmist, kõrgete ja madalate temperatuuride kasutamist taimekahjustajate hävitamiseks (kuuma vee või kuuma õhu kasutamine haigustekitajate ja putukate hävitamiseks ning madalaid temperatuure kasutatakse mitmesuguste kahjurputukate hävitamiseks) ja paljusid muid meetodeid.