Taimekaitse

Inimeste tervise ning keskkonna kaitse on toiduahela ohutuse tagamiseks väga tähtis. Taimekaitse mängib selles suurt rolli, sest taimekaitsetöid tehakse ning taimekaitsevahendeid kasutatakse toiduahela alguses, põllumajandussaaduste kasvatamisel.

Põllumajanduses kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata kahjurite, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus.

Kõige levinumaks meetodiks taimekahjustajatest vabanemisel on keemiline tõrje. Lisaks keemilisele meetodile kasutatakse aga taimede kaitseks veel ka bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist ja ka mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on väga ajamahukad.

Huvilised saavad edasi lugedes teavet selliste teemade kohta nagu hea taimekaitsetava, integreeritud taimekaitse, taimekaitsevahendite turule lubamine, taimekaitsevahendite ja -seadmete kasutamise nõuded ning temaatilised koolitused.

Tervisele ning keskkonnale taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva ohu ja mõju vähendamiseks ning taimekaitsevahendite säästliku kasutamise edendamiseks on Maaeluministeerium koostanud tegevuskava.

 

Teemad

Hea taimekaitsetava

Alates 1980. aastatest arendab Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO) taimekaitsevahendite kasutamise hea tava käsitlust. EPPO arendatud käsitluse järgi kehtestatakse soovitused, kuidas erinevaid taimekultuure kasvatamisel võimalikult hästi kõikide kahjustajate eest kaitsta.
Hea taimekaitse tava soovitus kujutab endast taimekaitsevahenditega töötlemise skeemi, mis on ajastatud kalendri, kultuuri kasvufaasi või spetsiaalse kahjustajate hoiatussüsteemi järgi ning mis on ühendatud muude asjakohaste taimekaitse abinõudega. Skeemis võetakse arvesse ka kohalikke kogemusi ja üldisi visuaalseid vaatlusi.
Taimekaitsevahendite kasutamise reeglite mõistes tähendab hea taimekaitsetava kõikide taimekaitsevahendi kasutamist käsitlevate nõuete järgimist ning võimalusel asjakohaste suuniste järgimist. Hea taimekaitsetava põhimõtteid kirjeldab pikemalt hea taimekaitsetava juhend.

Lisainfo

Integreeritud taimekaitse

Integreeritud taimekaitse (ITK) on eelkõige erinevate taimekaitse meetodite kombineerimine. Kombineeritult rakendatakse nii bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi kui ka mehaanilisi meetodeid. Kõikide meetodite rakendamine hoitakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning oht inimese tervisele ja keskkonnale viiakse miinimumini.
ITK rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. See tähendab eelkõige ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu.

Integreeritud taimekaitse põhialused:

  • Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte
  • Külvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekaitsekahjustajate leviku piiramise vajadusega
  • Rakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja ühtlasi tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega
  • Rakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid
  • Taimekahjustajaid tõrjutakse kõige efektiivsemate võtetega ning keemilise tõrje korral eelistatakse probleemsete kahjustajate tõrjeks mõeldud preparaate

Integreeritud taimekaitse üldistele põhimõtetele tuginevad tegevused võib jagada kolme etappi:

  • taimekahjustajate leviku ennetamine ehk kaudne taimekaitse;
  • taimekahjustajate esinemise tuvastamine ehk kohapealne vaatlus;
  • otsene taimekaitse ehk kahjustajate tõrje.
Seega tuleb alustada taimekahjustajate levikut ennetavate meetoditega, mida saab osaliselt teha juba külviplaanide koostamise ajal. Seejärel tuleb teha vaatlusi igal konkreetsel põllul või alal või kasutada üldiseid kahjustajate leviku andmeid ning alles siis rakendada tõrjemeetodeid, kui kahjustajate levik ohustab kasvatatavat kultuurtaime.
Taimekahjustajate leviku üldiste andmete all mõeldakse tõrjesoovitusi, mis antakse teadusandmetele, sh taluvuslävedele tuginevate
Oluliseks aspektiks ITK põhimõtete juures on taimekaitsevahendite kasutamise õige ajastus ja nende optimaalne kasutamine. See tähendab, et toodet tuleb kasutada piisav kogus suurima efektiivsuse saavutamiseks; see ei tähenda alati toote lubatud maksimaalse kulunormi kasutamist.
Optimaalse kasutamise lihtsustamiseks on loodud arvutipõhine nõuandesüsteem I-taimekaitse. Üldpõhimõtetest täpsemaid juhiseid taimekahjustajate tõrjeks antakse integreeritud taimekaitse suunistes, kus tuuakse konkreetseid soovitusi Eestis kasvatatavatel kultuuridel levivate kahjustajate tõrjeks. Nende suuniste järgimine on siiski vabatahtlik.
Maaeluministeeriumi tellimusel on valminud ka arvutipõhine abivahend (punktisüsteem). See on eelkõige mõeldud põllumajandustootjatele enesekontrolli vahendiks, kuid sobib kasutamiseks ka teemakohase nõustamisteenuse tulemuslikkuse hindamiseks. Abivahend võimaldab hinnata ITK põhimõtete rakendamist, andes vastajale hinnangu ITK põhimõtete järgimise kohta kontrollküsimustele esitatud vastuste põhjal. Kontrollküsimused on seotud ITK põhimõtetega ja nende olulisust on analüüsitud lähtuvalt kohalikest tingimustest.

Lisainfo

Taimekaitsevahendite turule lubamine

Eestis turustada ja kasutada lubatud taimekaitsevahendite nimekiri muutub pidevalt. Näiteks lisatakse nimekirja uusi vahendeid ning sealt eemaldatakse vahendid, mille load on aegunud või milles sisalduvad toimeained ei ole enam heaks kiidetud. Samuti võivad muutuda taimekaitsevahendite kasutustingimused.
Eestis turule lubatud taimekaitsevahendid on kirjas taimekaitsevahendite registris. Teistes Euroopa riikides turule lubatud taimekaitsevahendite andmebaaside nimekiri on toodud Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) kodulehel.
Euroopas heaks kiidetud toimeained on toodud EL pestitsiidide andmebaasis. Andmebaas sisaldab ka teavet taimekaitsevahendite jääkide piirnormide kohta taimses ja loomses toidus ning söödas.
Taimekaitsevahendite turustamislubade menetlemise kriteeriumid on EL tasandil kindlaks määratud ja nende kriteeriumide järgi saab anda kuut erinevat luba. Turule lubamisel kasutatavad töödokumendid ja riskianalüüsil kasutatavad juhenddokumendid on toodud Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste direktoraadi (DG SANCO) kodulehel.
Taimekaitsevahendi Eesti turule viimiseks tuleb taotleda luba Põllumajandusametilt. Enne vahendi turule lubamist tuleb läbi viia riskianalüüs, mille käigus hinnatakse näiteks toimeaine ja taimekaitsevahendi identsust, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, toksikoloogilisi omadusi ja käitumist keskkonnas. Taimekaitsevahendite lubadega seotud avalike teenuste kohta saate teavet Põllumajandusametist.

Lisainfo

Taimekaitsevahendite kasutamine

Eestis tohib kasutada vaid taimekaitsevahendeid, mis on kantud Põllumajandusameti hallatavasse taimekaitsevahendite registrisse.
Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes selle märgistusel kirjeldatud otstarbel, tingimustel, viisil ja koguses. Kindlasti tuleb kinni pidada vahendile ette nähtud töötlemiskordade arvust ning selle kasutamise järgsetest tööoote- ja ooteaegadest. Taimekaitsevahendeid, mille luba on aegunud või tühistatud ja mis on seetõttu registrist kustutatud või mis on muutunud kasutuskõlbmatuks, tuleb käsitleda ohtliku jäätmena.
Kasutamisest järele jäänud või kasutamiskõlbmatuks muutunud taimekaitsevahendid (sh paagisegud) ning registrist kustutatud taimekaitsevahendid tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejatele, kelle kohta saab teavet Keskkonnateabe Keskuse keskkonnalubade infosüsteemist. Taimekaitsevahendite tühjad pakendid kogutakse ja tagatakse võimalusel turustajale või viiakse pakendikäitlejatele; täpsemat teavet saab MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioonist.
Professionaalsed kasutajad peavad ka veenduma, kas nende kasutatavad taimekaitsevahendid on nõuetekohased (s.t luba ei ole aegunud ja varude kasutamise tähtaeg ei ole möödunud). Taimekaitsevahendite lubadega seotud muudatustest taimekaitsevahendite registris saab teavet Põllumajandusamet kodulehelt.
Kõik taimekaitsevahendi kasutajad peavad järgima head taimekaitsetava. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud vahendite puhul peavad taimekasvatajad järgima ka integreeritud taimekaitse põhimõtteid.
Kodukasutajatele mõeldud taimekaitsevahendid on kättesaadavad valdavalt väikepakendites. Neil, kes kasutavad taimekaitsevahendeid üksnes oma tarbeks ja teevad seda koduaias, ei pea tunnistust olema. Kodukasutajatele turustatavate (s.o taimekaitsetunnistuseta osta ja kasutada lubatud) taimekaitsevahendite nimekiri on avaldatud Põllumajandusameti kodulehel.
Professionaalne kasutaja on isik, kes kasutab taimekaitsevahendit oma majandustegevuse või kutsetegevuse käigus. Mõiste hõlmab lisaks kasutamisele veel taimekaitsevahendi ostmist ja kasutamise ja valiku üle otsustamist. Seega on professionaalsed kasutajad kõik isikud, kes taimekaitsevahendite valiku ja kasutamise üle otsustavad ning neid ostavad või kasutavad.
Enamik Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendid on mõeldud ainult professionaalseks kasutamiseks ja on kättesaadavad üksnes vastava tunnistuse esitamisel. Selliste taimekaitsevahendite ostmiseks ja kasutamiseks peab isik olema läbinud taimekaitsekoolituse ja omama vastavat tunnistust.
Taimekaitsetunnistus on dokument, mis tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Tunnistus kehtib 10 aastat ning seda väljastab Põllumajandusamet.
Taimekaitsetunnistus ei anna õigust väga mürgiste taimekaitsevahendite ostmiseks ja kasutamiseks. Väga mürgiseid taimekaitsevahendeid kasutada soovivate isikute andmed peavad olema kantud taimekaitsevahendite registrisse. Registrisse kantud isikud või tema töötajad võivad kasutada üksnes sellist väga mürgist taimekaitsevahendit, mille ohutuks ja nõuetekohaseks kasutamiseks on tal kemikaaliseaduse tähenduses asjakohane kvalifikatsioon. Teisisõnu peavad väga mürgist taimekaitsevahendite kasutavad isikud olema läbinud iga vahendi spetsiifikat käsitleva koolituse.
Keskkonna- ning inimese ja looma tervise riskide minimeerimiseks on oluline tagada taimekaitsevahendite kasutamise nõuetest kinnipidamine ning riiklik järelevalve neid kasutavate isikute tegevuse üle. Taimekaitsevahendite kasutamise üle teeb riiklikku järelevalvet Põllumajandusamet.

Lisainfo

Õigusaktid

Taimekaitsekoolitus

Taimekaitsekoolitusel on oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel. Nimelt võib oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine kahjustada nii inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Lisaks võib taimekaitsevahendi kasutusnormide ületamine põhjustada märkimisväärse saagikao.
Taimekaitsekoolituse peavad olema läbinud kõik taimekaitsevahendi turustajad, professionaalsed kasutajad ja nõustajad. Koolituse läbinud isikule väljastatakse 5 aastat kehtiv taimekaitsetunnistus, mille alusel võib isik turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid (välja arvatud väga mürgiseid). Koolituse läbimise nõude aluseks on taimekaitseseadus.
Taimekaitsekoolitus koosneb aluskoolitusest ja täienduskoolitusest. Aluskoolitus läbitakse taimekaitsetunnistuse esmakordsel taotlemisel. Täienduskoolitus läbitakse uue taimekaitsetunnistuse taotlemisel 3 kuu jooksul enne taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppu.
Koolitused hõlmavad inimeste ja loomade tervise- ja keskkonnariskide juhtimise meetodeid, ülevaadet asjakohastest taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, taimekaitseseadmete kasutamise hooldamise üksikasju ning sobivate pritsimismeetodite valiku põhimõtteid. Koolitusel antakse nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi ja oskusi. Koolitusel käsitlevate teemade loetelu on kehtestatud määrusega "Taimekaitsekoolituse programmi, koolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse nõuded".
Koolituse korraldamise õigus on antud täiskasvanute koolitusasutustele, kes koostavad enne koolituse korraldamist koolitusprogrammi ning esitavad selle Põllumajandusametile kinnitamiseks.
Koolitusprogrammi koostamisel peab kindlasti lähtuma auditooriumist. Taimekaitsevahendite turustajal, kasutajal ja valdkonna nõustajal on erinev roll ja vastutus, seega ei ole neile ühesuguse koolituse korraldamine otstarbekas. Koolitatavate jagamine erinevatesse sihtrühmadesse sobib ka koolitusel osalejatele paremini, sest sellisel juhul saab koolitusteemade rõhuasetuse valikul lähtuda isikute taustast. Nii saab näiteks turustajate koolitamisel keskenduda enam taimekaitsevahendite omadustele, kasutajate koolitamisel aga keskenduda taimekaitsevahendite ning -seadmete kasutamise, tõrjemeetodite, agrotehnika jms üldpõhimõtete tutvustamisele.
Täiendavat teavet taimekaitsekoolituse ja taimekaitsetunnistuse kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt.

Lisainfo

Taimekaitseseadmete kasutamine

Taimekaitseseadmeks loetakse seadmeid, mis on ette nähtud taimekaitsevahendi kasutamiseks ja taimekahjustajate tõrjeks. Taimekaitseseadmed on näiteks käsi- ja selgprits, ripp-, poolripp-, haake- või iseliikuv taimekaitseprits, puhtimisseade või udutaja.
Kasutuses olev taimekaitseseade ei tohi ohustada inimese tervist ega keskkonda. Seepärast tuleb seadme toimimist korrapäraselt kontrollida, reguleerida, puhastada ja hooldada. See nõue ei kehti ainult seadmele kui tervikule, vaid ka seadmete osadele – näiteks pihustid, manomeetrid, filtrid, sõelad ja paagipuhastusseadmed.
Kasutuses olev taimekaitseseade tuleb lisaks hooldamisele viia ka regulaarselt korralisse tehnilisse kontrolli.
  • Iga 3 aasta järel – pritsid, v.a käsi- ja selgprits
  • Iga 5 aasta järel – puhtimisseade ja udutaja
Taimekaitseseadmete korralist tehnilist kontrolli võib teha vaid Põllumajandusameti (PMA) volitatud isik. Volitatud isikute loetelu avaldatakse PMA kodulehel. Lisaks on õigus taimekaitseseadme tehnilist kontrolli teha ka Eesti Taimekasvatuse Instituudil.
Seadme kasutaja valib volitatud isikute seast endale tehnilise kontrolli läbiviija ja lepib kokku tehnilise kontrolli läbiviimise aja ja koha. Ühes piirkonnas elavatel pritside omanikel on kasulik koostööd teha, et tehnilise kontrolli teostaja kohalesõidukulusid mitme pritsiomaniku vahel jagada.

Lisainfo

Õigusaktid

 

Abimaterjalid

Uuringud

Õigusaktid

Selgituseks

Keemiline tõrje

Taimekahjustajate tõrjeks kasutatakse laialdaselt keemilisi taimekaitsevahendid, kuna need on väga efektiivsed. Põhilised taimekaitsevahendite kasutamise viisid on pritsimine, puhtimine, fumigeerimine, aerosooltöötlemine ja feromoonpüüniste kasutamine. Keemilist tõrjet ei tohi kindlasti seada omaette eesmärgiks, et korvata agrotehnikas tehtud vigu.

Bioloogiline tõrje

Bioloogilisel tõrjel kasutatakse näiteks ökoloogilisi infrastruktuure ehk kaitseribasid, kus maad ei harita ning taimekaitsevahendeid ega väetisi ei kasutata. Bioloogilise tõrje meetodiks on ka biotehnoloogiline tõrje, mis tähendab seen- ja bakterpreparaatide kasutamist, kahjurputukate looduslike vaenlaste e parasitoidide sissetoomist või nende kunstlikku paljundamist.

Mehaaniline tõrje

Mehaanilise tõrje all mõistetakse peamiselt taimekahjustajate, sealhulgas umbrohtude hävitamisele suunatud mullaharimisvõtteid. Sellisteks võteteks on teiste seas kahjulike taimede idanemise soodustamine ja seejärel nende hävitamine, umbrohtude väljakurnamine ehk elujõu vähendamine ning ka nende otsene hävitamine näiteks väljakorjamise teel. Lisaks mullaharimisvõtetele on mehaanilised võtted veel näiteks haigete taimede või taimeosade eemaldamine, kahjurite asustatud taimede või nende osade eemaldamine või kahjurite toitumise ja edasiliikumise tõkestamine.

Füüsikaline tõrje

Füüsikaline tõrje hõlmab helide ja valguspüüniste kasutamist, niiskustingimuste muutmist, kõrgete ja madalate temperatuuride kasutamist taimekahjustajate hävitamiseks (kuuma vee või kuuma õhu kasutamine haigustekitajate ja putukate hävitamiseks ning madalaid temperatuure kasutatakse mitmesuguste kahjurputukate hävitamiseks) ja paljusid muid meetodeid.

 

Viimati uuendatud: 26. november 2015