Taimetervis

Hea taimetervisliku olukorra hoidmine riigis aitab tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ning mängib olulist rolli põllumajandustoodangu ja elukeskkonna ohutuse tagamisel.

Taimetervise valdkonnas järgib Eesti nii Euroopa Liidu õigusakte kui ka rahvusvahelisi soovitusi ja leppeid, millest peamised on järgmised:

Riigisiseselt reguleerib Eestis taimetervise valdkonda taimekaitseseadus. See kehtestab nõuded taimede tervise kaitsmiseks ning abinõud ohtlike taimekahjustajate Eestisse leviku ja siin kohastumise tõkestamiseks.

Vastutus taimede tervise kaitsmise eest on jagatud riigiasutuste, ettevõtjate ja üldsuse vahel. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põllumajandus- ja Toiduamet.

Peamised taimetervise valdkonnad

Ohtlikud taimekahjustajad

Ohtlikud taimekahjustajad on mitmesugused putukad, bakterid, seened, viirused või muud taimi ja taimseid saadusi kahjustavad haigustekitajad, mis põhjustavad olulist majanduslikku kahju ja mida on raske tõrjuda.
Mõiste ohtlik taimekahjustaja hõlmab endas kolme liiki taimekahjustajaid: Euroopa Liidu karantiinsed taimekahjustajad, prioriteetsed taimekahjustajad ja liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu kandmata taimekahjustajad.
Liidu karantiinsed taimekahjustajad on ohtlikud taimekahjustajad, mida Euroopa Liidu territooriumil veel ei esine või mida esineb seal ainult vähesel määral.
Prioriteetsed taimekahjustajad kuuluvad liidu karantiinsete taimekahjustajate hulka, kuid lisaks sellele vastavad nad ka teatud lisatingimustele, näiteks nende võimalik majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju liidu territooriumile on eriti tugev.
Liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu kandmata taimekahjustajad on ohtlikud taimekahjustajad, mille esinemine Euroopa Liidu territooriumil on ametlikult kinnitatud ning mis vastavad liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu kandmise tingimustele, kuid mida ei ole veel loetellu kantud.
Selliste kahjustajate leviku ärahoidmiseks ettenähtud abinõud on näiteks kohustused, mida ettevõtjad peavad täitma, riiklik järelevalve, impordipiirangud ning mitmesugused tõrjeabinõud ja taimetervise nõuded.
Nõuded ja tõrjeabinõud ohtlike taimekahjustajate Eestisse leviku ja siin kohastumise tõkestamiseks kehtestab taimekaitseseadus. Neid nõudeid peavad järgima ja abinõusid rakendama kõik, kelle valduses on taim, taimne saadus või muu materjal, mis võib ohtliku taimekahjustajaga saastuda. Ohtliku kahjustaja esinemise või esinemise kahtluse korral tuleb viivitamatult teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.
Kui põllumajandustootja on Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt rakendanud ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks viljapuu-bakterpõletiku või kartuli-ringmädaniku tõrjeabinõusid ning ta vastab ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetuse saamise tingimustele, siis on tal võimalik esitada hävitatud taimse materjali hüvitamiseks taotlus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). Toetusega hüvitatakse kuni 100% abikõlblikest kuludest.
Lisainfot ohtlikest taimekahjustajatest ja nende seirest Eestis saab Põllumajandus- ja Toiduametist.

Kahjustajavaba piirkond

Kahjustajavaba on piirkond, kus järelevalve tulemused ei ole tuvastanud taimekahjustaja esinemist ning mille seisundit säilitatakse nõuetekohaselt. Kahjustajavabaks piirkonnaks võib olla terve riik või mingi osa sellest.
Piirkonna tunnistamiseks kahjustajavabaks tuleb esitada kirjalik taotlus Põllumajandus- ja Toiduametile. 2022. aasta alguse seisuga ei ole Eestis ühtegi kahjustajavaba piirkonda.

Kaitstav piirkond

Ohtliku taimekahjustaja eest kaitstav piirkond on ala, kus see taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate kliimatingimuste korral või kindlate kultuuride kasvatamise tõttu.
Kaitstava piirkonna staatuse kehtestab Euroopa Komisjon. See staatus võimaldab piirkonna ettevõtjatel turustada taimi teistesse sama taimekahjustaja eest kaitstavatesse piirkondadesse ning annab neile seeläbi olulise eelise liikmesriikidevahelises kaubanduses.
Piirkonna kaitstavaks tunnistamiseks tuleb esitada Euroopa Komisjonile avaldus koos järelevalve tulemustega, mis tõendavad, et selles piirkonnas ei esine ohtlikku taimekahjustajat. Eestis teeb seda Põllumajandus- ja Toiduamet.
Eesti on alates 15. maist 2015. a täienisti kaitstav piirkond viljapuu-bakterpõletiku suhtes. Tegu on ühe ohtlikuma viljapuude bakterhaigusega, mis ohustab roosõielisi puid ja põõsaid (näiteks ebaküdoonia, tuhkpuu, pihlakas, pirnipuu, õunapuu). Seetõttu tohib viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede paljundus- ja istutusmaterjali ning õietolmu tuua Eestisse ainult teistest sama haiguse suhtes kaitstavatest piirkondadest või puhvervöönditest.
Euroopa Liidus on tunnustatud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks täienisti või osaliselt üksteist riiki (Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Suurbritannia).
Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi võib turustada ainult taimepassiga, millel peab lisaks muudele nõutud andmetele olema kindlasti märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“ (PZ – protected zone).
Täpsemat teavet taimepassist ning viljapuu-bakterpõletikust ja selle peremeestaimede turustamisest saab Põllumajandus- ja Toiduametist.

Taimetervise register

Taimetervise register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada taimetervise kaitse ja tõhus järelevalve taimetervisenõuete täitmise üle.
Registrisse kogutavad andmed aitavad pidada arvestust järgmiste isikute ja nende tegevuse üle:
  • taimekaitseseaduse alusel majandustegevusteate esitanud ettevõtjad;
  • taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel majandustegevusteate esitanud või tegevusloa saanud ettevõtjad;
  • geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse alusel majandustegevusteate esitanud ettevõtjad;
  • isikud, kellel peavad olema taimepassi väljaandmise tegevusluba;
  • isikud, kellel peavad olema puidust pakkematerjalide ning puidu või muu objektide vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba.
Taimetervise registrisse kandmiseks peab ettevõtja enne tegevusega alustamist esitama majandustegevusteate Maaeluministeeriumi kliendiportaalis ja tasuma riigilõivu.
Majandustegevusteate esitab ettevõtja, kes soovib:
  • importida väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse taimi, taimseid saadusid ja muid objekte, mille puhul on nõutav kas fütosanitaarsertifikaat või taimepass;
  • taotleda ekspordi fütosanitaarsertifikaati, reekspordi fütosanitaarsertifikaat ja ekspordieelset sertifikaati;
  • toota, ladustada, pakendada või turustada taimepassiga varustatavaid taimi või taimseid saaduseid;
  • kasvatada kartulit rohkem kui ühel hektaril;
  • tegeleda kultiveerimismaterjali tootmise ja turustamisega.
Kõik tegevused, mille puhul ettevõtja peab esitama majandustegevusteate, on kirjas taimekaitseseaduses.
Majandustegevusteadet ei pea esitama ettevõtjad, kellel peab olema
  • taimepassi väljaandmise tegevusluba või
  • puidust pakkematerjali ning puidu või muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusluba.
Lisainfot taimetervise registrist ning sellega seotud toimingutest saab Põllumajandus- ja Toiduametist.

Taimepass

Taimepass on ametlik dokument või märgistus, mis tõendab taimse materjali liikumisel Euroopa Liidu piires selle vastavust taimetervise nõuetele. Taimepassi eesmärk on tagada, et sellega tähistatud taimse materjali on kasvatanud registreeritud tootja, kelle üle tehakse riiklikku järelevalvet.
Väljaspool Euroopa Liitu kasutatakse taimepassi liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises kaubavahetuses.
Eestis väljastab taimepassi taimetervise registrisse kantud isik, kellel on õigus väljastada taimepassi enda toodetud taimedele. Taimepassi väljaandmise tegevusluba saab taotleda Maaeluministeeriumi kliendiportaalis. Enne taotluse esitamist peab isik läbima taimepassi väljaandja koolituse ning tasuma riigilõivu. Kahe aasta jooksul pärast algkoolituse läbimist tuleb läbida ka täiendkoolitus.

Taimepassi väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet, juhul kui tegu on

  • sertifitseeritud paljundusmaterjaliga,
  • selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega, mille puhul on kehtestatud erimeetmed, või
  • fütosanitaarsertifikaadi asendamisega taimepassiga.

Taimepassi väljaandmise tegevusluba on kohustuslik isikule, kes

  • toodab ja turustab enda toodetud taimi teistele taimedega tegelevatele ettevõtetele, metsaomanikele või omavalitsustele,
  • turustab enda toodetud taimi kaugmüügi (e-poe) teel,
  • turustab taimi, mille kohta algselt väljastatud taimepass on vaja asendada uuega, või
  • toodab ja turustab viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi.
Lisainfot taimepassist ja selle taotlemisest saab Põllumajandus- ja Toiduametist.

Puidu töötlemine

Ohtlike taimekahjustajate leviku tõkestamisel on äärmiselt oluline puitmaterjali töötlemine, seda eriti puidust materjali liikumisel riigist riiki. Puidust pakkematerjali vahendusel levida võivad kahjurid mõjuvad halvasti metsade tervislikule seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Kahjurite levikut ja nende halba mõju peaks oluliselt vähendama rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi ISPM 15 rakendamine. Standard kirjeldab fütosanitaarmeetmeid, mis vähendavad toorpuidust pakkematerjaliga seotud kahjurite riiki sissetoomise ja leviku riski.
Väljastpoolt Euroopa Liitu pärinev puidust pakkematerjal (kaubaalused, kastid, restid jne) peab standardi ISPM 15 nõuete kohaselt olema vaba ohtlikest puidukahjustajatest, töödeldud ja tähistatud vastavusmärgiga. Vastavusmärgil olev töötlemise tähis – HT (kuumtöötlus), MB (töötlus metüülbromiidiga) või DH (dielektriline töötlus) – näitab, et puit on päritoluriigis töödeldud ja taimekahjustajate levitamise oht on viidud miinimumini.
Eesti ettevõtted, kes soovivad puidust pakkematerjali töödelda, parandada ja vastavusmärgiga märgistada, peavad omama selleks tegevusluba. Eestis kasutatakse pakkematerjali töötlemiseks ainult kuumtöötlust (HT). Tegevusluba saab taotleda Maaeluministeeriumi kliendiportaalis. Taotluse juurde tuleb lisada ettevõtte enesekontrolliplaan ning tasuda riigilõiv. Lisainfot vastavusmärgi tegevusloa taotlemisest saab Põllumajandus- ja Toiduametilt.
Lisainfot puidust pakkematerjali nõuetest ja fütosanitaarmeetmete standardist ISPM 15 saab Põllumajandus- ja Toiduametist.

Kaubandus

Taimse materjali eksport

Enne taimset materjali sisaldava saadetise Eestist välja toimetamist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet selle vastavust sihtriigi taimetervise nõuetele.
Kui saadetis vastab sihtriigi taimetervise nõuetele, väljastab amet tarnijale seda tõendava fütosanitaarsertifikaadi. Sertifikaat peab olema väljastatud hiljemalt 14 päeva enne saadetise toimetamist Eestist väljapoole Euroopa Liitu. Kontrolli ja sertifikaadi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Kaubasaadetise valdaja vastutab selle eest, et saadetis vastaks sertifikaadil olevale teabele kuni saadetise jõudmiseni sihtriiki.
Taimse materjali toimetamisel Eestist väljapoole Euroopa Liitu peab kauba valdaja olema kantud taimetervise registrisse.

Taimse materjali import

Enne taimse materjali sissevedu Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu peab importija kindlaks tegema, kas materjali tohib Eestisse tuua või kuulub see sisseveol taimetervise kontrolli alla ja vajab seetõttu fütosanitaarsertifikaati.
Fütosanitaarsertifikaat tõendab taimset materjali sisaldava saadetise vastavust sihtriigi taimetervise nõuetele ning peab olema kaasas väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva saadetisega. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab päritolu- või lähteriigi pädev asutus ning see võib olla väljastatud kõige enam 14 päeva enne saadetise Eestisse jõudmist.
Taimset materjali, mis peab läbima taimetervise kontrolli, tohib Eestisse tuua ainult läbi selleks ettenähtud piiripunkti. Sisseveost tuleb teavitada piirikontrolli tegevat Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikku vähemalt 24 tundi ette või, kui see pole võimalik, viivitamata pärast kauba laadimist veovahendile. Ametnik teeb kaubale taimetervise kontrolli ehk kontrollib kauba dokumente, materjali identsust dokumentidega ja vastavust taimetervise nõuetele.
Sisseveol tehtud taimetervise kontrolli eest tuleb tasuda järelevalvetasu.
Ettevõtja, kes impordib väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse taimetervise kontrolli läbimisele kuuluvat taimset materjali, peab olema kantud taimetervise registrisse.

Lisainfo

Lisainfot taimse materjali impordist ja fütosanitaarsertifikaadist saab Põllumajandus- ja Toiduametist. Fütosanitaarsertifikaati saab taotleda Maaeluministeeriumi kliendiportaalis.
 

Taimetervise valdkonna riiklik referentlabor

Riiklike referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada laborite uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Euroopa Liidus tegutsevad liiduülesed referentlaborid, mis taimetervise vallas aitavad riiklikel referentlaboritel määrata putukaid ja lesti, ümarusse, baktereid, seeni ja munasseeni.

Liiduüleste referentlaborite määramise aluseks on 2017. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2017/625.

Liikmesriigid peavad volitama iga Euroopa Liidu taimetervise referentlabori suhtes riikliku referentlabori.

Riikliku referentlabori vastutus ja ülesanded

  • Teha koostööd Euroopa Liidu referentlaboritega ja osaleda nende korraldatud koolituskursustel ja laboritevahelistes võrdlevates uuringutes;

  • koordineerida ametlike laborite tegevust eesmärgiga ühtlustada ja parandada laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodeid ning nende kasutamist;

  • korraldada vajadusel laboritevahelisi võrdlevaid uuringuid või pädevuskontrolli, tagada selliste uuringute asjakohased järelmeetmed ning teavitada pädevaid asutusi selliste uuringute tulemustest ja järelmeetmetest;

  • tagada Euroopa Liidu referentlaborist saadud teabe edastamine pädevatele asutustele ja ametlikele laboritele;

  • anda oma ülesannete piires pädevatele asutustele teaduslikku ja tehnilist abi;

  • vajadusel kontrollida reaktiive ja reaktiivide partiisid, koostada loetelu olemasolevatest võrdlusainetest ja reaktiividest ning selliste ainete ja reaktiivide tootjatest ja tarnijatest ning ajakohastada seda;

  • vajadusel korraldada koolitusi ametlike laborite töötajatele.

Riiklikule referentlaborile annab volituse maaeluminister oma käskkirjaga.

Taimetervisealased riiklikud referentlaborid

Volituse alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2017/625, artikkel 100.

Seisuga 10. juuni 2019

Labor Kontakt Volituse ulatus
Põllumajandusuuringute Keskuse
taimetervise ja mikrobioloogia laboratoorium
Aadress: Teaduse 4/6, Saku, 75501 Harjumaa
Telefon: 672 9137
E-post: info@pmk.agri.ee
Veebileht: http://pmk.agri.ee
Bakterid
Putukad ja lestad
Seened ja munasseened
Viirused, viroidid ja fütoplasmad
Ümarussid

 

Viimati uuendatud: 21. aprill 2022