Taimetervis

Hea taimetervisliku olukorra hoidmine riigis aitab tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ning mängib olulist rolli põllumajandustoodangu ja elukeskkonna ohutuse tagamisel.

Taimetervise valdkonnas järgib Eesti nii Euroopa Liidu õigusakte kui ka rahvusvahelisi soovitusi ja leppeid, millest peamised on järgmised:

Riigisiseselt reguleerib Eestis taimetervise valdkonda taimekaitseseadus. See kehtestab nõuded taimede tervise kaitsmiseks ning abinõud ohtlike taimekahjustajate Eestisse leviku ja siin kohastumise tõkestamiseks.

Vastutus taimede tervise kaitsmise eest on jagatud riigiasutuste, ettevõtjate ja üldsuse vahel. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põllumajandusamet.

Peamised taimetervise valdkonnad

Ohtlikud taimekahjustajad

Ohtlikud taimekahjustajad on mitmesugused putukad, bakterid, seened, viirused või muud taimi ja taimseid saadusi kahjustavad haigustekitajad, mis põhjustavad olulist majanduslikku kahju ja mida on raske tõrjuda.
Ohtlikud taimekahjustajad on loetletud Euroopa Nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I ja II lisas. I lisas on kirjas ohtlikud kahjustajad, mis on ohtlikud kõikidele taimedele; II lisas on kahjustajad, mis on ohtlikud ainult kindlatele taimeliikidele või neist saadud toodetele (nt istikutele).
Selliste kahjustajate leviku ärahoidmiseks ettenähtud abinõud on näiteks kohustused, mida ettevõtjad peavad täitma, riiklik järelevalve, impordipiirangud ning mitmesugused tõrjeabinõud ja taimetervise nõuded.
Nõuded ja tõrjeabinõud ohtlike taimekahjustajate Eestisse leviku ja siin kohastumise tõkestamiseks kehtestab taimekaitseseadus. Neid nõudeid peavad järgima ja abinõusid rakendama kõik, kelle valduses on taim, taimne saadus või muu materjal, mis võib ohtliku taimekahjustajaga saastuda. Ohtliku kahjustaja esinemise või esinemise kahtluse korral tuleb viivitamatult teavitada Põllumajandusametit.

Kahjustajavaba ja kaitstav piirkond

Kahjustajavaba piirkond

Kahjustajavaba on piirkond, kus järelevalve tulemused ei ole tuvastanud taimekahjustaja esinemist ning mille seisundit säilitatakse nõuetekohaselt. Kahjustajavabaks piirkonnaks võib olla terve riik või mingi osa sellest.
Taotleda võib piirkonna tunnistamist vabaks taimekahjustajast, mis on kirjas määrusega kehtestatud ohtlike taimekahjustajate nimekirjas või mida väljapoole Euroopa Liitu turustamisel ei tohi sihtriigi nõuete kohaselt esineda ei taimedel, taimsetel saadustel ega muudel objektidel.
Piirkonna tunnistamiseks kahjustajavabaks tuleb esitada kirjalik taotlus Põllumajandusametile. 2016. aasta alguse seisuga ei ole Eestis ühtegi kahjustajavaba piirkonda.

Kaitstav piirkond

Ohtliku taimekahjustaja eest kaitstav piirkond on ala, kus see taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate kliimatingimuste korral või kindlate kultuuride kasvatamise tõttu.
Kaitstava piirkonna staatuse kehtestab Euroopa Komisjon. See staatus võimaldab piirkonna ettevõtjatel turustada taimi teistesse sama taimekahjustaja eest kaitstavatesse piirkondadesse ning annab neile seeläbi olulise eelise liikmesriikidevahelises kaubanduses.
Piirkonna kaitstavaks tunnistamiseks tuleb esitada Euroopa Komisjonile avaldus koos järelevalve tulemustega, mis tõendavad, et selles piirkonnas ei esine ohtlikku taimekahjustajat. Eestis teeb seda Põllumajandusamet.
Eesti on alates 15. maist 2015. a täienisti kaitstav piirkond viljapuu-bakterpõletiku suhtes. Tegu on ühe ohtlikuma viljapuude bakterhaigusega, mis ohustab roosõielisi puid ja põõsaid (näiteks ebaküdoonia, tuhkpuu, pihlakas, pirnipuu, õunapuu). Seetõttu tohib viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede paljundus- ja istutusmaterjali ning õietolmu tuua Eestisse ainult teistest sama haiguse suhtes kaitstavatest piirkondadest või puhvervöönditest.
Euroopa Liidus on tunnustatud viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks täienisti või osaliselt kaksteist riiki (Eesti, Läti, Leedu, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Suurbritannia).
Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi võib turustada ainult taimepassiga, millel peab lisaks muudele nõutud andmetele olema kindlasti märge ZP-b2 või ZP-EE (ZP – zona protecta, kaitstav piirkond; b2 – Erwinia amylovora, viljapuu-bakterpõletikku põhjustava bakteri tähis; EE – ette nähtud turustamiseks Eesti piires).
Täpsemat teavet viljapuu-bakterpõletikust ning selle peremeestaimede turustamisest saab Põllumajandusametist.

Taimetervise register

Taimetervise register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on aidata teha riiklikku järelevalvet.
Registrisse kogutavad andmed aitavad pidada arvestust järgmiste isikute ja nende tegevuse üle:
  • taimekaitseseaduse alusel majandustegevusteate esitanud ettevõtjad;
  • taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel majandustegevusteate esitanud või tegevusloa saanud ettevõtjad.
Taimetervise registrisse kandmiseks peab ettevõtja esitama Põllumajandusametile enne tegevusega alustamist majandustegevusteate ja tasuma riigilõivu.
Majandustegevusteate esitab ettevõtja, kes soovib:
  • toota, ladustada, pakendada või turustada
    • lillesibulaid, mugulsibulaid ja muid varreteisendeid;
    • viljapuude, köögiviljade, marja- ja dekoratiivkultuuride istutus- ning paljundusmaterjali;
    • seemnekartulit;
    • tarbekartulit;
    • söödapeedi ja suhkrupeedi istutamiseks ettenähtud taimi;
    • tsitrusvilju lehtede ja viljavartega;
    • kastani ja plaatani toorpuitu ja puukoort
  • eksportida taimset materjali Eestist väljapoole Euroopa Liitu;
  • importida väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse taimset materjali, mis peab läbima piiripunktis taimetervise kontrolli;
  • toimetada okaspuu või kastani toorpuitu Euroopa Liidu liikmesriigi kaitstavasse piirkonda;
  • taotleda puidukuivati nõuetele vastavaks tunnistamist või vastavusmärgi kasutamise õigust.
Lisainfot taimetervise registrist ning sellega seotud toimingutest saab Põllumajandusametist.

Taimepass

Taimepass on ametlik dokument või märgistus, mis tõendab taimse materjali liikumisel Euroopa Liidu piires selle vastavust taimetervise nõuetele. Taimepassi eesmärk on tagada, et sellega tähistatud taimse materjali on kasvatanud registreeritud tootja, kelle üle tehakse riiklikku järelevalvet.
Eestis väljastab taimepassi kas Põllumajandusamet või taimetervise registrisse kantud isik, kellel on õigus väljastada taimepassi enda toodetud taimedele. Taimepass väljastatakse isikule, kes on kantud taimetervise registrisse.
Nimekiri taimsest materjalist, millele on vaja taimepassi, on kehtestatud põllumajandusministri määrusega. Taimepassi kasutamise nõuded erinevad vastavalt sellele, millise taimse materjaliga on tegu. Taimepass kehtib vaid selle konkreetse kaubakoguse nõuetekohasuse tõendamiseks, mille kohta see on väljastatud. Muudetud või parandatud taimepass on kehtetu.
Väljaspool Euroopa Liitu kasutatakse taimepassi EL-i ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises kaubavahetuses.
Lisainfot taimepassit ja selle taotlemisest saab Põllumajandusametist. Taotlusi saab esitada ka läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali.

Puidu töötlemine

Ohtlike taimekahjustajate leviku tõkestamisel on äärmiselt oluline puitmaterjali töötlemine, seda eriti puidust materjali liikumisel riigist riiki. Puidust pakkematerjali vahendusel levida võivad kahjurid mõjuvad halvasti metsade tervislikule seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Kahjurite levikut ja nende halba mõju peaks oluliselt vähendama rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi ISPM 15 rakendamine. Standard kirjeldab fütosanitaarmeetmeid, mis vähendavad toorpuidust pakkematerjaliga seotud kahjurite riiki sissetoomise ja leviku riski.
Väljastpoolt Euroopa Liitu pärinev puidust pakkematerjal (kaubaalused, kastid, restid jne) peab standardi ISPM 15 nõuete kohaselt olema vaba ohtlikest puidukahjustajatest, töödeldud ja tähistatud vastavusmärgiga. Vastavusmärgil olev töötlemise tähis – HT (kuumtöötlus), MB (töötlus metüülbromiidiga) või DH (dielektriline töötlus) – näitab, et puit on päritoluriigis töödeldud ja taimekahjustajate levitamise oht on viidud miinimumini.
Eesti ettevõtted saavad taotleda puidukuivatite nõuetele vastavaks tunnistamist ja vastavusmärgil tähise HT kasutamise õigust Põllumajandusametilt. Taotluse esitaja peab olema kantud taimetervise registrisse.
Lisainfot tähise kasutusõiguse taotlemisest ja nõuetest puidust pakkematerjalile saab Põllumajandusametist.

Kaubandus

Taimse materjali eksport

Enne taimset materjali sisaldava saadetise Eestist välja toimetamist kontrollib Põllumajandusamet selle vastavust sihtriigi taimetervise nõuetele.
Kui saadetis vastab sihtriigi taimetervise nõuetele, väljastab Põllumajandusamet tarnijale seda tõendava fütosanitaarsertifikaadi. Sertifikaat peab olema väljastatud hiljemalt 14 päeva enne saadetise toimetamist Eestist väljapoole Euroopa Liitu. Kontrolli ja sertifikaadi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Kaubasaadetise valdaja vastutab selle eest, et saadetis vastaks sertifikaadil olevale teabele kuni saadetise jõudmiseni sihtriiki.
Taimse materjali toimetamisel Eestist väljapoole Euroopa Liitu peab kauba valdaja olema kantud taimetervise registrisse.
Lisainfot taimse materjali ekspordist ja fütosanitaarsertifikaadist saab Põllumajandusametist.

Taimse materjali import

Enne taimse materjali sissevedu Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu peab importija kindlaks tegema, kas materjali tohib Eestisse tuua või kuulub see sisseveol taimetervise kontrolli alla ja vajab seetõttu fütosanitaarsertifikaati.
Fütosanitaarsertifikaat tõendab taimset materjali sisaldava saadetise vastavust sihtriigi taimetervise nõuetele ning peab olema kaasas väljastpoolt EL-i pärineva saadetisega. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab päritolu- või lähteriigi pädev asutus ning see võib olla väljastatud kõige enam 14 päeva enne saadetise Eestisse jõudmist.
Taimset materjali, mis peab läbima taimetervise kontrolli, tohib Eestisse tuua ainult läbi selleks ettenähtud piiripunkti. Sisseveost tuleb teavitada piirikontrolli tegevat Põllumajandusameti ametnikku vähemalt 24 tundi ette või, kui see pole võimalik, viivitamata pärast kauba laadimist veovahendile. Ametnik teeb kaubale taimetervise kontrolli ehk kontrollib kauba dokumente, materjali identsust dokumentidega ja vastavust taimetervise nõuetele.
Sisseveol tehtud taimetervise kontrolli eest tuleb tasuda järelevalvetasu.
Ettevõtja, kes impordib väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse taimetervise kontrolli läbimisele kuuluvat taimset materjali, peab olema kantud taimetervise registrisse.
Lisainfot taimse materjali impordist ja fütosanitaarsertifikaadist saab Põllumajandusametist.

 

Viimati uuendatud: 18. märts 2016