Väetised

Väetis on aine või valmistis, mida kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega. Väetiste kasutamisel paraneb mulla viljakus ning suureneb põllumajanduslik saak.

 

Õiguslik regulatsioon

Valdkonna reguleerimise põhialused on toodud väetiseseaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2003/2003.

Väetiseseadusega on sätestatud reeglid väetiste käitlemisele ehk nii tootmisele turustamise eesmärgil, pakendamisele ja märgistamisele kui ka Eestisse toimetamisele ja turustamisele.

Väetise turustamine tähendab seejuures nii väetiste müügiks pakkumist, müümist kui ka muul viisil tasuta või tasu eest tarbijale või teisele käitlejale üleandmist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003 sätestab raamistiku, mida järgivaid väetisi saab EL piires vabalt liigutada ja turustada. Sellised väetised kannavad märgistust "EÜ VÄETIS". Ilma selle märgistuseta väetised peavad olema kantud väetiseregistrisse.

Õigusaktid

 

Väetiste hoidmine ja kasutamine

Väetisi tuleb hoida ja kasutada tingimustes, mis tagavad selle ohutuse inimeste ja loomade elule ja tervisele. Samuti tuleb väetiste hoidmisel ja kasutamisel järgida veeseaduses põhja- ja pinnavee kaitseks kehtestatud nõudeid.

Nitraaditundlikule alale on veeseaduse alusel kehtestatud keskkonna kaitseks rangemad nõuded. Oluline osa väetiste käitlemisel on käitleja vastutusel ja enesekontrollil.

Väetiste kasutamist ei reguleeri väetiseseadus.

Väetiste käitlemine ja turustamine

Eestis

Väetise turustamise, tootmise või Eestisse toimetamise oluliseks eeltingimuseks on selle nõuetekohasuse tõendamine ja registreerimine riiklikus väetiseregistris.
Väetise koostise nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks on
  • kohaste analüüsimeetodite rakendamiseks akrediteeritud laboratooriumi katseprotokoll proovi analüüsi tulemuste kohta või
  • tootja väljastatud asjakohane dokument väetise koostise kohta.
Väetiseregistrisse kandmiseks tuleb esitada Põllumajandusametile vormikohane avaldus. Täpsemat teavet väetiseregistrisse kandmise kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt.

Euroopa Liidu piires

Märgistus "EÜ VÄETIS"

Väetised märgistusega "EÜ VÄETIS" ringlevad EL-is vabalt, mis tähendab seda, et liikmesriigid ei tohi takistada märgistust kandva väetise turule viimist.
"EÜ VÄETIS" märgistusega väetise käitlemise alustamisest tuleb teavitada Põllumajandusametit kirjalikult viie tööpäeva jooksul käitlemisega alustamisest arvates.
"EÜ VÄETIS" märgistusega väetis peab nõuetekohase kasutamise korral olema ohutu inimese ja looma elule ning tervisele, samuti varale ja keskkonnale.
Märgistust "EÜ VÄETIS" kandvate väetiste toiteainesisaldus peab vastama määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisas 1 toodud nõuetele. Sellise märgistusega väetiste käitlemisele ja turustamisele kohaldatakse väetiseseadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 2003/2003/EÜ väetiste kohta.
Tootja või tema esindaja, kes soovib esitada määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa 1 nimekirja kandmiseks uut liiki väetise, koostab selleks tehnilise toimiku, mis annab asjakohasel juhul võimaluse kasutada märget "EÜ VÄETIS". Tehnilise kausta koostamise lihtsustamiseks on abiks Euroopa Komisjoni juhend.

Vastastikuse tunnustamise põhimõte

Väetistele ilma märgistuseta "EÜ VÄETIS" laieneb EL kaupade vaba liikumise põhimõte.
Kaupade vaba liikumise põhimõtte alustalaks on vastastikuse tunnustamise põhimõte. Selle järgi peavad EL liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis õiguspäraselt turustatud toote isegi siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on teistsugused. See tähendab seda, et teises EL liikmesriigis ametlikult turul oleva väetise võib kanda väetiseregistrisse ja seda võib Eestis turustada, isegi kui see ei vasta väetiseseadusega sätestatud nõuetele. Erandiks on juhud, mil tõestatakse, et konkreetne väetis on ohtlik inimeste, loomade või taimede elule ja tervisele.
Kaupade vaba liikumise põhimõtteid käsitletakse täpsemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ning Euroopa Komisjoni kodulehel.
Täpsemat teavet vastastikuse tunnustamise protseduuri kohta saab Põllumajandusameti kodulehelt.

 

Viimati uuendatud: 6. juuni 2019