Haridus ja teadmussiire

Selleks et Eesti põllumajandus oleks elujõuline ning arenemisvõimeline, peab (eriti maapiirkondades) leiduma valdkonnas pädevaid töötajaid, olema tagatud oskusliku tööjõu pealekasv ning kindlustatud teadmiste järjepidevus.

Nende kolme tingimuse tagamine esitab põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele uusi väljakutseid ja täiendavaid nõudmisi teadmiste ja kutseoskuste osas – üha tähtsamaks muutub kutseõpe, täiendkoolitus ja elukestev õpe.

Maamajanduse konkurentsivõime tagamine Eestis eeldab töötajate teadmiste ja tööalase ettevalmistuse tõstmist, teadustegevusi ning teadmiste levitamist, põllumajanduserialade populaarsemaks muutmist, täiendkoolituste korraldamist ning valdkonna teadmispärandi säilitamist ja tutvustamist.

Maaeluministeerium annab oma panuse, et parandada kutse- ja täiendõppe kvaliteeti maamajanduserialadel ja tõsta põllumajandusliku hariduse populaarsust. Valdkonna eesmärkide täitmiseks töötab Maaeluministeerium perioodiliselt välja temaatilised arengukavad.

Kutseõpe

Kutse andmine

Kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga. Kutsestandardites kirjeldatakse tööturu ootused töötajate oskustele ja teadmistele. Standardid on aluseks koolitusprogrammide ja õppekavade koostamisele.
Üha enam seotakse Euroopa Liidu riikides ka toetuste andmist vastava hariduse või kutsekvalifikatsiooni nõudega. Aidates vähendada erinevusi kooliminejate ettevalmistuses saame vältida hilisemat haridustee katkemist.
Kutsesüsteemi korraldamisega Eestis tegeleb Kutsekoda. Teavet põllu- ja maamajanduse valdkonna kutsestandardite kohta leiate Kutsekoja veebilehelt.
Põllumajanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide ja kutsetunnistuste andmise õigus on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal (EPKK). Konsulentide kutsekvalifikatsiooni hindamise õigus on Põllumajandusuuringute Keskusel (PMK).

Haridusasutused

Kus saab Eestis omandada haridust põllumajanduslikul erialal?

Kõrgharidus

Kutseharidus

Katsefarmid

Piimakarjakasvatuse arendamiseks avati aastal 2008 Märjal Eesti Maaülikooli Eerika katsefarm.
Katsefarm on õppe- ja teadustöö baasiks nii veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse eriala tudengitele kui ka teadlastele.
Farmis tehakse teadustööd söötmise, (bio)tehnoloogia ja veterinaaria alal.

Õppetoetus

Põllu- ja maamajanduserialade õppimise soodustamiseks makstakse ühekordset õppetoetust Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli maamajandusliku õppekava üliõpilastele. Toetust rahastab Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).
Teavet õppetoetuse taotlemise kohta saab Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kodulehelt.

Praktikatoetus

Põllumajanduse, maamajanduse ja veterinaaria valdkonna praktikatoetusega hüvitatakse osaliselt põllu- ja maamajandusliku või veterinaaria õppesuuna õppekaval õppiva praktikandi praktika juhendamise ja korraldamise kulu.
Toetus on suunatud eelkõige ettevõtjatele, kes võtavad praktikale täiskoormusega õppes käiva ja õppimisega kui oma põhitegevusega hõivatud (üli)õpilase. Toetust makstakse välja vaid siis, kui praktikale võetud noor õpib põllu- või maamajanduse õppekaval.
Praktikatoetuse maksmine on näidanud, et see tõstab ettevõtjate huvi praktikate läbiviimise vastu. Tänu sellele on õpilastel ja üliõpilastel võimalus saada parimat ja ajakohast praktilist kogemust, mis omakorda tõstab nende väljaõppe kvaliteeti. Ettevõttes sooritatud praktika suurendab tööandjate osalust kutse- ja kõrgharidusõppe kujundamisel ning nii vastavad ka koolilõpetajate oskused paremini tööturul nõutavale.
Praktikatoetus on siseriiklik toetus, mida makstakse Eesti riigieelarvest. Toetust on makstud alates 2002. aastast.
Teavet toetuse taotlemise kohta leiate PRIA kodulehelt.

Kutsevõistlused

Võistlustel saavad põllu- ja maamajanduserialade õppurid end proovile panna ning võrrelda üksteisega oma teoreetilisi ja praktilisi oskusi. Kutsevõistluste eesmärk on tõsta noorte huvi maaelu vastu ning ergutada neid õppima põllu- ja maamajanduslikel erialadel.
Noortele korraldatakse põllumajanduse valdkonnas mitut kutsevõistlust:

Teadmussiire

Maaeluministeeriumi tegevusalas hõlmab teadmussiire põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime, innovatsiooni ja teadmistepõhise majandamise ning põllumajanduskeskkonnaga seotud teemasid.

Eduks töömaailmas on vaja end pidevalt täiendada ning omandada uuendustele vastavaid teadmisi ja oskusi. Eelkõige aitavad teadmussiirde abil omandatud teadmised edendada põllumajanduse, metsa ja põllumajandustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjate ja nende töötajate konkurentsivõimet, ressursikasutust ning keskkonnahoidu. Samal ajal panustab teadmussiire maapiirkondade kestlikku majandamisse.

Teadmussiirde ja teavituse toetus

Koolitus- ja teavitustegevuste korraldamiseks on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames meede "Teadmussiire ja teavitus", mis jaguneb üleriigiliste ja maakondliku ulatusega tegevuste toetuseks ning pikaajaliste programmide toetuseks.

Üleriigiliseks loetakse vähemalt kahe maakonna lõppkasusaajale suunatud tegevus ning ühe maakonna lõppkasusaajale suunatud tegevus loetakse maakondlikuks tegevuseks.

Toetus hõlmab järgmisi tegevusi:

  • koolitustegevuse korraldamine (täienduskoolituse korraldamine; koolitus-või õppematerjali või käsiraamatu väljaandmine);
  • esitlustegevuse või teavitustegevuse korraldamine (infopäeva korraldamine; konverentsi korraldamine; teabematerjali või elektroonilise väljaande väljaandmine või haldamine; esitlustegevuse korraldamine);
  • ettevõtte külastuse või õpiringi korraldamine. 

Teavet toimuvast saab portaali pikk.ee sündmuste kalendrist.

Teadmussiirde pikaajalised programmid

Pikaajaliste programmide kavandamise üks eesmärk on koondada tegevusvaldkonna teadmussiirde tegevused vajaduste parema arvestamise huvides.

Pikaajaline planeerimine võimaldab tegevusvaldkonna teadmussiirdealase kompetentsi väljaarendamist, sh teemadel, mis seni on jäänud tähelepanuta. Programmide kirjeldused kooskõlastatakse teadmussiirde komisjonis.

2018. a 1. juuli seisuga rakendatakse programme seitsmes tegevusvaldkonnas:

  • aiandus,
  • loomakasvatus,
  • mahepõllumajandus,
  • põllumajanduspoliitika abinõud,
  • taimekasvatus,
  • toiduohutus,
  • ühistegevus.

Täpsemat teavet saab portaali pikk.ee teadmussiirde pikaajaliste programmide rubriigist.

Teavet toimuvast saab portaali pikk.ee sündmuste kalendrist.

 

Loe ja vaata lisaks

 Uuringud

 Strateegilised dokumendid

 Õigusaktid

 

Viimati uuendatud: 24. mai 2020