Teadus- ja arendustegevus

Põllumajandusteadus mängib tähtsat rolli riigi põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajandussektori konkurentsivõime tagamisel, kuna teadustöö tulemusena saadud teadmiste baas on oluliseks toeks nõuandesüsteemile, õigusloomele ja riiklikule järelevalvele.

Riigi eesmärk põllumajandusteaduse valdkonnas on luua teadmistekeskne ühiskond, kus Eesti ja muu maailma teadlasi nähakse võrdsena ning kus teadusuuringuid loetakse ühiskonna toimimise ja arengu alustalaks. Eesti põllumajandusteaduse liitmine rahvusvahelisse teadussüsteemi ning teadustööde tulemuste rakendamine haridus- ja nõuandesüsteemi kaudu aitab tõsta riigi põllumajandustoodangu konkurentsivõimet.

Põllumajandusteadusteks loetakse põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud teadusalad ning veterinaaria.

Valdkonna tegevusi korraldab ja rahastab Maaeluministeerium riiklike programmidega, mis hõlmavad rakendusuuringuid ja arendustegevust, sordiaretust ning geneetilise ressursi kogumist ja säilitamist. Eesti põllumajandusliku teadustöö kõrge taseme tagamiseks edendab ministeerium kohalikku koostööd ja innovatsiooni, rakendab Euroopa Innovatsioonipartnerlust (EIP), osaleb teadusnõukogude ja -komiteede töös ning teeb koostööd teiste riikidega.

Eestis tegelevad põllumajandusteadustega Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ning teadusasutuste juures asuvad keskused, katsejaamad ja katsefarmid. Ministeeriumi valitsemisala asutustest on teadusliku suunitlusega Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI), mis loodi aastal 2013 Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi ühendamisel.

Põlllumajandusliku teadus- ja arendustegevuse suunamiseks riiklikul tasandil koostab Maaeluministeerium koostöös valdkonna esindajate ja huvigruppidega arengukavad ja muud strateegilised dokumendid.

Riiklikul tasandil on põllumajandusliku teadus- ja arendustegevuse suunamine aluseks Eesti põllumajandusteaduste arengukava.

 

Rakendusuuringud ja arendustegevus

Kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle rahastamise korraldamine. Selleks töötavad ministeeriumid muuhulgas välja teadus- ja arendusprogramme ja korraldavad nende täitmist. Maaeluministeerium on nimetatud ülesannete täitmiseks koostanud rakendusuuringute programme 2004. aastast.

 Põllumajanduslike rakendusuuringute programm aastateks 2015–2021 on juba kolmas omataoline. Programmi ülesandeks on aidata kaasa kompetentse teadustoe kasutamisele ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Samuti aitab programm kaasa Eesti teaduse rahvusvahelistumisele.

Programmi raames rahastatakse rakendusuuringute tegemist mitmes valdkonnas.

Kõikide praeguse ja eelmiste programmide raames tehtud teadusuuringutega saab tutvuda Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse portaalis Pikk.ee »

 

Sordiaretus ja riiklikud programmid

Sordiaretus on väga pikaajaline protsess ning uue sordi aretamiseks kulub vähemalt 10-12 aastat. Sordiaretustöö edukuse tagamiseks läheb vaja hulgaliselt erinevaid eeltöid – rakendusuuringuid biotehnoloogia, geneetika ja taimefüsioloogia alal, praktilist sordiaretust, taimekaitset ning ka tootearendust.

Sordiaretuse eesmärkide saavutamiseks luuakse ja kirjeldatakse aretuskollektsioone, rakendatakse kaasaegset biotehnoloogiat ja rakendusgeneetikat, tegeletakse eelaretuse, uute sortide aretuse ja säilitusaretusega ning osaletakse võimalikult aktiivselt rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

Edu sordiaretuse vallas saab tagada ainult intensiivne teadusalane koostöö nii kodumaisel kui rahvusvahelisel tasandil, usaldusväärse, traditsioonide ja seemnekasvatussüsteemi olemasolu, kohalike olude ja vajaduste tundmine, kogenud teadlaste panus ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine.

Teadustöö põllu-, köögivilja-, puuvilja- ning marjakultuuride sordiaretuse vallas kuulub Maaeluministeeriumi valitsemisalla.

Sordiaretuse ja sellega seotud teadustöö koordineerimiseks koostab Maaeluministeerium riiklikud sordiaretusprogrammid. Praegune programm kehtib perioodil 2009–2019.

 

Geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine

Põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss hõlmab kultuurtaimede esivanemaid, looduslikest levilatest pärinevaid liike, rahvaselektsiooni sorte, aretussorte ning sordiaretuses ja teaduslikus uurimistöös kasutatavat aretusmaterjali, aretisi ja variatsioone.

Geneetilised ressursid kujutavad endast looduslike, kultiveeritud ja kodustatud liikide genofondi ning nad on tähtsad ja muutuvad üha tähtsamaks paljudes majandussektorites, sh näiteks toiduainete tootmine, metsandus ja biotehnoloogia.

Geneetilist ressurssi säilitatakse seemnetena, taimedena ja taimeosadena geenipankades.

Eestis vastutavad põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumise ja säilitamise eest Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium. Neist Maaeluministeerium koostab riiklikud programmid põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumiseks ja säilitamiseks.

Miks on geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine oluline?

Taimesordid, aretusmaterjal ja rahvaaretised on loodud pikaajalise töö tulemusena ning neid tuleb säilitada nii bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks kui ka inimkonna kultuuripärandi säilitamiseks.

Kadunud sorte, aretisi ja liike ei ole enam võimalik taastada, sest ebasobivate säilitustingimuste tõttu on nende eluvõime kadunud. Osa säilikutest on säilinud vaid arengukavas osalevate asutuste kollektsioonides.

Tulevikus on järjest arenevate molekulaarbioloogiliste meetoditega võimalik avastada säilitatava materjali seast seni veel tundmata väärtusi, mida saab kasutada uute, näiteks haiguskindlamate või muude väärtuslike omadustega sortide loomisel.

Põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi koguvad ja säilitavad asutused Eestis on Eesti Taimekasvatuse Instituut, Polli Aiandusuuringute Keskus, Tartu Ülikooli Botaanikaaed ja Tallinna Ülikooli geenitehnoloogia instituut.

 

Teadusnõukogud ja -komiteed

Põllumajandusteaduste alaline komitee (SCAR - Standing Committee on Agricultural Research)

SCAR nõustab Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriike põllumajandusteadust puudutavates küsimustes (sh liikmesriikides tehtava teadustöö koordineerimine ja EL raamprogrammide täiendamine).

Komitee on kutsunud ellu ka erinevaid töörühmi. Näiteks aastatel 2010–2013 osales Eesti põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide töörühmas AKIS (Agricultural Knowledge and Innovation Systems).

SCAR asutati aastal 1974 ning see koosneb EL liikmesriikide ja seotud riikide esindajatest. Praeguse seisuga esindab komitee 37 riiki. Maaeluministeerium on komitee liige alates aastast 2004.

Lähemalt komiteest Euroopa Komisjoni kodulehel »

Põllumajandusteaduste nõukogu

Nõukogu töötab Maaeluministeeriumi juures. Selle ülesandeks on nõustada maaeluministrit ministeeriumi valitsemisalla kuuluva teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse teemal, teha seiret ministeeriumi rahastatavate teadus-, arendus- ja innovatisoonitegevusega seotud meetmete üle ning esitada nende kohta ministrile täiendusettepanekuid.

Nõukogu koosseis

Seisuga 18. jaanuar 2016 (ministri käskkiri)

  • Esimees
    • Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler
  • Aseesimees
    • Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja
  • Liikmed
    • Eesti Maaülikooli esindaja (tema nõusolekul)
    • Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi esindaja (tema nõusolekul)
    • Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi esindaja (tema nõusolekul)
    • Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi esindaja (tema nõusolekul)
    • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja (tema nõusolekul)
    • Eesti Põllumeeste Keskliidu esindaja (tema nõusolekul)
    • Eesti Taimekasvatuse Instituudi esindaja (tema nõusolekul)
    • Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja (tema nõusolekul)
    • Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindaja (tema nõusolekul)
    • Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler
    • Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
    • Tallinna Tehnikaülikooli esindaja (tema nõusolekul)
    • Tartu Ülikooli esindaja (tema nõusolekul)

 

Viimati uuendatud: 27. detsember 2016