Nõuetele vastavus

Nõuetele vastavuse süsteem kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid.

Süsteem koosneb kahest osast: maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (kehtestab maaeluminister määrusega) ja kohustuslikud majandamisnõuded (tulenevad eri õigusaktide nõuetest ja avaldatakse loeteluna).

Toetuse saaja peab järgima nõudeid oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kogu kalendriaasta jooksul. Nõuete rikkumisel vähendatakse taotleja kõikide eelnevalt loetletud toetuste summat.

Nõuetele vastavuse (NV) süsteem käivitati Euroopa Liidus 2003. aastal ning rakendati Eestis järk-järgult aastatel 2004–2012.

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnatingimuses hoidmise nõuded (HPK) kehtivad Eestis otsetoetuste taotlejatele alates 2004. aastast ning osadele Eesti maaelu arengukava 2007–2013 toetuste taotlejatele alates 2007. aastast. Nõuded on kehtestatud ministri määrusega ning vastavalt vajadusele on neid aastate jooksul muudetud või täiendatud.

Kohustuslikud majandamisnõuded (KM) rakendusid Eestis järk-järgult aastatel 2009–2013. Need põhinevad Euroopa Liidu direktiividel ja määrustel ning puudutavad valdkondi nagu veekaitse, elurikkus, toiduohutus, loomade identifitseerimine ja registreerimine, loomahaigused, taimekaitsevahendid ning loomade heaolu. Direktiivide nõuded rakendab iga liikmesriik oma õigusaktidega. Kohustuslikud majandamisnõuded avaldatakse iga aasta alguses loeteluna. Kui muutub mõni süsteemi kaasatud õigusakti nõue, siis muutub ka kohustuslike majandamisnõuete loetelu.

Millistele toetustele süsteem kehtib?

Järgnevalt on loetletud toetused, millele nõuetele vastavuse süsteem kehtib. Lisaks on välja toodud ka süsteemi kehtivuse erandid.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 toetused

  • põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT)
    • keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)
    • piirkondlik mullakaitse toetus (MULD)
    • keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA)
    • kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (Sangaste/SORT)
    • ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)
    • poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)
  • mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE)
  • Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT)
  • Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM)
  • loomade heaolu ja karjatamise toetus (LHT)

Otsetoetused

  • ühtne pindalatoetus (ÜPT) koos kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusega (nn rohestamine, ROH)
  • noore põllumajandustootja toetus (NPT)
  • piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK)
  • puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV)
  • piimalehma kasvatamise otsetoetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Kihnus ja Ruhnus (PTK2)

NB! Nõuetele vastavuse süsteem ei kehti väiketootjate skeemis osalejatele (pindalatoetuste taotlemisel kuni 1250 € lihtsustatud nõuetega).

 

Nõuetele vastavus 2021

2021. aastal nõuetele vastavuse süsteemis suuremaid muudatusi ei ole; süsteem toimib samamoodi nagu eelmistel aastatel.

2021. aastal lisandus süsteemi kolm uut kohustuslikku majandamisnõuet (KM).

  • KM 1 nõude 1 alla lisandus täiendus: Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul.
  • KM 1 alla lisandus nõue 7: Silo hoidmisel silohoidlas või maa peal peab olema tagatud hoidlale ja silo hoidmisele kehtestatud nõuete täitmine.
  • KM 12 nõude 6 alla lisandus täiendus: Kuldi kihvade lühendamist on lubatud teha vajaduse korral teiste sigade vigastamise vältimiseks või ohutuse tagamiseks. Sabade lõikamine on lubatud üksnes juhul, kui muud sigade pidamise keskkonda ja loomkoormust arvestades rakendatud ennetavad meetmed sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ei ole andnud tulemusi.

 

Viimati uuendatud: 22. märts 2021