Nõuetele vastavus

Nõuetele vastavuse süsteem kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid.

Süsteem koosneb kahest osast: maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (kehtestab maaeluminister määrusega) ja kohustuslikud majandamisnõuded (tulenevad eri õigusaktide nõuetest ja avaldatakse loeteluna).

Toetuse saaja peab järgima nõudeid oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kogu kalendriaasta jooksul. Nõuete rikkumisel vähendatakse taotleja kõikide eelnevalt loetletud toetuste summat.

Nõuetele vastavuse (NV) süsteem käivitati Euroopa Liidus 2003. aastal ning rakendati Eestis järk-järgult aastatel 2004–2012.

Nõuetele vastavuse süsteemi logo

 

Nõuetele vastavus 2017

2017. aastal nõuetele vastavuse süsteemi uusi valdkondi ei lisandu, süsteem toimib edasi samamoodi nagu 2015. ja 2016. aastal.

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnatingimuses hoidmise nõuded (HPK) 
kehtivad kehtivad Eestis otsetoetuste taotlejatele alates 2004. aastast ning osadele Eesti maaelu arengukava 2007–2013 toetuste taotlejatele alates 2007. aastast. Nõuded on kehtestatud ministri määrusega ning vastavalt vajadusele on neid aastate jooksul muudetud või täiendatud.

2017. aastal uusi nõudeid ei lisandu. Täpsustatud on kraavide toetusõigusliku maa hulka arvamise tingimusi; eemaldatud on tuulekaera esinemisest teatamise nõue.  Kraavi kui toetusõigusliku ja säilitatava maastikuelemendi puhul on täpsustatud  puittaimestiku kraavi pindala hulka arvamise tingimusi. Metsaäärse kraavi puhul peavad kraavi põhi ning põllupoolne nõlv ja serv olema visuaalselt tuvastatavad. Määruse muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2017, täpsemad selgitused leiab seletuskirjast.

Kohustuslikud majandamisnõuded (KM) rakendusid Eestis järk-järgult aastatel 2009.–2013. Need põhinevad EL-i direktiividel ja määrustel ning puudutavad valdkondi nagu veekaitse, elurikkus, toiduohutus, loomade identifitseerimine ja registreerimine, loomahaigused, taimekaitsevahendid ning loomade heaolu. Direktiivide nõuded rakendab iga liikmesriik oma õigusaktidega. KM nõuded avaldatakse iga aasta alguses loeteluna. Kui muutub mõni KM nõuete süsteemi kaasatud õigusakti nõue, siis muutub ka KM nõuete loetelu.

2017. aasta KM loetelus on muudatusi KM 1 (nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal) nõuetes ja viidetes, mis tulenevad 6. jaanuaril 2017 jõustunud veeseaduse muudatustest. Loomade identifitseerimise ja registreerimise (KM 6–8) nõuetest on süsteemist välja jäetud veisepasside nõue (senine nõue 6). Riigisiseses õiguses kehtivad jätkuvalt nõuded veisepasside kohta.

Millistele toetustele süsteem kehtib?

Järgnevalt on toodud nimekirjad toetustest, millele nõuetele vastavuse süsteem kehtib. Lisaks on välja toodud ka süsteemi kehtivuse erandid.

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 toetused

  • põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT)
    • keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)
    • piirkondlik mullakaitse toetus (MULD)
    • keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA)
    • kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (Sangaste/SORT)
    • ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL)
    • poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK)
  • mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE)
  • Natura 2000 toetus põllumajandusmaale (NAT)
  • Natura 2000 toetus erametsamaale (NAM)
  • loomade heaolu ja karjatamise toetus (LHT)

Otsetoetused

  • ühtne pindalatoetus (ÜPT) koos kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusega (nn rohestamine, ROH)
  • noore põllumajandustootja toetus (NPT)
  • piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK)
  • puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV)

NB! Nõuetele vastavuse süsteem ei kehti väiketootjate skeemis osalejatele (pindalatoetuste taotlemisel kuni 1250 € lihtsustatud nõuetega).

Varasemate aastate nõuded

2016

2016. aastal nõuetele vastavuse süsteemi uusi valdkondi ei lisandu ja kogu süsteem toimib edasi samamoodi kui 2015. aastal.
Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK) on Eestis kehtinud otsetoetuste taotlejatele alates 2004. aastast ning osadele Eesti maaelu arengukava 2007–2013 toetuste taotlejatele alates 2007. aastast. Nõuded on kehtestatud ministri määrusega ja vastavalt vajadusele on neid aastate jooksul muudetud või täiendatud. 2016. aastal uusi nõudeid ei lisandu ja nõuetes olulisi muudatusi ei ole.
Kohustuslikud majandamisnõuded (KM) rakendusid Eestis nõuetele vastavuse raames järk-järgult 2009.–2013. aastal. Need põhinevad EL-i direktiividel ja määrustel ning puudutavad valdkondi nagu veekaitse, elurikkus, toiduohutus, loomade identifitseerimine ja registreerimine, loomahaigused, taimekaitsevahendid ning loomade heaolu. Direktiivide nõuded rakendab iga liikmesriik oma õigusaktidega.
2016. aasta kohustuslike majandamisnõuete (KM) loetelu olulisemad muudatused tulenevad veeseaduse muudatustest, mis rakendusid 16. jaanuarist 2016. a. Sellest tulenevalt on muutunud enamuse nitraaditundliku ala (KM1) nõuete sõnastused ja viited.
Täiendatud on ka põllumajandusloomade kaitse (KM 13) nõude 3 sõnastust ja viiteid loomakaitseseadusest tuleneva nõudega, et looma pidamisega vahetult tegeleval füüsilisel isikul peavad olema vajalikud teadmised ja oskused.

Materjalid

2015

Mitu maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) nõuet on 2015. aastast viidud otsetoetuste toetusõiguslikkuse nõueteks (nt niitmise, karjatamise, hekseldamise nõuded koos erisustega, kultuuri külvamine 15. juuniks, ebasoovitava taimestiku vältimine). HPK maastikuelementide säilitamise ossa on lisatud elemente nagu põllusaar, metsasiil, puude rivi, hekk, kraav ja kiviaed, mis tuleb 2015. aasta alguses PRIA-s deklareerida. Need maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllu pinna hulka. Samad põllumaaga seotud maastikuelemendid saab edaspidi otsetoetuste taotlemisel arvestada kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise ökoalade hulka. Lisaks on HPK-s veel kaks uut nõuet: puude ja hekkide pügamise ajaline piirang ning karuputke võõrliigist teatamise nõue.
HPK nõuded on Eestis kehtinud otsetoetuste taotlejatele alates 2004. aastast ning osadele Eesti maaelu arengukava 2007–2013 toetuste taotlejatele alates 2007. aastast. Nõudeid on aasta-aastalt muudetud ja täiendatud.
Alates 2015. aastast on muutunud kohustuslike majandamisnõudete (KM) struktuur. Osa neist KM nõuetest NV süsteemis enam ei kontrollita (looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja häirimine, kaitsealuste taimede hävitamine; reoveesette kasutamine; loomahaigustest teatamine); samas tuleb neid ka edaspidi järgida, kuna nõuded tulenevad õigusaktidest. Täiendavaid nõudeid 2015. aastast ei lisandu.
KM nõuded rakendusid Eestis nõuetele vastavuse raames järk-järgult 2009–2013. aastal. Need põhinevad EL-i direktiividel ja määrustel ning puudutavad valdkondi nagu veekaitse, elurikkus, toiduohutus, loomade identifitseerimine ja registreerimine, loomahaigused, taimekaitsevahendid ning loomade heaolu. Direktiivide nõuded rakendab iga liikmesriik oma õigusaktidega.
Püsirohumaade säilitamise kohustus ei ole alates 2015. aastast enam mitte nõuetele vastavuse süsteemi osa, vaid otsetoetustest rohestamise üks element. Samuti ei kuulu enam süsteemi väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded (VTK) – need kehtivad põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlejatele, kui on seotud konkreetse toetusmeetmega.
Nõuetele vastavuse küsimustik on alates 2015. aastast ühise taotlusvormi PT50 osa ja enamik toetuste taotlejatest seda eraldi esitama ei pea. Eraldi vormil peavad nõuetele vastavuse küsimustiku esitama need, kes taotlevad
  • piimalehma kasvatamise toetust (PTK)
  • ammlehma kasvatamise toetust (ATK)
  • ute ja kitse kasvatamise toetust (UTK)
  • Natura 2000 erametsamaa toetust (NAM)
Küsimustikust saadavad andmed on vajalikud iga taotleja puhul nõuete kohaldumise määramiseks.

2014

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused (HPK) on kehtestatud põllumajandusministri määrusega.
2014. aastaks on määruses täpsustatud võraaluste ja reavahede hooldamise nõuet ning tulenevalt muudatustest Euroopa Liidu õigusaktides on ohtlike ainete käitlemise ja naftasaaduste hoidmisehitiste (KM 2) nõuded toodud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste alla.
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuetes (VTK) on 2014. aastaks tehtud muudatus kahe nõude (väetise kasutamise nõue 6 ja taimekaitsevahendites kasutamise nõue 1) sõnastuses ning viidetes. Muudatused tulenevad veeseaduse ja taimekaitseseaduse muudatustest.

2013

Kohustuslike majandamisnõuete eri valdkondade nõuded on nõuetele vastavuse süsteemi kaasatud järk-järgult.
  • 2009. aastast alates kehtivad keskkonna valdkonna (KM 1-5) ning loomade identisfitseerimise ja registreerimise nõuded (KM 6-8);
  • 2011. aastast alates kehtivad rahva-, looma- ja taimetervise valdkonna nõuded (KM 9-15).
  • 2013. aastast alates kehtivad loomade heaolu valdkonna nõuded (KM 16-18). Tegemist on kehtivatest õigusaktidest tulenevate vasikate ja sigade pidamise ning kõikide põllumajandusloomade kaitse nõuetega, mis on kokkuvõtvalt välja tootud tabelis "Kohustuslikud majandamisnõuded 2013".

Kehtivates heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes 2013. a muudatusi tehtud ei ole.

2012

Alates 2009. aastast on kehtinud kohustuslike majandamisnõuete keskkonna valdkonna (KM 1–5) ning loomade identisfitseerimise ja registreerimise nõuded (KM 6–8).
Alates 2011. aastast hakkasid kehtima rahva-, looma- ja taimetervise valdkonna nõuded (KM 9–15).
2012. aastaks uusi kohustuslike majandamisnõudete valdkondi ei lisandunud, kuid on tehtud kaks muudatust - muudetud on linnudirektiivi (KM 1,5 nõue 1) ja taimekaitsevahendite kasutamist (KM 9 nõuded 1 ja 2) reguleerivate õigusaktide alusel kehtestatud nõuete sõnastust.
Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste alla lisandub 2012. aastast nõue jätta vooluveekogude äärde puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist. Nõue ei ole sisuliselt uus kohustus, kuna Veeseaduse alusel on sama tegevus veekaitsevööndis olnud keelatud ka seni.

2011

Kohustuslike majandamisnõuete (KM) eri valdkondade nõuded on nõuetele vastavuse süsteemi kaasatud järk-järgult.
Alates perioodist 2009-2010 on kehtinud kohustuslike majandamisnõuete keskkonna valdkonna (KM 1-5) ning loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuded (KM 6-8).
2011. aastast lisandusid neile rahva-, looma- ja taimetervise valdkonna nõuded (KM 9-15).

2010

Alates perioodist 2009-2010 on kehtinud kohustuslike majandamisnõuete keskkonna valdkonna (KM 1-5) ning loomade identisfitseerimise ja registreerimise nõuded (KM 6-8).

2009

2009. aastast alates kehtivad keskkonna valdkonna nõuded (KM 1-5) ning loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuded (KM 6-8).
 

Madli Karjatse
põllumajanduskeskkonna büroo

telefon 625 6514
e-post madli.karjatse@agri.ee

 

Viimati uuendatud: 28. märts 2017