Mikroobide resistentsus

Mikroobide resistentsus ehk võime ravimite toimele vastu panna tähendab seda, et antimikroobsed ained enam nende vastu ei mõju. Seda nähtust kutsutakse ka antimikroobseks resistentsuseks (inglise keeles antimicrobial resistance, AMR).

Antimikroobsed ehk mikroobidevastased ained hävitavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu. Sellised ained on näiteks antibiootikumid. Neid võivad toota teised elusorganismid, samas aga toodavad inimesed neid ka sünteetiliselt. Antimikroobseid aineid kasutatakse tänapäeval maailmas igal aastal miljonites kilogrammides haiguste ennetamiseks ja raviks nii inimmeditsiinis, loomakasvatuses kui ka põllumajanduses.

Antibiootikumide kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna nende põhjendamatu ja liiga laialdane kasutamine soodustab haigusttekitavates bakterites ravimresistentsuse kujunemist. Iga kord, kui haige võtab kindlat antibiootikumi, hävivad selle suhtes tundlikud bakterid; sellised bakterid, mis on keskkonnast omandanud antibiootikumresistentse geeni ning on seega kindla antibiootikumi suhtes mittetundlikud, jäävad aga ellu ning jätkavad paljunemist.

Viimastel aastatel on mikroobide resistentsus ravimite vastu kasvanud ja kiiresti mitmekesistunud. Mikroobide resistentsus suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Seetõttu on mikroobide resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsisemaks ohuks.

Toiduloomade ja põllukultuuride puhul on mikroobivastaste toimeainete kasutamine oluline riskitegur, mis soodustab AMR-iga mikroorganismide ja AMR-i võimaldavate geneetiliste tunnuste selektsiooni ning levikut loomadelt ja põllukultuuridelt toidu tarbimise kaudu inimestele.

 

Resistentsuse vähendamine

Euroopa Liidu meetmed

Aastatel 2017–2021 koordineerib Euroopa Liidus võitlust antimikroobikumiresistentsusega Euroopa Komisjoni dokument "Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks".

Eelmine viieaastane antimikroobikumiresistentsusega võitlemise tegevuskava kehtis aastate 2011–2016 kohta.

Tegevuskava eesmärgid

  • Tagada antimikroobikumide asjakohane kasutamine nii inimestel kui ka loomadel;
  • ennetada infektsioone ja nende levikut;
  • töötada välja tõhusad antimikroobikumid või ravialternatiivid;
  • teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et ohjata AMRi riski;
  • parandada järelevalvet;
  • edendada temaatiliste teadusuuringute tegemist, parandada haridust ja koolitust.

Antimikroobsete ainete seire toidus

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on avaldanud mitu teaduslikku arvamust toiduga leviva antimikroobse resistentsuse kui bioloogilise ohu kohta. Neid aluseks võttes seirab Euroopa Komisjon alates 2014. aastast Euroopa Liidu liikmesriikides antimikroobsete ainete esinemist toidus.

AMRi seiret reguleerib Euroopa Komisjoni rakendusotsus nr 2013/652/EL zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse resistentsuse seire ja aruandluse kohta.

Seire ja aruandluse alla kuuluvad salmonellade, kolibakterite ja kampülobakterite teatud liigid (Salmonella spp., C. jejuni,  indikaatorkommensaal E. coli ja ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvad Salmonella spp. ja E. coli), mis pärinevad toiduloomade populatsioonidest ja toitust võetud proovidest.

Aastatel 2014, 2016 ja 2018 võeti proove munakanadelt, broileritelt ja nende värskest lihast ning nuumkalkunitelt; uuesti võetakse neilt proove aastal 2020. Aastatel 2015 ja 2017 võeti proove sigadelt, alla aasta vanustelt veistelt, sealihast ja veiselihast; uuesti võetakse neilt proove aastal 2019.

 

Ülemaailmsed meetmed

  • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Rahvusvaheline Episootiate Büroo (OIE) on koos välja töötatud dokumendi "Ülemaailmne tegevusplaan mikroobide resistentsuse alal" (PDF) (2015).
  • Rahvusvahelise ühtsete toidustandardite programmi Codex Alimentariuse komitee taaselustas 2017. aastal oma dokumentide (täpsemalt antimikroobikumiresistentsuse seire ja järelevalve ning antibiootikumide vastutustundliku kasutamise juhendi) väljatöötamiseks AMR-i rakkerühma.
  • OIE kaasajastab ja plaanib harmoniseerida oma maismaaloomade tervise koodeksis kirjeldatud riikliku AMRi järelevalve ja seire programmide põhimõtteid.
 

Eesti meetmed

Teadus

  • Euroopa nn ühe tervise ühisprogramm aastateks 2018–2022 – osaleb 41 riiki, sh Eesti (Tartu Ülikool, Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, kaudselt ka Eesti Maaülikool).
  • "Mikroobide resistentsuse ohjamise ja vähendamise võimalused" – teadusuuring, mis tehakse aastatel 2019–2021 programmi "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA) raames ning mida rahastab Eesti Teadusagentuur läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi.
 
 

Piret Aasmäe
toiduhügieeni büroo peaspetsialist

tel 652 6110
e-post piret.aasmae@agri.ee

 

Viimati uuendatud: 15. august 2019