Mikroobide resistentsus

Mikroobide resistentsus ehk võime ravimite toimele vastu panna tähendab seda, et antimikroobsed ained enam nende vastu ei mõju. Seda nähtust kutsutakse ka antimikroobseks resistentsuseks (inglise keeles antimicrobial resistance, AMR).

Antimikroobsed ehk mikroobidevastased ained hävitavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu. Sellised ained on näiteks antibiootikumid. Neid võivad toota teised elusorganismid, samas aga toodavad inimesed neid ka sünteetiliselt. Antimikroobseid aineid kasutatakse tänapäeval maailmas igal aastal miljonites kilogrammides haiguste ennetamiseks ja raviks nii inimmeditsiinis, loomakasvatuses kui ka põllumajanduses.

Antibiootikumide kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna nende põhjendamatu ja liiga laialdane kasutamine soodustab haigusttekitavates bakterites ravimresistentsuse kujunemist. Iga kord, kui haige võtab kindlat antibiootikumi, hävivad selle suhtes tundlikud bakterid; sellised bakterid, mis on keskkonnast omandanud antibiootikumresistentse geeni ning on seega kindla antibiootikumi suhtes mittetundlikud, jäävad aga ellu ning jätkavad paljunemist.

Viimastel aastatel on mikroobide resistentsus ravimite vastu kasvanud ja kiiresti mitmekesistunud. Mikroobide resistentsus suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Seetõttu on mikroobide resistentsus mikroobivastaste ravimite suhtes muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsisemaks ohuks.

Toiduloomade ja põllukultuuride puhul on mikroobivastaste toimeainete kasutamine oluline riskitegur, mis soodustab AMR-iga mikroorganismide ja AMR-i võimaldavate geneetiliste tunnuste selektsiooni ning levikut loomadelt ja põllukultuuridelt toidu tarbimise kaudu inimestele.

 

Resistentsuse vähendamine

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on avaldanud mitmeid teaduslikke arvamusi toiduga leviva antimikroobse resistentsuse kui bioloogilise ohu kohta. Seda aluseks võttes seirab Euroopa Komisjon 2014. aastal liikmesriikides antimikroobsete ainete esinemist toidus. Euroopa Liit koostab antimikroobse resistentsuse vähendamiseks ühist tegevusplaani (PDF).

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada resistentsust mikroobivastaste ravimite suhtes. Selleks on koostatud tegevuskava, mis koosneb 12 tegevusest jagatuna kolmeks suunaks.

Veterinaaria tegevused:

  • antimikroobsete ainete kasutamine loomade ravis
  • antimikroobsete ainete kasutamine  söötades
  • infektsioonide ennetamine
  • vajadus uute antibiootikumide järele
  • järelevalve

Tervishoiu tegevused:

  • antimikroobsete ainete asjakohane kasutamine
  • infektsioonide ennetamine
  • uute antibiootikumide väljatöötamine
  • järelevalve

Tervishoiu ja veterinaaria ühised tegevused:

  • rahvusvaheline koostöö
  • teadus- ja innovatsioonitegevused
  • kommunikatsioon ja haridus
 
 

Piret Aasmäe
toiduhügieeni büroo peaspetsialist

tel 652 6110
e-post piret.aasmae@agri.ee

 

Viimati uuendatud: 25. september 2017