Keemiline ohutus

Erinevad keemilised ühendid mängivad olulist rolli kogu toiduahela ulatuses. Keemilisi ühendeid võib toidu puhul kasutada teatud eesmärgi saavutamiseks; näiteks aitavad toidu lisaained ning lõhna- ja maitseained muuta toidu omadusi meelepärasemaks.

Oma teekonnal valmistamisest kuni sööja suhu puutub toit või selle koostisosa kokku erinevate esemetega, millest võib keemilisi ühendeid toitu erituda. Lisaks võib toidus esineda näiteks hallitusseente poolt produtseeritud mükotoksiine, taimede kasvatamisel kasutatud pestitsiidide jääke, suitsutamisel tekkivaid polütsüklilisi aromaatseid süsivesinike või suurenevast tööstussaastest tulenevaid raskmetalle.

Erinevalt lisaainetest ning lõhna- ja maitseainetest ei lisata neid ühendeid toitu taotluslikult, vaid need võivad toidus sisalduda looduslikult, sattuda sinna keskkonnasaaste tulemusena või tekkida toitu selle tootmisel ja käitlemisel.

Kõigi selliste keemiliste ühendite puhul on aga oluline tagada see, et neid leiduks toidus vaid inimese tervisele ohutus koguses.

Ohutute koguste määramiseks teeb Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) pidevalt riskihindamisi, mille käigus uuritakse ühendi toksilisi omadusi (näiteks kantserogeensus, genotoksilisus, viljakusele ja järeltulijatele avaldatav mõju) ning määratakse ühendile lubatud päevadoos. Lisaks hinnatakse inimeste kokkupuudet ühendiga toidu kaudu. Selle hinnangu tegemiseks on vaja toidu tarbimise ning ühendi toidus sisaldumise andmeid.

Ühendite toitu lisamine või mittetaotluslik sisaldumine selles loetakse ohutuks ainult sel juhul, kui kõikide erinevate toitude kaudu saadav ühendi kogus jääb lubatud päevadoosist väiksemaks.

Täpsemat teavet keemiliste ühendite kohta saab alamenüüst valdkondade kaupa. Samuti leiab keemilise ohutuse rubriigi alt toiduensüümide lühitutvustuse.

 

Viimati uuendatud: 16. jaanuar 2015