Lõhna- ja maitseained

Lõhna- ja maitseained on tooted, mida lisatakse toidule lõhna või maitse kas andmiseks või muutmiseks. Nende alla kuuluvad erinevad lõhna- ja maitseomadusega tooted – näiteks erinevad ekstraktid, eeterlikud õlid, suitsutusvedelikud, sünteetilised ja looduslikud lõhna- ja maitseühendid.

Edasi lugedes saate teada, mida kujutab endast Euroopa Liidus kasutada lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu.

Lõhna- ja maitseaineid leidub mitut eri liiki (näiteks ühendid, preparaadid, prekursorid, suitsutuspreparaadid). Nende kasutamisel tuleb järgida nõudeid, mis on kehtestatud õigusaktidega.

 

Lubatud lõhna- ja maitseained

Euroopa Liidus kasutada lubatud lõhna- ja maitseainetest on koostatud loetelu.

Loetelu on kehtestatud Euroopa Liidu Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 872/2012.

Praegu on loetelus kirjas nii looduslikud kui ka sünteetilised lõhna- ja maitseühendid (s.o algmaterjalist eraldatud kindlad keemilised ühendid).

Tulevikus lisatakse loetellu ka lõhna- ja maitseained (olenemata liigist), mis ei ole saadud toidust. Kuna algmaterjal, millest need on saadud, ei ole toit, siis vajavad need enne loetellu lisamist ohutushindamist. Need võivad ka praegu turul olla, kuna siiani polnud see valdkond reguleeritud. Alates 2016. aastast võib neid aga kasutada ainult n-ö positiivse loetelu alusel (st aineid, mida loetelus kirjas pole, ei tohi kasutada).

Kõigi loetellu lisatud ainete ohutust on hinnatud ning nende kasutamine toidus lubatud viisil ja koguses ei kujuta endast ohtu inimese tervisele.

Toidust saadud lõhna- ja maitseainete (v.a lõhna- ja maitseühendid) ohutus ei vaja hindamist ning seetõttu neid loetellu ei lisata. Samal põhjusel jäävad loetelust välja ka toidust eraldatud ekstraktid ja eeterlikud õlid.

Lõhna- ja maitseainete kasutamise koguseid üldiselt kehtestatud ei ole, kuna ained on ohutushinnangute kohaselt ohutud. Samuti piirab nende kasutamist ühendi maitse ja lõhna intensiivsus, mis ei võimalda nende üledoseerimist.

Lõhna- ja maitseainete liigid

Ühendid

Looduslikud lõhna- ja maitseühendid vastavad looduslikult esinevatele ühenditele ning need eraldatakse taimsest, loomsest või mikrobioloogilisest toorainest. Ühendid on näiteks vanilliin, kofeiin, A-rebaudiosiid. Toidutööstus kasutab umbes 2500 lõhna- ja maitseühendit, mida kasutatakse üksikult või kombineeritult toidule erinevate maitsete või maitsevarjundite andmiseks.

Preparaadid

Preparaadid saadakse taimsest, loomsest või mikrobioloogilisest toorainest traditsiooniliste toiduvalmistamisviisidega, st nende tootmiseks ei kasutata sünteesimist. Näiteks puu- ja juurviljaekstraktid, vürtsi- ja ürdiekstraktid, eeterlikud õlid.

Termilisel töötlusel saadud lõhna- ja maitseained

Saadakse pärast kuumutamist segust, mille koostisainetest vähemalt üks sisaldab lämmastikku ja teine on redutseeriv suhkur. Tootmisprotsess on analoogne liha küpsetamisele, kus iseäralik maitse ja lõhn on tingitud kuumtöötlusest.

Prekursorid

Tooted, millel endal ei ole lõhna- ja maitseomadusi, kuid mis toidu töötlemisel lagunedes või teiste koostisosadega reageerides toovad esile toidu lõhna ja maitse. Näiteks süsivesikud, aminohapped, oligopeptiidid.

Suitsutuspreparaadid

Suitsutuspreparaatide tootmine algab suitsu kondenseerimisest. Kondensaat fraktsioneeritakse, et kõrvaldada sellest tervisele ohtlikumad suitsu komponendid, ning puhastatakse, et piirata polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH-id) sisaldust. Seejärel võib suitsukondensaate kasutada toidus või suitsutuspreparaatide valmistamisel. Fraktsioneerimis- ja puhastamisprotsessi tõttu peetakse suitsutuspreparaate üldiselt tervisele vähem ohtlikuks kui traditsioonilist suitsutamist.

Teised lõhna- ja maitseained

Siia liigitatakse ained, mis ei kuulu eelnevate lõhna- ja maitseainete gruppide alla. Näiteks grillilõhn ja –maitse, mis saadakse õli või rasva väga kõrge temperatuuri juures kuumutamisel.

 

Õigusaktid

 

Annika Leis
toidu üldnõuete büroo

telefon 625 6271
e-post annika.leis@agri.ee

 

Viimati uuendatud: 9. jaanuar 2017