Toiduainetööstuses kasutatakse tootmise käigus toormest teatud komponentide eraldamiseks erinevaid protsesse ja abiaineid.
Abiained eemaldatakse toidust pärast oma funktsiooni täitmist, kuid tehnoloogilise paratamatuse tõttu võib toitu jääda abiainete jääke.
Valige huvipakkuv protsess või abiaine.
Ioniseeriv kiirgus
Toitu töödeldakse ioniseeriva kiirgusega selle säilimisaja pikendamiseks. Kiiritamisega hävitatakse toidus patogeenseid mikroorganisme, vähendatakse toidu riknemist ja kadu enneaegse küpsemise, idanemise või võrsumise tõttu ning puhastatakse toitu taimele või taimsele saadusele ohtlikest organismidest.
Toitu võib ioniseeriva kiirgusega töödelda, kui selleks on tehnoloogiliselt põhjendatud vajadus ning seda tehakse nõuetekohaselt. Töötlemist ei tohi kasutada hügieeni- ega tervisekaitsenõuete täitmise või hea tootmis- või põllumajandustava rakendamise asemel. Töötlemise tulemusena ei tohi toit muutuda ohtlikuks inimese tervisele. Kiiritatud toidu või koostisosa juures peab toote pakendil toidualases teabes olema märge "Kiiritatud" või "Töödeldud ioniseeriva kiirgusega" (pakendamata toidul müügikohas koos toidu nimetusega).
Toitu kiiritav ettevõte peab olema Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) poolt tunnustatud. Loetelu EL ettevõtetest, kes on saanud loa toidu töötlemiseks ioniseeriva kiirgusega, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
Täpsemat teavet toidu kiiritamisest, protsessile esitatavatest nõuetest, kiiritatud toidu märgistamisest ning ettevõtte tunnustamisest saab Veterinaar- ja Toiduametist.
Õigusaktid
- Toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemise ning sel viisil töödeldud toidu toidualase teabe esitamise nõuded »
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta »
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/3/EÜ, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu ja toidu koostisosade ühenduse loetelu kehtestamise kohta »
- Codex general standard for irradiated foods » (PDF)
EL toiduohutuse programmi Codex Alimentarius hügieenijuhend (Codex Stan 106/1983, rev. 1-2003)
Kontakt ministeeriumis
- Elsa Peipman
toiduhügieeni büroo
625 6246
elsa.peipman@agri.ee
Ekstraheerimislahusti
Ekstraheerimislahusti (ekstrahent) on selektiivne lahusti, mida kasutatakse toidu või mõne selles sisalduva aine lahustamiseks ekstraheerimisprotsessis.
Ekstraheerimislahusti on oma olemuselt tehnoloogiline abiaine. Ekstraheerimislahustit, nagu ka teisi abiaineid, tuleb kasutada nii, et toodetav toit oleks ohutu.
Ekstraheerimisel saadud komponenti sisaldaval toidul või toidul, millest on mingi komponent ekstraheerimise teel eraldatud, ei ole vaja ekstraheerimise kasutamist märgistusel välja tuua. Vaja on märgistada lahustit ennast kasutamisele eelnevates etappides.
Võrreldes teiste toiduainetööstuses kasutatavate abiainetega (näiteks setitamiseks ja filtreerimiseks kasutatavad ained) on toidu ekstraheerimislahustid tervisele ohtlikumad. Seetõttu on nende kasutamine reguleeritud õigusaktiga, mis loetleb toidu töötlemiseks kasutada lubatud ekstraheerimislahustid, nende kasutamise tingimused ning lubatud jääksisaldused toidus.
Õigusaktid
Kontakt ministeeriumis
- Külli Suurvarik
toidu üldnõuete büroo
tel 625 6570
e-post kylli.suurvarik@agri.ee