Märgistamine

Toidu märgistamine annab tarbijale esmase ja olulisima teabe valikute tegemiseks.

Toidu märgistuseks võivad olla toiduga seonduvad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimetused, pildid või sümbolid, mis on kinnitatud toote pakendile, etiketile või kaelasildile.

Toidu märgistamise nõuete üldpõhimõtteks on kohustus tarbijat mitte eksitada.

See tähendab seda, et märgistus peab andma õiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu ja teiste oluliste tunnuste kohta. Lisaks ei tohi omistada toidule omadusi või toimet, mida sellel ei ole, ega märkida eriomaduseks sellist omadust, mis on olemas kõigil sarnastel toitudel.

Näiteks ei tohi toidu märgistus, reklaam ega esitlemine viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

Lubatud on aga esitada teatud toitumisalaseid väiteid, mis annavad teavet toidu toitaineliste omaduste kohta, ning teatud tervisealaseid väiteid, mis annavad teavet toidu ja tervise vahelisest seosest.

Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud 1979. aastast alates. Tarbijale vajaliku teabe andmise kõrval on nõuete ühtlustamise eesmärgiks ka kaupade vaba liikumise võimaldamine.

Toidu tootjad ja käitlejad peavad arvestama märgistamise üld- ja erinõuetega ning lisaks veel ka nõuetega toidu päritolu, toitumisalase teabe ning toitumis- ja tervisealaste väidete esitamise kohta.

Lähemalt märgistamise nõuetest »

Lisateavet märgistamise kohta saab ka toidugruppide rubriigist ning bioloogilist ohutust ja keemilist ohutust puudutavatest tekstidest.

Märgistamise nõuded

Üldnõuded

Üldnõuded reguleerivad toidu märgistamise üldist korda, sealhulgas näiteks kohustuslikku teavet toidu nimetuse, koostise, koguse ja valmistaja kohta.
Üldnõuded kehtivad kõigi toitude, sh jookide ja alkoholi müügipakendi, pakendamata toidu, kaupluses või ostja soovil pakendatava toidu tähistamisel ning toidupartii tähistamisel toidu jälgitavuse tagamiseks.

Toidu märgistamise kord alates 13. detsembrist 2014

Alates 13. detsembrist 2014 kehtib toidu märgistamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011.
Määrus sätestab tarbijale toidualase teabe esitamise, eelkõige toidu märgistamise üldpõhimõtted ja nõuded ning käitleja vastutuse. Enamik määruse (EL) nr 1169/2911 nõuetest kehtib alates 13. detsembrist 2014, kuid toitumisalase teabe esitamise nõuded peab järgima 13. detsembrist 2016.
Määrus 1169/2011 muutis oluliselt toidu märgistamise nõudeid, eelkõige aga järgmisi valdkondi:
  • töödeldud toitude toitumisalane teave
  • töötlemata sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritolu märgistamine;
  • allergeenide esitamine;
  • loetavuse nõuded, nt minimaalne kirjasuurus;
  • eksitamise vältimise nõuded, nt päritoluriigi rõhutamine vabatahtlikult.
Toidualane teave hõlmab toitu käsitlevat teavet, mis tehakse tarbijale teatavaks märgistuse, toiduga kaasas oleva lisamaterjali või muude vahenditega, sh kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega või suuliselt. Uus märgistamise määrus kehtib igasuguste lõpptarbijale ette nähtud toitude suhtes, sh toitlustusettevõtete poolt tarnitav toit ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toit. Mõne toidugrupi puhul jäävad lisaks kehtima ka märgistamise erinõuded.

Õigusaktid

Lisainfo ja juhendid

Märgistuse määruse keerulisemate teemade selgitamiseks on koostatud juhendid. Määruse paremaks mõistmiseks koostas Euroopa Komisjon ka toiduahelas osalejatele ja riiklike pädevatele asutustele vastused levinumatele küsimustele määruse kohaldamise kohta.

Kontakt

  • Külli Johanson
    toidu üldnõuete büroo
    toiduohutuse osakond
    telefon: 625 6508
    e-post: kylli.johanson@agri.ee

Erinõuded

Lisaks üldnõuetele kehtivad mõne toidugrupi puhul (nt veiseliha, šokolaad) ka märgistamise erinõudeid.
Teavet erinõuete kohta leiate Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

Õigusaktid

Lisainfo

Päritolu esitamine

Toidu müügipakendi märgistusel tuleb esitada päritolumaa või –piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada.
Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Kui toidu pakendil teksti või piltidena esitatud teabest võib ostjale jääda vale arusaam toote päritolu kohta, tuleb märgistusel esitada päritolumaa.
Kehtivaid päritolumaa esitamise nõudeid selgitatakse juhendis "Toidu märgistusel antav teave päritoluriigi kohta (189.68 KB, PDF)".
Päritoluriiki või lähtekohta näitava teabe esitamise osas kehtestab Euroopa Komisjon lähiajal uued rakendusmäärused ning hindab teabe esitamise kohustuse vajadusi. Euroopa Komisjon:
  • kehtestas rakendusmääruse (EL) nr 1337/2013 töötlemata sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha esitamise kohta;
  • kehtestab rakendusmäärused vabatahtlikult esitatud päritoluriigi või lähtekoha teabega eksitamise vältimise kohta;
  • annab hinnangu vajadusele kehtestada päritolu või lähtekoha esitamise kohustus koostisosana kasutatavale lihale;
  • annab hinnangu vajadusele kehtestada päritoluriigi või lähtekoha esitamise kohustus ka
    • muud liiki lihale (nt ulukiliha, küülikuliha),
    • piimale eraldi tootena,
    • piimatoodete koostisosana kasutatavale piimale,
    • töötlemata toidule,
    • ühest koostisosast toodetele,
    • koostisosadele, mis moodustavad toidu koostisest üle 50%.

Toitumis- ja tervisealased väited

Toitumisalane väide on väide toidu toitaineliste omaduste, näiteks energia-, rasva- või vitamiinisisalduse kohta. Tervisealane väide annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja inimese tervise vahel on seos. Väide võib olla sõnaline, graafiline, pildiline või sümboliline.

Toitumisalased ja tervisealased väited on vahendid, millega tootja soovib oma kaupa esile tõsta. Selliste väidete (näiteks "rasvavaba", "magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle") kasutamine on Euroopa Liidu (EL) tasemel ühtlustatud ja reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006, et tagada EL siseturu tõrgeteta toimimine ning kaitsta tarbijaid.

Toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine toidu märgistusel, kaubanduslikes teadaannetes, reklaamides ja müügikampaaniates on vabatahtlik.
Kasutada lubatud toitumisalased väited ja nende kasutustingimused on esitatud määruse 1924/2006 lisas.
Tervisealastest väidetest võib kasutada vaid neid, mis on esitatud Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud ja üldtunnustatud teaduslikel tõenditel põhinevate tervisealaste väidete nimekirjas. Tervisealaste väidete kasutamise loa taotlemiseks leiab juhendmaterjale Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) kodulehelt. Kasutusloa taotlusi võtab vastu Veterinaar- ja Toiduamet.
Kasutada lubatud tervise- ja toitumisalased väited on toodud EL toitumis- ja tervisealaste väidete andmebaasis. Andmebaasis on kirjas ka tagasilükatud väited.

Toitumisalane teave

Toitumisalane teave annab tarbijale teavet toidu energiasisalduse ja toitainete koguste kohta.
Alates 13. detsembrist 2016 on määruse (EL) 1169/2011 (nn märgistamise määruse) kohaselt töödeldud toidu pakendil toitumisalase teabe esitamine kohustuslik. Kohustuslik toitumisalane teave koosneb energiasisaldusest ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola kogusest.
Täpsemat saate toitumisalase teabe esitamise nõuetest lugeda infomaterjalist "Töödeldud toitude toitumisalane teave (21.94 KB, DOCX)".

 

Viimati uuendatud: 26. juuli 2017