Märgistamine

Toidualane teave, sh märgistus, annab tarbijale esmase ja olulisima teabe valikute tegemiseks.

Toidu märgistuseks võivad olla toiduga seonduvad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimetused, pildid või sümbolid, mis on kinnitatud toote pakendile, etiketile või kaelasildile.

Toidualane teave tehakse tarbijale teatavaks märgistuse, muu lisamaterjali või muude vahenditega, sh näiteks infotehnoloogia vahendusel või suuliselt.

Toidu märgistuseks võivad olla toiduga seonduvad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimetused, pildid või sümbolid, mis on esitatud toote pakendil, etiketil või kaelasildil.

Toidualane teave ei tohi tarbijat eksitada.

See tähendab, et toidu kohta käiv teave, sh märgistus, peab andma õiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu ja teiste oluliste tunnuste kohta. Lisaks ei tohi teave omistada toidule omadusi või toimet, mida sellel ei ole, ega märkida eriliseks omadust, mis on olemas kõigil sarnastel toitudel.

Näiteks ei tohi toidualane teave, reklaam ega esitlemine viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele.

Lubatud on aga esitada määratletud toitumisalaseid väiteid, mis annavad teavet toidu toitaineliste omaduste kohta, ning määratletud tervisealaseid väiteid, mis annavad teavet toidu ja tervise vahelisest seosest.

Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud 1979. aastast alates. Tarbijale vajaliku teabe andmise kõrval on nõuete ühtlustamise üks eesmärke ka kaupade vaba liikumise võimaldamine.

Toidu tootjad ja käitlejad peavad arvestama märgistamise üld- ja erinõuetega ning lisaks veel ka nõuetega toidu päritolu, toitumisalase teabe ning toitumis- ja tervisealaste väidete esitamise kohta.

Lähemalt märgistamise nõuetest »

Lisateavet märgistamise kohta saab ka toidugruppide rubriigist ning bioloogilist ohutust ja keemilist ohutust puudutavatest tekstidest.

Märgistamise nõuded

Üldnõuded

Üldnõuded reguleerivad toidu märgistamise üldist korda, sealhulgas näiteks kohustuslikku teavet toidu nimetuse, koostise, koguse ja valmistaja kohta.
Üldnõuded kehtivad kõigi toitude, sh jookide ja alkoholi müügipakendi, pakendamata toidu, kaupluses või ostja soovil pakendatava toidu tähistamisel ning toidupartii tähistamisel toidu jälgitavuse tagamiseks.

Toidu märgistamise kord

Toidu märgistamise nõudeid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1169/2011. Määrus sätestab tarbijale toidualase teabe esitamise, eelkõige toidu märgistamise üldpõhimõtted ja nõuded ning käitleja vastutuse.
Määrusega (EL) 1169/2011 reguleeritavad olulisemad valdkonnad on järgmised:
  • töödeldud toitude toitumisalane teave
  • töötlemata sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritolu märgistamine;
  • allergeenide esitamine;
  • loetavuse nõuded, nt minimaalne kirjasuurus;
  • eksitamise vältimise nõuded, nt päritoluriigi rõhutamine vabatahtlikult.
Toidualane teave hõlmab toitu käsitlevat teavet, mis tehakse tarbijale teatavaks märgistuse, toiduga kaasas oleva lisamaterjali või muude vahenditega, sh kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega või suuliselt. Märgistamise määrus (EL) nr 1169/2011 kehtib igasuguste lõpptarbijale ette nähtud toitude suhtes, sh toitlustusettevõtete poolt tarnitav toit ja toitlustusettevõtetele tarnimiseks ette nähtud toit. Mõne toidugrupi puhul jäävad lisaks kehtima ka märgistamise erinõuded.

Õigusaktid

Lisainfo ja juhendid

Märgistuse määruse keerulisemate teemade selgitamiseks on koostatud juhendid. Määruse paremaks mõistmiseks koostas Euroopa Komisjon ka toiduahelas osalejatele ja riiklike pädevatele asutustele vastused levinumatele küsimustele määruse kohaldamise kohta.

Kontakt

  • Külli Johanson
    toidu üldnõuete büroo
    toiduohutuse osakond
    telefon: 625 6508
    e-post: kylli.johanson@agri.ee

Erinõuded

Lisaks üldnõuetele kehtivad mõne toidugrupi puhul (nt veiseliha, šokolaad) ka märgistamise erinõudeid.
Teavet erinõuete kohta leiate Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

Õigusaktid

Lisainfo

Päritolu esitamine

Toidu kohta käivas teabes tuleb esitada päritoluriik või lähtekoht, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada või kui toidule on kehtestatud teabe esitamise erinõuded.
Toidu päritoluriigiks loetakse riik, kus toit on toodetud või töödeldud ehk valmistatud. Kui toidu pakendil teksti või piltidena esitatud teabest võib ostjale jääda vale arusaam toote päritolu kohta, tuleb märgistusel esitada selgesõnaliselt päritoluriik või lähtekoht.

Müügipakendi märgistusel esitatakse

  • toidu päritoluriik või lähtekoht (ehk piirkond),
    • kui selle puudumine võib tarbijat eksitada või
    • kui tegu on ühega allpool käsitletud toidugruppidest.
  • toidu põhikoostisosa päritoluriik või lähtekoht, juhul kui toidu päritoluriik või lähtekoht on märgitud ja see ei ole sama, mis toidu põhilisel koostisosal.
Kehtivaid päritolumaa esitamise nõudeid selgitatakse juhendis "Päritoluteave toidu märgistusel ja toidualases teabes (186.95 KB, PDF)".
Päritoluriiki või lähtekohta näitava teabe esitamise kohta on Euroopa Komisjon kehtestanud kaks rakendusmäärust:
  • (EL) nr 1337/2013 töötlemata sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha esitamise kohta;
  • (EL) nr 2018/775 toidu põhilise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimise kohta, kui vabatahtlikult esitatud päritolualane teave eksitab.
Lisaks annab Euroopa Komisjon hinnangu vajadusele kehtestada päritoluriigi või lähtekoha esitamise kohustus ka järgmistele koostisosadele ja toitudele:
  • koostisosana kasutatav liha;
  • muud liiki liha kui veise-, sea-, lamba-, kitse- või kodulinnuliha (nt ulukiliha, küülikuliha);
  • piim eraldi tootena;
  • piimatoodete koostisosana kasutatav piim;
  • töötlemata toit;
  • ühest koostisosast toode;
  • koostisosad, mis moodustavad toidu koostisest üle 50%.

Toitumis- ja tervisealased väited

Toitumisalane väide on väide toidu toitaineliste omaduste, näiteks energia-, rasva- või vitamiinisisalduse kohta. Tervisealane väide annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja inimese tervise vahel on seos. Väide võib olla sõnaline, graafiline, pildiline või sümboliline.

Toitumisalased ja tervisealased väited on vahendid, millega tootja soovib oma kaupa esile tõsta. Selliste väidete (näiteks "rasvavaba", "magneesium aitab kaasa normaalsele lihaste tööle") kasutamine on Euroopa Liidu (EL) tasemel ühtlustatud ja reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1924/2006, et tagada EL siseturu tõrgeteta toimimine ning kaitsta tarbijaid.

Toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine toidu märgistusel, kaubanduslikes teadaannetes, reklaamides ja müügikampaaniates on vabatahtlik.
Kasutada lubatud toitumisalased väited ja nende kasutustingimused on esitatud määruse 1924/2006 lisas.
Tervisealastest väidetest võib kasutada vaid neid, mis on esitatud Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud ja üldtunnustatud teaduslikel tõenditel põhinevate tervisealaste väidete nimekirjas. Tervisealaste väidete kasutamise loa taotlemiseks leiab juhendmaterjale Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) kodulehelt. Kasutusloa taotlusi võtab vastu Veterinaar- ja Toiduamet.
Kasutada lubatud tervise- ja toitumisalased väited on toodud EL toitumis- ja tervisealaste väidete andmebaasis. Andmebaasis on kirjas ka tagasilükatud väited.

Toitumisalane teave

Toitumisalane teave annab tarbijale teavet toidu energiasisalduse ja toitainete koguste kohta.
Alates 13. detsembrist 2016 on määruse (EL) 1169/2011 (nn märgistamise määruse) kohaselt töödeldud toidu pakendil toitumisalase teabe esitamine kohustuslik. Kohustuslik toitumisalane teave koosneb energiasisaldusest ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola kogusest.
Täpsemat saate toitumisalase teabe esitamise nõuetest lugeda infomaterjalist "Töödeldud toitude toitumisalane teave (21.94 KB, DOCX)".

 

Viimati uuendatud: 27. märts 2020