Geneetiliselt muundatud toit

Geneetiliselt muundatud (GM) toit on selline, mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme (GMO) või on neist tehtud. Geneetiliselt muundatud organismid on igasugused taimed, loomad ja mikroorganismid, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades on sisse viidud geenid, mida neis looduslikul teel esineda ei saa.

Edasi lugedes saate teada, milline on valdkonna korraldus Eestis. Samuti saate teavet geenmuundatud toidu ohutuse tagamisest ning turustamise ja märgistamise nõuetest. Lehekülje lõpus on lisainfona toodud lingid kasulikele lehtedele ja tähtsamatele õigusaktidele.

 

Valdkonna korraldus Eestis

Eestis jaguneb GMO kasvatamise, kasutamise ja turustamise regulatsioon kolme ministeeriumi vahel.

  • Maaeluministeerium tegeleb GM põllukultuuride kasvatamise ning toiduks ja söödaks kasutatavate GMO-de turustamist reguleerivate õigusaktidega.

  • Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on GMO-de keskkonda viimine põldkatsete tegemiseks ning GMO-de ja GMO-sid sisaldavate toodete turustamise lubade väljastamine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutseb ka geenitehnoloogiakomisjon.

    Keskkonnaministeeriumi koduleht »

  • Sotsiaalministeerium tegeleb nõuetega, mis on seotud GM mikroorganismide kasutamisega ning GM loomade või taimedega tehtavate laborikatsetega.

    Sotsiaalministeeriumi koduleht »

 

GM toidu ohutus

Enne geneetiliselt muundatud põllukultuuride turustamist või keskkonda viimist tuleb hinnata nende mõju inimese ja loomade tervisele ning loodusele. Hindamise eesmärk on vältida võimalikke halbu keskkonna- või tervisemõjusid.

GM toote ohutust hindab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning sellise toote turule viimiseks Euroopa Liidus on vaja luba.

Enne EFSA-poolset ohutuse hindamist ja turustamisloa saamist ei tohi Euroopa Liidus turule tuua ühtegi toitu, mis:

  • sisaldab GMO-d;
  • koosneb GMO-dest;
  • on GMO-dest saadud;
  • sisaldab GMO-dest saadud koostisosi.

Kuna erinevad geneetiliselt muundatud organismid sisaldavad erinevaid geene, mis on neisse sisestatud erinevatel viisidel, tuleb iga üksikut GM toitu ja selle ohutust hinnata eraldi.

GM toidu ohutuse hindamisel uuritakse harilikult:

  • otseseid tervisemõjusid (toksilisust);
  • kalduvust vallandada allergilisi reaktsioone (allergeensust);
  • toiduaine komponente, millel arvatakse olevat toite- või toksilisi omadusi;
  • sisestatud geeni stabiilsust;
  • geneetilise muundamise mõju toiteomadustele;
  • geeni sisestamise võimalikke soovimatuid kõrvalmõjusid.

Praegu rahvusvahelisel turul olevad GM toiduained on läbinud riskianalüüsi. Seni pole täheldatud, et GM toitude tarbimine oleks avaldanud mõju nende riikide elanike tervisele, kus neid on lubatud turustada.

Eestis hindavad GMO-de ohutust Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev teadlastest koosnev geenitehnoloogiakomisjon.

Rahvusvaheliselt tagab geneetiliselt muundatud organismide ohutu kasutamise Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll, mis tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Protokoll sätestab GMO-de piiriülese liikumise ja nende ohutu käitlemise reeglid.

Liitunud riikide raames töötab ka bioloogilise ohutuse teabevõrgustik, mille kaudu on igal huvilisel võimalik saada teavet muundatud elusorganismide kasutamisest ja piiriülesest liikumisest ning lugeda erinevaid teaduslikke, tehnilisi, keskkonnaalaseid ning juriidilisi materjale. Andmeid saab vaadata Eesti bioloogilise ohutuse teabevõrgustikust.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO) on loonud GM toidu platvormi FAO GM Food Platform, et vahetada Codex Alimentariuse programmi liikmete vahel teavet Codexi juhendi kohaselt heakskiidetud rekombinantse DNA-ga taimedest saadud toidu teemal.

Platvormi vahendusel jagavad riigid teavet kogu maailmas toiduna turule lubatud GM taimedest, eelkõige nende taimede ohutuse hindamisest.

 

Märgistamine ja turustamine

Geneetiliselt muundatud toidu pakendil tuleb esitada märge, et see on GM organismist toodetud või sisaldab seda. Märgistuse põhjal on tarbijal võimalik eristada GM toitu tavatootest. Märgistamise nõudeid reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1829/2003 ja (EÜ) nr 1830/2003.

Toidus leiduvate GM organismide sisalduse tuvastamiseks võtab järelevalve käigus proove Veterinaar- ja Toiduamet, kes igal aastal tuvastab ka lubamatute GMO-de sisaldust.

Turule tohib geneetiliselt muundatud toitu Euroopa Liidus tuua vaid pärast seda, kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on seda põhjalikult uurinud ja andnud hinnangu selle ohutusele. Selle nõude aluseks on määrus (EÜ) nr 1829/2003.

GM toidu turule toomise loa saamiseks on lisaks EFSA pooldavale hinnangule vaja ka teiste EL liikmesriikide heakskiitu. Turule toomise loa saamiseks tuleb esitada taotlus ühe EL liikmesriigi pädevale asutusele. Eestis on GM toidu asjus pädevaks asutuseks Veterinaar- ja Toiduamet (VTA).

Loa taotleja peab taotlusele lisama mitmeid dokumente, millega ta tõestab, et GM toit on ohutu. Taotluse vormid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega.

Loa turustamiseks annab Euroopa Komisjon ning see luba annab tootjale õiguse turustada loal märgitud toitu kõikides EL liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis.

 

Lisainfo

 

Külli Johanson
toidu üldnõuete büroo

telefon 625 6508
e-post kylli.johanson@agri.ee

 

Viimati uuendatud: 20. veebruar 2018