Sa oled siin

Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020

Arengukava strateegiline eesmärk on parandada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ning suurendada kohaliku mahetoidu tarbimist.

Teemad, mida mahepõllumajanduse arengukavas käsitletakse, jagunevad kuueks valdkonnaks: tootmine; töötlemine; toitlustamine; turustamine ja tarbimine; teadus- ja rakendusuuringud, koolitus, nõustamine ja teabe levitamine ning õigusraamistik ja järelevalve.

Välja on toodud valdkonna kitsaskohad ning probleemide võimalikud lahendused. Olulisel kohal on kohaliku mahetoodangu väärindamine, tootmise efektiivsuse suurendamine, mainekujundus, ressursside säästlik kasutamine, toidu kvaliteet, mahepõllumajanduse sektori töötajate ning nõustajate teadmiste täiendamine, samuti valdkonna teadus-arendustegevus ja järelevalve parendamine. Senisest rohkem panustatakse mahepõllumajandusliku töötlemise ja turustamise ning ühistegevuse arendamiseks.

Arengukava koostamise lähtealuseks oli Euroopa Liidu mahepõllumajanduse tegevuskava ("European action plan for organic food and farming") ning see on kooskõlas tegevuskavas toodud soovitustega.

 

Valdkondlikud eesmärgid

Lisaks üldeesmärgile on arengukavas käsitletud kuuest valdkonnast igaühel oma kitsam eesmärk, mille saavutamiseks on kehtestatud meetmed ja tegevused.

Eesmärkide saavutamise ja meetmete mõju hindamiseks on määratletud mõõdikud. Neid pole samas seatud teisi toetavatele valdkondadele (teadus- ja rakendusuuringud, koolitus, nõustamine ja teabe levitamine; õigusraamistik ja järelevalve), sest nende mõju avaldub teistes mõõdikutes.

Arengukava eesmärkide täitmist hinnatakse igal aastal. Vajadusel arengukava täiendatakse, et jõuda parima tulemuseni.

  • Tootmine

    Mahepõllumajanduslik tootmine on konkurentsivõimeline, kõrge tootlikkusega, mitmekesine ning laialt kasutusel olev tootmisviis.

  • Töötlemine

    Mahepõllumajandusliku töötlemisega tegelevad ettevõtted on konkurentsivõimelised ning mahepõllumajandussaaduste valmistamisega tegelevate ettevõtete arv on suurenenud.

  • Toitlustamine

    Mahetoidu osakaal toitlustusettevõtetes on suur.

  • Turustamine ja tarbimine

    Mahetooted on laias sortimendis tarbijale kättesaadavad ja tarbija on teadlik mahepõllumajanduse olemusest.

  • Teadus- ja rakendusuuringud, koolitus, nõustamine ja teabe levitamine

    Mahepõllumajandus on kestlik ja konkurentsivõimeline tänu teadmusloome ja teadmussiirde laialdasele rakendamisele.

  • Õigusraamistik ja järelevalve

    Tagatud on järelevalve mahepõllumajanduse nõuete täitmise üle ja ettevõtte vastavus nõuetele.

 

Taust

Arengukava koostamine tõukus Euroopa Komisjoni liikmesriikidele antud soovitusest töötada välja riiklikud mahepõllumajanduse arengukavad ning selle koostamisel lähtuti Euroopa Liidu mahepõllumajanduse tegevuskavast "European Action Plan for Organic Food and Farming".

Eesti mahepõllumajanduse arengukava perioodiks 2014–2020 hakati ette valmistama Maaeluministeeriumis (toona veel Põllumajandusministeeriumis) aastal 2012, kaasates Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindajaid.

21. augustil 2013 moodustas põllumajandusminister oma käskkirjaga arengukava ja selle rakendusplaani ette valmistava 30-liikmelise töörühma. Töörühm oli nõuandva õigusega ja selle töövormiks oli koosolek. Kokku toimus töörühmal 10 koosolekut, kuhu lisaks töörühma liikmetele kutsuti mahetootjaid, ametnikke ja muid asjatundjaid.

Arengukava koostamine ja koordineerimine toimus Maaeluministeeriumi (toona veel Põllumajandusministeeriumi) toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri juhtimisel.

Arengukava koostamisse kaasatud asutused ja ühingud

  • Eesti Aiandusliit
  • Eesti Biodünaamika Ühing
  • MTÜ Eesti Maaturism
  • Eesti Maaülikool
  • SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus
  • TÜ Eesti Mahe
  • Eesti Mahepõllumajanduse SA
  • MTÜ Eesti Noortalunikud
  • Eesti Peakokkade Ühendus
  • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
  • Eesti Põllumeeste Keskliit
  • Eesti Statistikaamet
  • Eesti Taimekasvatuse Instituut
  • Eestimaa Talupidajate Keskliit
  • Harju Mahetootjate Ühing
  • MTÜ Hiiumahe
  • Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ
  • Läänemaa Mahetootjate Selts
  • Maamajanduse Infokeskus
  • Põllumajandusamet
  • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
  • Põllumajandusuuringute Keskus
  • MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu
  • MTÜ Saare Mahe
  • TNS EMOR
  • Veterinaar- ja Toiduamet
  • MTÜ Virumaa Mahetootjad
  • Wiru Vili TÜ
  • MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

 

Viimati uuendatud: 21. juuni 2018