Sa oled siin

Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020

Arengukava strateegiline eesmärk on parandada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ning suurendada kohaliku mahetoidu tarbimist.

Teemad, mida mahepõllumajanduse arengukavas käsitletakse, jagunevad kuueks valdkonnaks: tootmine; töötlemine; toitlustamine; turustamine ja tarbimine; teadus- ja rakendusuuringud, koolitus, nõustamine ja teabe levitamine ning õigusraamistik ja järelevalve.

Välja on toodud valdkonna kitsaskohad ning probleemide võimalikud lahendused. Olulisel kohal on kohaliku mahetoodangu väärindamine, tootmise efektiivsuse suurendamine, mainekujundus, ressursside säästlik kasutamine, toidu kvaliteet, mahepõllumajanduse sektori töötajate ning nõustajate teadmiste täiendamine, samuti valdkonna teadus-arendustegevus ja järelevalve parendamine. Senisest rohkem panustatakse mahepõllumajandusliku töötlemise ja turustamise ning ühistegevuse arendamiseks.

Arengukava koostamise lähtealuseks oli Euroopa Liidu mahepõllumajanduse tegevuskava ("European action plan for organic food and farming") ning see on kooskõlas tegevuskavas toodud soovitustega.

 

Valdkondlikud eesmärgid

Lisaks üldeesmärgile on arengukavas käsitletud kuuest valdkonnast igaühel oma kitsam eesmärk, mille saavutamiseks on kehtestatud meetmed ja tegevused.

Eesmärkide saavutamise ja meetmete mõju hindamiseks on määratletud mõõdikud. Neid pole samas seatud teisi toetavatele valdkondadele (teadus- ja rakendusuuringud, koolitus, nõustamine ja teabe levitamine; õigusraamistik ja järelevalve), sest nende mõju avaldub teistes mõõdikutes.

Arengukava eesmärkide täitmist hinnatakse igal aastal. Vajadusel arengukava täiendatakse, et jõuda parima tulemuseni.

  • Tootmine

    Mahepõllumajanduslik tootmine on konkurentsivõimeline, kõrge tootlikkusega, mitmekesine ning laialt kasutusel olev tootmisviis.

  • Töötlemine

    Mahepõllumajandusliku töötlemisega tegelevad ettevõtted on konkurentsivõimelised ning mahepõllumajandussaaduste valmistamisega tegelevate ettevõtete arv on suurenenud.

  • Toitlustamine

    Mahetoidu osakaal toitlustusettevõtetes on suur.

  • Turustamine ja tarbimine

    Mahetooted on laias sortimendis tarbijale kättesaadavad ja tarbija on teadlik mahepõllumajanduse olemusest.

  • Teadus- ja rakendusuuringud, koolitus, nõustamine ja teabe levitamine

    Mahepõllumajandus on kestlik ja konkurentsivõimeline tänu teadmusloome ja teadmussiirde laialdasele rakendamisele.

  • Õigusraamistik ja järelevalve

    Tagatud on järelevalve mahepõllumajanduse nõuete täitmise üle ja ettevõtte vastavus nõuetele.

 

Taust

Arengukava koostamine tõukus Euroopa Komisjoni liikmesriikidele antud soovitusest töötada välja riiklikud mahepõllumajanduse arengukavad ning selle koostamisel lähtuti Euroopa Liidu mahepõllumajanduse tegevuskavast "European Action Plan for Organic Food and Farming".

Eesti mahepõllumajanduse arengukava perioodiks 2014–2020 hakati ette valmistama Maaeluministeeriumis (toona veel Põllumajandusministeeriumis) aastal 2012, kaasates Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindajaid.

21. augustil 2013 moodustas põllumajandusminister oma käskkirjaga arengukava ja selle rakendusplaani ette valmistava 30-liikmelise töörühma. Töörühm oli nõuandva õigusega ja selle töövormiks oli koosolek. Kokku toimus töörühmal 10 koosolekut, kuhu lisaks töörühma liikmetele kutsuti mahetootjaid, ametnikke ja muid asjatundjaid.

Arengukava koostamisse kaasati TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Peakokkade Ühendus, MTÜ Eesti Noortalunikud, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Statistikaamet, TNS EMOR, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu ja MTÜ Eesti Maaturism.

Arengukava koostamine ja koordineerimine toimus Maaeluministeeriumi (toona veel Põllumajandusministeeriumi) toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri juhtimisel.

Viimati uuendatud: 22. jaanuar 2018