Sa oled siin

Eesti piimanduse strateegia 2012-2020

Eesti piimanduse strateegia eesmärk on piimatootmise ja -töötlemise mahu suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine aastaks 2020.

Selleks kaardistatakse piima tootmise ja töötlemisega tegelevate Eesti ettevõtjate majanduslik hetkeseis, selgitatakse välja piimandussektori edasised võimalikud arengusuunad, sõnastatakse visioon aastaks 2020 ning kirjeldatakse vajalikud meetmed strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

Dokumendid

 

Visioon

Eesti jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline piimandus on orienteeritud turu nõudlusele vastavate kõrge lisandväärtusega piimatoodete tootmisele (sh kasvaval määral mahetooted) ning ekspordile, tuginedes vertikaalsele ja horisontaalsele koostööle.

  • Eesti piimasektor on 2020. aastal ühistegevusele orienteeritud, kõrget lisandväärtust loov (sh tervist toetavad biotehnoloogilised tooted), suure ekspordiosakaaluga ning kasvaval määral talumeierei- ja mahetootmisega. Piima tootmine on säilitanud prioriteetse koha põllumajandussektoris. Tootmise ja töötlemise tõhususe kasvuga kaasnev konkurentsivõime tõus, tootmise piirkondlik ja struktuurne tasakaalustatus ning keskkonnasäästlikud tootmisviisid tagavad piimasektori jätkusuutlikkuse.
  • Sektori tööhõive on tagatud ning tootmise ja töötlemise tõhusus kasvab tänu uute tehnoloogiate ja teadmiste rakendamisele. Välja on töötatud ning ellu rakendatud piimasektoris töötajate täiend- ja ümberõppe süsteem. Põllumajandusele ja toidutööstusele vajalikke erialasid õpetavad haridusasutused on heal tasemel koolitusbaasiga ja noorte hulgas populaarsed. Kriiside ja taudipuhangute jaoks on välja töötatud kriisiabimeetmed.
 

Strateegilised eesmärgid

Lähtudes piimandussektori probleemide lahendamiseks püstitatud strateegilistest eesmärkidest ja pidades silmas piimandussektori visiooni, rakendatakse meetmeid ja tegevusi, mille abil on võimalik saavutada kirjeldatud eesmärgid. Piimasektorit toetavate meetmete vajalikkuse väljaselgitamine ja esiletoomine võimaldab strateegiadokumenti kasutada allikana erinevate programmdokumentide, sealhulgas Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 toetusskeemide väljatöötamisel.

  • Piimatootmise suurendamine, tootmise tõhususe ja piimalehmade arvukuse tõstmine. Tagada piimandussektori ahelapõhine jätkusuutlikkus, lühiperspektiivis säilitades ning pikas perspektiivis suurendades aastast piimatootmist kolmandiku võrra, tõstes selleks piimakarja arvukust ja piimatootmise tõhusust. Jätkusuutlikkus, tõhusus ja tõus saavutatakse rekonstrueerides loomapidamishooneid, suurendades lautade täituvust, energiatõhusust ning kasutades teaduskoostööd loomade geneetilise materjali ja söötmise parandamiseks ning loomade karjas püsimise pikendamiseks keskkonnasõbralikul ja loodusressursse säästval viisil ning piirkondlikku ja struktuurset tasakaalustatust silmas pidades.
  • Piimatöötlemise tõhususe ja ekspordile orienteerituse tõstmine. Parandada piimatöötlemise tõhusust, toetades selleks senisest oluliselt suuremal määral suuremate piimatööstuste kontsentreerumist ja töötlemisvõimsuste tehnoloogilist ja tehnilist uuendamist, innovaatiliste lahenduste juurutamist ning energiatõhusust ja tõstes oluliselt töötleva tööstuse ekspordile orienteeritust ning eksporditurgude ja eksporditavate toodete tasakaalustatust.
  • Kõrgema lisandväärtuse loomine. Suurendada kõrgema lisandväärtusega, sh funktsionaalsete toodete osa nii toodangus kui ekspordis, rakendades tootearenduses T&A võimalusi, tuginedes selleks loodud tehnoloogiaplatvormile, kasutades seejuures näiteks Euroopa tehnoloogiaplatvormi “Food for Life” raames pakutavaid võimalusi.
  • Väiketootmise ja –töötlemise ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja puhta keskkonna säilitamine. Panustada maapiirkonna asustuse säilimisse, säilitada ja toetada väiketootmist ja –töötlemist kui toiduga varustatuse (julgeolekugarantii) üht osa. Samuti toetada lühikeste tarneahelate ja otseturustamise arendamist ning niši- ja innovatiivsete eristuvate toodete7, sh mahetoodete tarbijani jõudmist, tagades seeläbi tarbijatele piisava valikuvõimaluse eristuvate toodete näol ja suurendades väiketootjate ja –töötlejate konkurentsivõimet. Läbi traditsioonilise talutootmise püsimise aidata säilitada traditsioonilised põllumajandusmaastikud ja puhas keskkond.
  • Ühistegevuse ja vertikaalse koostöö arendamine. Toetada soodsate tingimuste arendamist ühistegevuse ja vertikaalse koostöö edendamiseks, sealhulgas pöörata senisest oluliselt enam tähelepanu ühistulise piimatöötlemise erinevate võimaluste, k.a kapitaliettevõtjate ja ühistute koostöö vormis, arendamisele. Ühtlasi tuleb tasakaalustada ahela eri lülide läbirääkimisvõimet, parandamaks turule pääsemist.
  • Piimatoodete tarbimise tõstmine. Suurendada piimatoodete tarbimist, toetades ja tõhustades tarbijate teavitust kohalikest kvaliteetsetest kõrgema lisandväärtusega toodetest.
  • Sektori kindlustunde ja stabiilsuse tagamine. Tuua esile piimanduse olulisus ja kaitsta sektori huve. Valmistada ette kriisiabimeetmed sektori stabiilsuse tagamiseks ka kriisiolukorras (sh laenukoormuse surve leevendamiseks).
 

Seos teiste strateegiliste dokumentidega

Strateegia väljatöötamisel on arvestatud järgmiste strateegiliste dokumentidega.

  • Eesti maaelu arengu strateegia (MAS) 2007–2013
  • Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013
  • Lissaboni strateegia
  • Euroopa Liidu mahepõllumajanduse arengukava
  • Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2007–2013
  • Euroopa Liidu infoühiskonna strateegia
  • Konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi infoühiskonna osa
  • Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia
  • "Teadmistepõhine Eesti 2007–2013“
  • Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2008–2011
  • Täiskasvanuhariduse arengukava aastateks 2009–2013
  • Kõrgharidusstrateegia 2006–2015
  • Vabariigi Valitsuse strateegiadokument "Eesti edu 2014"
  • Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007–2013

 

Viimati uuendatud: 21. juuni 2018