Sa oled siin

Eriolukord Eestis (COVID-19) - korduma kippuvad küsimused

Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra.

Eriolukord kehtis 17. maini 2020.

Teiste valdkondade vastused korduma kippuvatele küsimustele leiate veebilehelt www.kriis.eevõi helistades Häirekeskuse infotelefonile 1247.

Veterinaar- ja Toiduameti koostatud vastused korduma kippuvatele küsimustele leiab ameti kodulehelt.

Maaeluministeeriumi valdkonna KKK

Ettevõtlus ja tööelu

Kuidas aidatakse põllumajandustootjaid/-sektorit COVID-19 kriisi raames?

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu suunatakse 200 miljonit eurot põllumeeste majandusraskuste leevendamiseks:
  • laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele väljastatud laenudele (eelarve kokku 50 miljonit eurot);
  • käibelaen maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele COVID-19 puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 100 miljonit eurot);
  • maakapital põllumaa omanikele sale-and-leaseback tehinguteks COVID-19 puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 50 miljonit eurot).
Rohkem infot saab sihtasutuse kodulehelt.
Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra, et tagada tootjate asendamine COVID-19 tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris.

Kui vajan kiiresti hooajalist abitööjõudu, siis mida pean selleks tegema?

Esmajoones tasub pöörduda Töötukassa poole ja külastada nende loodud hooajatööde keskkonda OnlineExpo. Olenevalt vajadusest tasub kaaluda ka teisi platvorme – GoWorkaBit, Share Force One, CV.ee, MaaleAppi jt.

Millised võimalused on kolmandate riikide kodanikel töötada Eesti põllumajandusettevõtetes? Kui suur on töötasu?

Välismaalased, kes viibisid Eestis 2020. aasta 17. märtsi seisuga (kui kehtestati piiriülese liikumise piirangud) saavad Eesti põllumajandussektoris edasi töötada kuni 2020. aasta 31. juulini.
Eesti põllumajandusettevõtted otsivad hooajatöödele abikäsi alates juuni kuust. Palk sõltub töömahust (näiteks maasika korjamise eest makstakse 700-1500 eurot kuus ja 4-5 eurot tunnis netotasu, soovi korral on võimalik teenida rohkem).
Ettevõte aitab kõikide korralduslike küsimustega ning hoolitseb ka majutuse eest.

Kui saan COVID-19 kriisiga seonduvalt töö vähenemise või töö kaotamise tõttu riigilt toetust, siis kas mul on võimalusi põllumajandussektorile hooajaliselt appi minna? Kui jah, siis kas nende võimaluste kasutamisel mu toetus säilib?

Kui saate töö või töötasu vähenemise tõttu töötukassalt töötasu hüvitist, võite samal ajal töötada, sealhulgas ka teise tööandja juures, näiteks põllumajanduses.
Kui olete töö kaotanud ja töötuna registreeritud ning saate töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, siis praegu kehtivate reeglite järgi ei saa te samaaegselt töötada.
Lisainfot saate meiliaadressilt tth@tootukassa.ee või telefonilt 15501.

Kas kõik tööturu abinõud on kättesaadavad ka põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arendamisega tegelevatele ettevõtetele?

Eesti Töötukassa pakub töötasu hüvitist märtsi, aprilli ja mai kuu eest ettevõttele, mis vastab kolmest järgnevast tingimusest vähemalt kahele:
  • tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
  • tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
  • tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
Juunikuu eest makstakse hüvitist, kui ettevõtte käive või tulu on vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50%. Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele järgmisest kahest:
  • vähemalt 50 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda ning töötajate tööaega on vähendatud vähemalt 30% võrra;
  • vähemalt 50 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani.
Hüvitised on kättesaadavad kõikidele ettevõtetele, sealhulgas ka põllumajanduse, maaelu arendamise ning kalandusega tegelevatele ettevõtetele, ja seda makstakse töölepingu alusel töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud.
Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) iseendale töötasu hüvitist taotleda ei saa, kuid saadavad seda hüvitist taotleda oma töötajatele.

Mida tuleb toetuse saamiseks teha?

Infot toetuse taotlemise kohta saab Töötukassa kodulehelt.

Millised toetused kehtivad FIEdele? Kas saan FIEna maksusoodustusi? Mida selleks tegema pean?

Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansiline makse kantakse FIE ettemaksukontole MTAs. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta sellest katta praegused või edaspidised maksukohustused, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.
Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata 1. märtsist kuni eriolukorra lõpuni maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule tasuda ka hiljem. Kui FIE on sattunud makseraskustesse, tuleb maksudeklaratsioon siiski korrektselt täita ja ka esitada – nii saab riik adekvaatse hinnangu ettevõtjate majandusseisust.
Pärast eriolukorra lõppemist on intressimäär kuni 2021. aasta 31. detsembrini 0,03 protsenti päevas. Eriolukorra tõttu võib maksuhaldur 2020. aasta 1. maist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära kuni 100 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
Maksuvõla tekkimise korral soovitab MTA selle ajatada. MTA e-keskkonnast leiate ajatamise lihtsustatud võimaluse. Maksukohustuse saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.
Maksuvõlalt intressi arvestamine on 1. märtsist kuni eriolukorra lõpuni peatatud, kuid see ei tähenda maksuvabastust. Makse peab endiselt maksma, kui see vähegi on võimalik.
FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab äriregistris oma tegevuse, peatub kahe kuu pärast ka tema ravikindlustus. Seega need, kelle ravikindlustus tuleneb FIEna registreerimisest, võiksid tegevust pigem mitte peatada.

Milliseid võimalusi sektori abistamiseks pakub Euroopa Liit põllumajandus- ja kalandussektoris?

Ühine põllumajanduspoliitika
On tehtud erand, mille kohaselt võib 2020. aastal teha toetusesaajatele ühise põllumajanduspoliitika kohaste otsetoetuste ettemakseid kuni 70% ulatuses (reegel on kuni 50%) ning pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste ettemakseid kuni 85% ulatuses (reegel on kuni 75%).
Samuti on tehtud 2020. aastaks erand, mille kohaselt otsetoetuste ettemakseid on võimalik teha pärast nõutavate halduskontrollide (kuid enne kohapealsete kontrollide) lõpuleviimist. Reeglite kohaselt on otsetoetuste ettemakseid võimalik teha ainult pärast haldus- ja kohapealsete kontrollide lõpuleviimist. Pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste ettemakseid on juba kehtivate reeglite kohaselt võimalik teha pärast halduskontrollide (kuid enne kohapealsete kontrollide) lõpuleviimist.
Ühise põllumajanduspoliitika toetuste kontrollisätteid on 2020. aastaks leevendatud. Näiteks on võimalus
  • asendada pindalapõhiste toetuste puhul nõutud füüsilised kontrollid, eelkõige kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid, ortofotode tõlgenduste või muude asjakohaste tõenditega;
  • teha loomapõhiste toetuste nõutavad kohapealsed kontrollid vabalt valitud ajal;
  • vähendada pindalapõhiste toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide kontrollivalimit (vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni);
  • asendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste nõutavad kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid toetusesaajate endi esitatud asjakohaste tõenditega (nt geomärgistatud fotod) ning
  • vähendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide ja järelkontrollide kontrollivalimeid (vastavalt vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni ning vähemalt 1%-lt vähemalt 0,6%-ni).
Ühine kalanduspoliitika
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) on ajutiste meetmetena võimalik abikõlblikkusega alates tänavu 1. veebruarist kuni käesoleva aasta lõpuni hüvitada vesiviljelusettevõtetele ja kalatöötlemise VKE-dele müügitulude vähenemisest tingitud kahju ning kutselise kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele, kes aastatel 2018 ja 2019 on püügiga tegelenud vähemalt 120 päeva, püügitegevuse ajutise peatamise korral tulude vähenemisest tingitud kahju.
Lisaks on võimalik tootjaorganisatsioonidele 2020. aastal hüvitada kala ladustamisega seonduvaid kulusid, kui toodangut ei ole võimalik turustada. EMKF määruse muudatused võimaldavad liikmesriikidel ka EMKF’i eelarve paindlikumat kasutamist.

Kas ja milliseid õigusakte on Maaeluministeeriumil plaanis muuta või milliseid kehtivaid nõudeid pehmendada, et kehtivas olukorras toime tulla?

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste kontekstis on välja töötamisel muudatused meetmete tingimuste määrustesse, millega pikendatakse projektide elluviimise tähtaegu.
Teatud leevendusi kavandatakse erinevate investeeringu- ning pindala-ja loomatoetuste puhul, olgu need seotud investeeringute elluviimise või paindlikemate kontrollidega. Muid ELi lubatud kriisimeetmete rakendamisi veel kaalutakse.

Kas Leedu võib peatada oma piimatarned Eestist?

Leedu põllumajandusminister on kinnitanud, et piimatööstused jätkavad piima vastuvõtmist. Kontrolle jätkatakse kõikidele piimapartiidele; mitte ainult imporditud, vaid kogu töötlemata piimale. Eesti piim on kõrge kvaliteediga ja endiselt Leedu turule oodatud.

Milliseid muudatusi on tehtud PRIA töökorralduses ja PRIA makstavates toetustes ning nende tingimustes seoses COVID-19ga?

Alates 16. juunist 2020. a on PRIA teenindusbürood avatud tavapäraselt, s.t esmaspäevast kolmapäevani kell 9.00-16.00.
Teenindusbüroodes järgitakse kõiki turvalisuse nõudeid. Siiski soovitame tungivalt esitada oma dokumendid ja taotlused võimalusel läbi e-kanalite (e-PRIA, e-post), et haigestumise risk viia võimalikult madalale.
Kõik PRIA telefonid töötavad ja vastame kõnedele ning e-kirjadele.
Kõik paberdokumendid, mida soovit PRIAle esitada, palume võimalusel saata posti teel kas PRIA peakontorisse (Tähe 4, Tartu) või teenindusbüroodesse või tuua teenindusbüroode postkastidesse.
Küsimuste korral helistage PRIA infotelefonidele 737 7679 (pindala- ja loomatoetused), 737 7678 (investeeringutoetused), 731 2311 (registrite infotelefon) või saatke e-kiri aadressile info@pria.ee.
Rohkem infot saab PRIA kodulehelt.

Mida peaksid silmas pidama kauplused, kaubanduskeskused ja toitlustusasutused?

Sotsiaalministeerium, Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet on koostanud COVID-19ga seoses käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele.
Käitumisjuhised saab kätte Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.

Mida peaksid silmas pidama toidutootjad?

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb
  • vältida lähikontakti,
  • järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
  • puhastada ja desinfitseerida pindu,
  • tagada hügieenivõimalused ning
  • järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.
Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.
  • Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
  • Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.
Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.
  • Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
  • Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
  • Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.
Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
  • Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
  • Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.
Veterinaar- ja Toiduameti koostatud juhised toidutootjatele saab kätte ameti kodulehelt.

Kas toidukäitleja võib tarnijatelt küsida garantiisid seoses COVID-19 viirusega?

Ei. “Viirusevaba” sertifikaat ei ole õigustatud, kuna puuduvad tõendid, et toiduained võiks ohustada inimeste tervist seoses COVID-19 viirusega. Igasugused nõudmised seda tagada on seega ebaproportsionaalsed ega ole seetõttu vastuvõetavad.

Toiduvaru

Kui palju peaks varuma koju toiduaineid?

Liigsete toiduvarude kogumiseks põhjust ei ole. Toidupoed on avatud ja toidukaupa jätkub.
Eesmärk on see, et inimesed puutuksid üksteisega võimalikult vähe kokku. Seepärast eelistage võimalusel e-kaubandust ja varuge perele koju toiduaineid kaheks nädalaks, et vähendada poeskäikude sagedust ja vältida liigseid kokkupuuteid teiste inimestega.

Kui kauaks jätkub kauplustes toiduaineid?

Kaupluste ladudes on üldjuhul vähemalt kuu toiduvaru ka siis, kui tootmine või kaupade tarned peaks peatuma. Praegu ei ole teada olevalt ükski toidu tootja ega tarnija (hulgikaupade vedajad, maaletoojad) oma tegevust peatanud, seega elanike toiduga varustatus on tagatud.
Kui mõni toidugrupp on poest otsas, siis seda vaid ajutiselt, ja kaupa tuuakse uuesti poelettidele paari päeva jooksul. Riik ja ettevõtjad teevad kõik selleks, et Eesti inimestel toidust puudust ei tekiks.

Kuidas korraldatakse haigestunud inimeste toiduabi, kui piirkonnas pole e-poode ega lähedasi, kes toitu tooks?

Sellisel juhul pöörduge kohalikku omavalitsusse, saates e-kirja omavalitsuse üldaadressile või helistades nende üldnumbrile.

Milliseid toiduaineid tuleks koju varuda?

Toit peab olema ohutu tarbida. Eelistage koju varudes toitu, mida pere ka tavaolukorras sööb ja valmistada oskab. Arvestage seejuures pereliikmete erivajadustega (nt imiku eritoit, allergiad) ja joogiga (vesi, mahlad).
Kergesti või kiirelt riknevad toiduained asendage võimalusel kauem säilivatega.
NB! Varuge koju toitu ka oma lemmikloomale.

Levik toidu kaudu

Kas COVID-19 levib toidu kaudu?

Kuna teaduslike andmete järgi inimesed COVID-19ga toidu kaudu ei nakatu, siis on ebatõenäoline, et COVID-19 leviks toiduga. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jälgib tähelepanelikult COVID-19 puhangutega seotut riikides üle maailma. Käesolevaks hetkeks ei ole olemas mingeid tõendeid selle kohta, et toit on selle viiruse allikaks või selle kandjaks.

Mida peavad silmas pidama inimesed, kes pakuvad toidu kojuvedu koduses karantiinis olevatele inimestele?

Toiduga varustamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid.
  • Veendu, et oled terve ja hea tervise juures.
  • Desinfitseeri või pese käsi enne ja pärast poes käiku.
  • Külmkapis või sügavkülmas hoiustamist vajavad tooted transpordi kiirelt, ilma et need liigselt soojeneks või üles sulaks.
  • Abi pakkumiseks kasuta lähimat poodi, et toidu transpordile ei kuluks liiga palju aega.
  • Ära kahjusta, lõhu ega mulju tootepakendeid.
  • Toitu anna üle kontaktivabalt, st ära puutu kokku kauba tellijaga.
  • Üleandmisel hoia vähemalt 2meetrist distantsi.

Kas ja kuidas peaksin puhastama poest ostetud kaupa ja pakendeid?

Poest ostetud marjade, köögi- ja puuviljade puhul tuleb neid pesta korralikult sooja veega. Seepi või nõudepesuvahendit ei ole soovitatav kasutada. Kilepakendeid võib üle pesta seebiveega või kasutada desinfitseerimisvahendit, paberpakendite puhul võib kasutada desinfitseerimisvahendit.
COVID-19 levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu; peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige palavik, köha ja hingamisraskuseid. Viirus püsib saastunud pindadel kuni 72 tundi. Seega on oluline vältida saastumist ja vajadusel võimalikus kokkupuutes olnud pindu puhastada ja desinfitseerida.

Kas inimene võib haigestuda, kui puutub toiduga, mida on käsitsenud COVID-19ga nakatunud inimene?

COVID-19 viirusega nakatumine toidu käsitsemise tulemusel on äärmiselt ebatõenäoline. Lisaks ei ole Euroopa Toiduohutusameti hinnangul ühtegi tõendit selle kohta, et toiduained oleks selle viiruse tõenäoliseks allikaks või edasikandumise viisiks.
Nii nagu kõigi teiste kontaktpindade puhul, mis on saastunud haige inimesega kokkupuute tulemusel, on teoreetiliselt võimalik, et ka toiduained võivad nende katsumisel viia kaudsel teel haigestumiseni. Seetõttu on oluline, et kõik järgiks käte pesemisel Terviseameti nõuandeid.
Töötajad, kes peavad toitu käsitsema (näiteks liha lõikama, piimatooteid või liha viilutama, kala puhastama, puu- ja juurvilju pakendama), peavad kandma kindaid ning neid tihti vahetama või oma käsi sageli pesema.
Ka tarbijad peaksid oma rolliga arvestama. Üldise hea hügieenitavana ei tohiks tarbijad käsitseda poes toiduaineid, mida nad ei plaani osta, et vältida toiduainete saastamist võimalike kätel olevate haigustekitajatega.

Kas kodus saab teha midagi, et vähendada võimalikku toidust pärinevat ohtu seoses COVID-19 viiruse põhjustajaga?

Jah. Väga oluline on pesta käsi põhjalikult seebi ja sooja veega nii enne kui pärast poes käimist, kuna see kaitseb nii teid kui ka teisi. Samuti tuleb käsi pesta enne, kui hakkate toitu valmistama ning ka peale toidu valmistamist.
Hoiustage oma toiduaineid korralikult (vältida tuleks igasugust kontakti toorelt tarbitavate toiduainete ja kuumtöötlemist vajavate toiduainete vahel). Visake välised pakendid minema enne hoiustamist (näiteks papist välispakend, kui on olemas ka plastmassist sisepakend). Hoidke kindlasti ka silm peal olulisel teabel, nagu näiteks toiduaine maksimaalsel säilivusajal ("kõlblik kuni").
Puu- ja juurvilju tuleb pesta korrapäraselt puhta veega, eriti kui neid ei kuumtöödelda (COVID-19 ei ela kuumtöötlemist üle).
Vältige toiduainete saastumist köögiriistade kaudu (noad, taldrikud jne), pestes neid hoolikalt pesuvahendiga erinevate toiduainetega kokkupuutumiste vahel.
Järgige kuumtöötlemise juhiseid (aeg, temperatuur) nende toiduainete puhul, mida tuleb süüa kuumtöödelduna.

Külmkappi ja köögipindu tuleks puhastada regulaarselt ja tavapärasest suurema tihedusega.

Levik loomade kaudu

Kas loomad võivad nakatuda COVID-19ga?

Tänaste teadmise kohaselt ei haigestu lemmikloomad ega muud koduloomad COVID-19 viirusesse ning ei levita nakkust inimesele. Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on COVID-19 viirust põdeva inimese lemmiklooma proovides leitud COVID-19 tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli COVID-19.
Praeguste teadmiste põhjal on loomade organismist tuvastatud viirusejääkide puhul tegemist keskkonnast tingitud saastumisega (looma organism kui ükskõik milline teinegi pind, millele võib viirus ladestuda) ning loom on sellisel juhul epidemioloogiline lõpp-punkt (viirus edasi ei kandu).

Kas loom võib saada COVID-19 nakkuse läbi loomatoidu?

Nagu inimestelegi mõeldud toidu puhul, ei ole teada ühtegi juhtumit COVID-19 edasikandumisest loomadele läbi lemmikloomatoidu. See hinnang kehtib ka põllumajandusloomade söödale. On äärmiselt ebatõenäoline, et loomatoitu käsitsedes oleks võimalik nakatuda COVID-19 viirustekitajaga.

Kas loomade kaudu võivad inimesed nakatuda COVID-19ga?

Pole ühtegi tõendit selle kohta, et lemmikloomad või muud koduloomad oleksid inimestele nakkusallikad.

Kas loomadega tegelemine on ohutu?

Kuna praeguste teadmiste kohaselt loomad ei ole inimesele nakkusallikaks, on loomapidajal jätkuvalt ohutu tegeleda peetavale loomale vajaliku hoolitsuse võimaldamisega, nagu seda on näiteks tema söötmine-jootmine, talle arstiabi tagamine, sööda varumine vms tegevused.
Juhul, kui looma heaolu pole tagatud, siis võib olla otseselt ohustatud tema terviseseisund või isegi elu. Ka kriisiolukorras on looma heaolu tagamine oluline ning looma ei tohi jätta hooletusse.

Mida peavad loomapidajad teadma seoses COVID-19ga?

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad
  • nakatuksid koroonasse või
  • oleksid inimestele nakkusallikaks.
Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi
Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).
Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.
Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:
  • kandma tööriietust ja -kindaid;
  • regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
  • pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Transport

Kas kaupade vaba liikumine ELis ja kolmandate riikidega on tagatud? Kas põllumajandussaadused tulevad nii Eestisse sisse kui ka liiguvad siit välja?

Vaatamata sellele, et toidukaupade vabale liikumisele takistusi ei ole, on näiteks mageveekala (ahven, koha) ja lõhetoodete müük Lääne-Euroopa turgudele drastiliselt vähenenud, kuna restoranid on suletud ja nõudlus värske kala vastu turgudel on langenud. Külmutatud kilu ja räime müük, kus peamine eksportturg on Ukraina, praegu jätkub.

Kauba impordil tekkis probleem sertifikaadiga ja peatatud lennuliikluse tõttu on raskusi paberil originaalsertifikaadi õigeaegse kohale saatmisega. Kas kriisiolukorras tohib kasutada originaalsertifikaadi koopiat?

Jah, Euroopa Komisjon saatis Euroopa Liidu välistele kaubanduspartneritele ja saatkondadele teavituse, et import ELi võib ajutise kriisiolukorra abinõuna toimuda ka originaalsertifikaadi koopia alusel järgmistel tingimustel.
Euroopa Komisjon on palunud sarnaseid abinõusid rakendada ka liiduvälistel riikidel, sest originaalsertifikaadi esitamisega on olnud probleeme ka ELi eksportijatel.

Mida arvestada lemmikloomaga reisimisel?

Enne lemmikloomagaga reisile asumist tasub sihtriigist ja transiitriigist või -riikidest järele uurida, millistel tingimustel saab seda praeguses olukorras teha. Reisimispiirangute kohta saab infot Välisministeeriumi kodulehelt.
Lisainfot lemmikloomaga reisimise ja sellele kehtivate üldnõuete kohta saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.
 

Lisainfo

 

Uudised

 

 

Viimati uuendatud: 10. juuli 2020