Sa oled siin

Holstre naised tantsisid külale eluvaimu sisse

Tegelikult sai kõik alguse hoopis Holstre küla tittedest ja veidi suurematest lastest. Just nemad – need väikesed mulgid – said kümne aasta eest hakkama vägeva teoga: nende beebikooli ja lasteringi laadsetest koosolemistest kasvas välja pereselts.

Toona noori lastega peresid koondanud ühendus on tänaseks kasvanud külaseltsiks. Ja väike Holstre pole ühelgi pimedal sügisõhtul päris vaikne, pikkadest valgetest suveöödest rääkimata. Holstre küla Viljandi lähistel ootas teisipäeval külalisi pealinnast – ajakirjanikud pidid tulema, et uurida, kuidas pealinna mõistes kaugel Mulgimaal elu läheb. Päike kamandati särama, juukseid pööraselt hüpitav tuul mahedamaks, naised rahvariietesse ning koolilapsed viiskakalt teretama.

Nii tegusate külanaistega esmakordselt vastamisi seistes tundus, et miski pole neile võimatu. „Hei,” lehvitasid poisid koolimaja lahtistelt akendelt rõõmsalt saabujatele. Ja „üheksandikud” uurisid mulgi naise kuube kandvalt õpetaja Marikalt, kas tund jääb ära või mis.

Raili Uibopuu on see inimene, kes meid kohale juhatas. Tema õlgadel on Holstre Pere Seltsi raamatupidamine ja kogu projektinduse numbripool. Ta on üks kahest seltsi juhatuse liikmest ning leiba teenib peatselt valmiva Holstre-Polli tervisekeskuse raamatupidajana. Nüüd oli ta kokku kogunud kõik need koolis töötavad naised, kes pereseltsi kuuluvad ning ühtlasi ka rahvatantsuringis jalga keerutavad. Neli naist – Marika Kivistik, Maret Tammleht, Helve Hrabrova ja Merike Kukk – demonstreerisid uhkusega uusi imeilusaid Holstre kihelkonna rahavariideid. „Meile oli see hästi oluline – saada uued ja õiged rahvariided,” ütles Raili Uibopuu. „See pole ühe päeva üritus, me tantsime kõik edasi ja tulevad uued tantsijad.” See on püüe hoida oma kandi lugu.

Rahvatants ja rahvariided

Täna on Paistu vallas Holstres 62 õpilasega põhikool ja 12 lapsega lasteaed – sellised väiksed ja armsad mõlemad. Aga 12 aastat tagasi lasteaeda polnud ja nii otsisid emmed ise oma väikestele lastele tegevust. Tuldi kokki, võimeldi, joonistati, vooliti, kleebiti ja lauldi nii nagu tehakse seda beebikoolis, mudilaste loovringis vm. Aegamööda küpses plaan aina suuremaks kasvav seltskond ametlikult pereseltsina kirja saada – ehk see aitab kaasa, et mänguasjade ning turnimisvahendite tarbeks raha leida, arvasid lapsevanemad. „Siinsamas tee ääres on vana kahekordne hoone, kus kunagi kultuurikeskus asus, seal hakkasimegi koos käima,” meenutas Raili Uibopuu. Tema 17-aastane tütar oli toona viiene. Liina Hindrikson, üks pereseltsi toonastest asutajatest, vedas rahvalauluringi ning pidas laste pühapäevakooli. Nüüd on ta ammugi tallinlane ja mõned Holstre Pere Seltsi „asutajatittedest” gümnaasiumigi lõpetanud. Jah, lapsed kasvasid, oskasid varsti endale ise tegevust leida. Nagu iseenesest kasvas pereseltsi tegemistest ja kooskäimistest välja naiste rahvatantsurühm.

Rahvatantsuga näib Holstre naistel üldse omaette suhe olevat. Algul oli kaksteist tantsimise tahtmist täis naist, kuid polnud juhendajat. Käidi ja meelitati naaberküla tantsujuhti. Pikapeale sai sellest asja ning nüüd on koos tantsitud juba neli aastat. Teisedki tahaks ühineda – jutud toredatest kooskäimistest levivad – aga rühm on täis. „Pole midagi, peagi teeme kõrvale segatantsurühma, siis saavad mehed ka hüpata,” lubas Marika Kivistik. Nojah, päris kõik veel Holstres kaerajaani või tuljakut ei keeruta, aga mine sa edaspidi tea. Üldse on Paistu vallas kaks täiskasvanute ja üks laste rahvatantsurühm. Uued kaunid Paistu kihelkonna rahvariided saadi kätte siis suvise laulu- ja tantsupeo ajaks. Aga sinna mindi veel vanadega, et naaberkihelkonna rahvaga ühtmoodi välja näha. „Küll jõuab need uudsuse järgi lõhnavad rõivad rahva ees sisse tantsida,” naeris kooli muusikaõpetaja ja huvijuht Helve Hrabrova, põline Paistu valla naine, kes viimased 32 aastat Holstres elanud. „Ega me sellepärast peol kehvemini tantsinud.” Kui rahvariiete tellimus sisse sai antud, ei teatud veel, et suurele peole tantsima minnakse. Mõeldi ikka sellele, et edaspidi oleks õige riie selga panna, kui eheda tantsuga üles astutakse. Ja et oleks midagi lastele ning lastelastele näha jätta. „Selja ajavad ikka sirgu,” kiitsid naised. Sel suvel kavatsevad rahvatantsijad koos folkloorirühmaga Baltika folkloorifestivalile minna.

Kool ja küla

Uutest rahvariietest unistati juba aastaid, aga korralikud riided maksavad palju ning kustkohast külas või majapidamises see raha võtta oleks. Nutikad naised otsustasid projekti kokku kirjutada ning sellega PRIA-st raha taotleda. Mis seal siis nii ületamatut on, teised ju teevad, arvati. Raha saadi ja rahvariiete tellimus anti sisse.

Holstre küla keskus on kool – nagu see kõikjal olema peakski. Väike madal maja ajab linna koolkombinaadist tulnu ikka täitsa kadedaks, rääkimata pargi all järve kaldal olevast mängu- ning ekstreemväljakust rulahüppajatele ja seinaronijatele. „Väikeses kohas ei saagi koolimaja ainult koolimajana pidada. Mõttekam on maja võimalikult kaua lahti hoida, pakkudes seal Interneti- ja treenimisvõimalust, koolis on raamatukogu,” ütles Raili Uibopuu. „Tegelikult on laste arv koolis ikka aastatega kõvasti vähenenud,” oli ta häälest nukrat nooti kuulda.” Koolis saab käia kangast kudumas, käsitööd tegemas, vitraaže ja siidimaali proovimas, fimosavist ehteid valmistamas, koos käib folkloorirühm. Võimlas on püsti trenažöörid, mis samuti eurorahadega muretsetud. Ikka pead kokku ja projekt kokku, et oleks rohkem oma keha ja tervise eest hoolitsemise võimalusi. Trenažööridel saab vändata iga külaelanik, kes vaid tahab. Seda rõõmsat seltskonda vaadates kerkis vägisi huulile üks kiuslik küsimus. Lasteringis askeldavad naised. Tantsuringis tantsivad naised. Koolis õpetavad naised. Vana magasiniaida renoveerimist korraldavad – naised. Projekte kirjutavad ka naised. Aga kus on mehed? „Seda on meilt mitu korda küsitud. Meestel on tegemist. Käivad kaugemal tööl või on siinsamas talutöödega kinni,” ütlesid naised. „Lõppude lõpuks peab ju keegi kodu ka hoidma jääma!”

Jah, igav ei näi siin Mulgimaa külas küll olevat. Suvel on maal kiired ajad – tööd tahavad tegemist. Talvel tuleb külarahvas rohkem kodust välja, ka mehed. Parasjagu on pereseltsil käsil magasiaida katuse alla saamine, sellekski saadi euroraha. „Kui midagi läheb ilusamaks ja paremaks, toob see ehk elanikke juurde,” sõnas Helve Hrabrova. „Kui on elanikke, on lapsi. Kool jääb alles ja elu läheb edasi.”

Holstre Pere Selts

  • PRIA Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus (meede 3.2) 2007.
  • Holstre Pere Seltsile eraldati 237 987 krooni – rahvariided Holstre naisrahvatantsurühmale ja trenažöörid võimlasse.
  • Holstre Pere Seltsi tantsijate uued rahvariided maksid 204 570 krooni. Sellest 184 023 krooni eraldas PRIA, ülejäänu tuli omafinantseeringuna juurde maksta.
  • Jõusaaliriistad Holstre kooli võimlas maksid 59 960 krooni, sellest 53 964 krooni eraldas PRIA, ülejäänud oli omafinantseering.
 

Agne Narusk

Viimati uuendatud: 15. september 2014