Sa oled siin

Kõlakoda ja tantsuplats ootavad Lagedi külarahvast lustima

Kodukandi aktivistid pingutavad Lagedil, et meelitada uusasukaid koduõuelt küla kiigeplatsile ühistele üritustele meelt lahutama.

Pealinna külje alla Lagedile kerkis nelja aasta eest külakiik. Valla oma rahadega, sest eurotoetusest jäädi toona ilma. Kiigeplatsil korraldatakse küll nii jaanitulesid, simmaneid kui ka ratsutamisvõistlusi, kuid lagedal muruväljal on seda tüütu teha.

„Muud üritused on komplitseeritud, sest peale ühe loodusliku platsi meil muud polegi,” nendivad kohaliku kodukandiliikumise ja ratsaklubi MTÜ Lagedi Kanged Kargajad (LKK) juhatuse liikmed Ain Unt ja Raivo Kruuk. Nüüd on Kanged Kargajad saanud toetust, et kiigeplatsi täiendada kõlakoja, pinkide ja muu vajalikuga. Mittetulundusühingu kaheliikmeline juhatus avaldab lootust, et nende valmides laieneb ürituste valik ning suureneb ühtlasi ka kohalike huvi kiigeplatsil korraldatava vastu.

Ootavad kaasalööjaid

Seni on üritustest osavõtt Ain Undi sõnul napp. „Kes siin konkurentsi pakuvad, Tallinna lähedus?” küsin, uurides ka naaberkülade seltsielu kohta. „Ma ei usu, et nad pigem pealinnas diskol kui meie simmanil käivad. Mulle tundub, et nad ei käigi kusagil,” naerab mees. „Konkureerime mitte teiste ürituste, vaid maakodude, reisimise ja viitsimisega,” oletab ta. Niisiis on ülesanne lihtsam: tuleb inimesed meelitada mitte Tallinna pidudelt Lagedile, vaid koduõuelt kiigeplatsile. Eks inimene on ju mugav ja seab sammud kodust välja vaid siis, kui selleks tõsine põhjus on. Kellele meeldib jalgpall, keda tõmbab tantsimine. „Võib-olla on me üritused seni lihtsalt ühekülgsed olnud. Ja elu ongi näidanud, et nende asjadega suurt massi kokku ei saa... Otsimegi siin värsket verd, uusi mõtteid ja aktiviste,” nimetab Kruuk põhjusena ka inimressursi puudust, mida toetustega ei leevenda.

Jaanipäevadel käivat tegelikult platsilt läbi 300­–400 inimest, seda hindavad mehed juba paljuks. Kruukile tundub lausa, et viimasel paaril aastal ongi jaanitulele tulnud ka neid hiljuti siiakanti maja ostnuid või ehitanuid, keda teiste sündmuste korral on raske välja meelitada. „Muidu nad tulevad ainult siis, kui on ilus ilm ja mujal läheduses üritust ei ole,” nendib ta.

Sammhaaval pidude poole

Jutu kõrvale toob üks noor tüdruk hobuse välja jooksma. Unt patsutab Mister Mooritsat seljale ja arvutab kokku Lagedi kandi külad: Soodevahe, Ülejõe, Veneküla, Tuulevälja... „Inimesi on siin tuhatkond, aga meie üritustel käib mõnikümmend „püsiklienti”. Üritused on meil tasuta, nii et piletiraha taga asi ei ole. Need püsikunded, kes igal üritusel kohal, on kirju seltskond – on peresid, noori, vanu, üksikuid, eri rahvusest jne –, aga võiks olla palju rohkem!” leiab mees.

MTÜ eestvedajad on staažikad Lagedi elanikud ja mõistavad, et neile lähebki külas toimuv rohkem korda kui siia äsja maja ehitanud pealinlastele. Kodukandiliikumine nüüd selle nimel pingutabki, et välja meelitada ka uued asukad ja korralik kõlakojaga kiigeplats peaks sellele tublisti kaasa aitama.

„Arukülas on samasugune lava, nagu meie plaanime teha, ja seal käivad ansamblid esinemas küll. Loomulikult käib siis külarahva jaoks asja juurde ka tantsimine. Sellised simmanid oleksid kindlasti meilgi plaanilised, aga neid ei saa teha enne, kui on tingimusi,” räägivad mehed.

Seni on platsil peetud – nagu eespoolgi öeldud – kohalikke jaanitulesid, kuid ka ratsavõistlusi ja hobupäevi, rammumeeste võistlusi, kevaditi naistele ja emadele ning sügiseti omakorda isadele pühendatud pidu. Mehed räägivad uhkusega, et neil on võistlusi, mida mujal Eestis tehakse vähe või üldse mitte – ratsavõistlus derbi ja voltiseerimine, mis tähendab sisuliselt iluvõimlemist hobuse seljas.

Eramaast küla kiigeplatsiks

Kiigeplatsi maa on Undi eravaldus. Tähelepanuväärne muidugi, et keegi oma isikliku maatüki kogukonnale ohverdab, kuid mitte Undi jaoks. Selleks, et külale vajalikku toetust saada, tuli see esmalt elamumaast sotsiaalmaaks vormistada, sest elamumaale selliseid toetusi ei jagata. Mees viipab käega ka aia taha, kus haljendab roheline välu, mille serval kõrgub hiiglaslik haokuhi: „Selle maa me saime riigilt munitsipaalvaldusse. Sel aastal oleme seal kolmed suured talgud pidanud, aga veel sel kevadel oli seal võsa ja soo. Selliseid risuhunnikuid oleme neli tükki juba ära põletanud, kujutlege ise, mis seal oli.” Rägastiku kujutlemise asemel naudib mu silm aga kena aasa, kuhu on plaanis kujundada lihtsalt pargike. Selle platsi detailplaneeringu tegi Kargajatele arhitekt Ülle Grišakov juba viie aasta eest. Kuna maad kasutavad põhiliselt ratsaspordikool ja Lagedi Kanged Kargajad, on kõikide rajatiste juures oluline multifunktsionaalsus. Planeering sisaldab laululava 50 inimesele, kus saaksid esineda nii koolilapsed, näitlejad kui ka ansamblid; teisaldatavad pingid; statsionaarne panipaik lava taga pinkide hoiustamiseks ning käimlad; lisaks kolmekorruseline torn, et võistluste kohtunikel oleks platsist hea ülevaade. Arhitektuuriliselt peaks see kõrvaloleva talliga hästi kokku sobima, arvavad mehed. Plaanis on kasutada peamiselt puitu ja muid looduslikke materjale. Planeeringu eesmärk on, et platsil saaks ka edaspidi teha kõike, simmanist või laadast kõikvõimalike spordivõistlusteni.

„PRIA-ga on asjad klaarid, vallaga lõpusirgel,” võtab Kruuk seisu kokku. Kui ehitusluba käes, hakkab töö ka kohe pihta: parimal juhul on plaanid teoks saanud juba enne talve. Ja kui hästi läheb, korraldab samal maatükil asju ajav ratsaspordikool toetuste najal sinna kõrvale ka siseruumi nii ratsa- kui ka tantsuürituste tarbeks.

Lagedi – uuesti vaba juba 1989. aastast

Lagedi alevik asub Tallinna ringteest idas, Tallinna–Tapa raudtee ja Pirita jõe ümbruses. Lagedi oli tihedasti asustatud juba muinasajal, esmakordselt mainitud 1241. aastal kui Lakethae küla. See on Tallinna ümbruse vanemaid ja suuremaid külasid – vanasti hõlmasid küla maad ka suure osa Lasnamäest. Lagedi nimi on seotud Lagedi mõisaga, mis praeguse haldusjaotuse järgi jääb Jõelähtme valda, samas kui praegune Lagedi on Rae valla osa.  Lagedil avati 1785. aastal esimene talukool kogu kihelkonnas, praegu õpib Lagedi põhikoolis üle 130 õpilase.

Lagedi suuremaid vaatamisväärsusi on 106 puu- ja põõsaliigiga Külma park ja vabadusvõitluse muuseum, mis sai nurgakivi 1989. aasta 1. juulil.
„Tõmbasime sinimustvalge masti ja kuulutasime saare Nõukogude võimu alt vabaks,” meenutab muuseumi asutaja Johannes Törs. Muuseum avati 1994. aastal.

Lagedil on ligi 900 elanikku.

 

Mari Sarv

Viimati uuendatud: 15. september 2014