Sa oled siin

Konverents "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated"

Põllumajandusministeerium korraldas konverentsi eesmärgiga anda ülevaade ühise põllumajanduspoliitika rakendamise tulemustest Eestis, tutvustada Eesti valikuid ühise põllumajanduspoliitika raames programmperioodil 2014–2020 ning alustada diskussioone põllumajanduse väljavaadetest pärast 2020. aastat.

Konverents "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated" toimus 27. jaanuaril 2015 Tallinnas, Liivalaia 33, hotellis Radisson Blu Hotel Olümpia ».

Konverentsi sihtgrupiks olid põllumajandustootjad ja nende esindusorganisatsioonid, maaettevõtjad, toiduainetööstuse esindajad, põllumajanduse ja maaelu arengust huvitatud organisatsioonide esindajad, teiste ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste esindajad ning ajakirjanikud.

Esinema kutsuti väliskülalised Euroopa Komisjonist, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonist (OECD) ja  Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudist (Institute for European Environmental Policy).

Eesti maaelu arengukava logo koos Euroopa Liidu embleemiga

 

Päevakava

Aeg Sündmus
09.00–10.00 Registreerimine
10.00–10.05 Sissejuhatus. Moderaator Illar Lemetti, Põllumajandusministeerium
10.05–10.15 Tervitussõnad. Põllumajandusminister Ivari Padar
10.15–11.00 "ÜPP mõju Eesti põllumajandussektorile". Illar Lemetti ja Toomas Kevvai, Põllumajandusministeerium
Vaata ettekande slaide SlideShare'is »
Laadi ettekande slaidid alla » (925.27 KB)
11.00–11.30 "ÜPP mõju Eesti toiduainesektorile". Taavi Kand, Põllumajandusministeerium
Vaata ettekande slaide SlideShare'is »
Laadi ettekande slaidid alla » (173.89 KB)
11.30–12.00 "ÜPP mõju Eesti keskkonnale". Pille Koorberg, Põllumajandusuuringute Keskus
Laadi ettekande slaidid alla » (1.02 MB)
12.00–12.30 "ÜPP mõju Eesti maaettevõtlusele ja kohalikule algatusele". Rando Värnik, Eesti Maaülikool
Laadi ettekande slaidid alla » (2.71 MB)
12.30–13.30 Lõunapaus
13.30–14.15 "Eesti otsused ühise põllumajanduspoliitika raames 2014–2020 ja seisukohad perioodiks 2020+". Ivari Padar, põllumajandusminister
Vaata ettekande slaide SldeShare'is »
Laadi ettekande slaidid alla » (1.38 MB)
14.15–15.00 "ÜPP prioriteedid perioodiks 2014–2020 ja tulevikuväljavaade perioodiks 2020+". Mihail Dumitru, Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektori asetäitja
Laadi ettekande slaidid alla » (1.22 MB)
15.00–15.30 Kohvipaus
15.30–16.15 "Ideed ühiseks põllumajanduspoliitikaks pärast 2020. aastat". Alan Buckwell, Institute for European Environmental Policy (IEEP)
Laadi ettekande slaidid alla » (540.89 KB)
16.15–17.00 "Põllumajanduse globaalsed trendid 2020+ ja Eesti võimalused nende taustal". Catherine Moreddu, OECD
Laadi ettekande slaidid alla » (949.34 KB)
17.00–17.15 Kokkuvõte. Moderaator Illar Lemetti, Põllumajandusministeerium
 

Külalisesinejad

Mihail Dumitru

Mihail Dumitru, Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Põllumajandusökonomist, kes on spetsialiseerunud põllu- ja toidumajandusele ja maaelu arengule. Kraadiõpe Prantsumaal ja Kreekas Vahemere Piirkonna Agronoomiauuringute Rahvusvahelises Keskuses. Doktorikraad majanduses.

Pärast Rumeenias Bukaresti Majandusakadeemia lõpetamist töötas M. Dumitru kolm aastat suures riigimajandis Lõuna-Rumeenias. Pärast majandikogemust suundus ta majandusuuringute valdkonda ja tegi põllu- ja maamajanduse alast uurimistööd Rumeenia Akadeemia alla kuuluvas Põllumajandusinstituudis, kus ta oli ühe uurimisosakonna juhataja. 1995. aastal ühines ta Euroopa Komisjoni Delegatsiooniga Bukarestis, kus tegi läbi kogu Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise protsessi. Viimastel aastatel enne ühinemist juhtis ta Delegatsiooni põllumajanduse ja siseturu küsimuste eest vastutavat osakonda. 2006. aastal asus ta tööle Põllumajanduse Peadirektoraati, kus vastutas Rumeenia esimese Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist finantseeritud maaelu arengu programmi läbirääkimiste eest.  

Aastal 2010 oli Rumeenia põllumajanduse ja maaelu arengu minister. Aastal 2011 asus uuesti tööle Euroopa Komisjoni, kus võttis üle maaelu arengu programmidega tegeleva direktoraadi. Veebruaris 2014 sai temast maaelu arengu ja teadusliku uurimistöö eest vastutav asepeadirektor.
 

Alan Buckwell

Alan Buckwell, Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut (IEEP)

Emeriitprofessor Allan Buckwell liitus Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudiga (IEEP) aastal 2012. Suurema osa oma karjäärist on ta pühendanud põllumajandus- ja maaelupoliitika mõjude uurimisele. Kitsamalt pakuvad talle huvi ühise põllumajanduspoliitika reformi, kaubandusküsimuste ning tehnoloogiliste ja struktuursete muutuste mõju põllumajandusele.

Buckwell on töötanud Newcastle'i Ülikoolis ning põllumajandusökonoomika professorina Londoni Ülikooli Wye kolledžis. 1995/1996 juhtis ta Euroopa Komisjoni põllumajandusdirektoraadi analüüsiüksuses poliitika integratsiooni gruppi, mis visandas ühise põllumajanduspoliitika arengumudeli.

2000. a alustas Buckwell tööd Suurbritannia maapiirkonna maaomanike, ettevõtjate ja kutseesindajate mittetulundusühingus Country Land and Business Association poliitikadirektorina. Sellest ajast peale räägib ta kaasa ta debattides, kus püütakse leida vastuseid küsimustele, kuidas muuta ühist põllumajanduspoliitikat toidu- ja keskkonnapoliitikakesksemaks ning milliseid ohte ja võimalusi loovad kliimamuutused maaharijatele.
 

Catherine Moreddu

Catherine Moreddu, OECD

Catherine Moreddu on OECD kaubanduse ja põllumajanduse direktoraadis töötav põllumajanduspoliitika vanemanalüütik. Tal on Agrocampus Ouesti diplom põllumajandusteaduse ja majanduse alal ning Pariisi Dauphine'i Ülikooli diplom rahvusvahelise majanduse ja rahanduse alal.

Praegu töötab Catherine Moreddu põllumajanduse innovatsiooni ja tootlikkuse valdkonnas. Ta andis oma panuse rahvusvahelise organisatsiooni aruandesse "Põllumajanduse tootlikkuse jätkusuutlik kasv", mis esitati G20 eesistujamaale Mehhikole.

Varem on Catherine Moreddu tegelenud põllumajanduspoliitikaga seotud teemadega – näiteks ÜPP reformi hindamine, toetuste jaotamine, riskijuhtimine, multifunktsionaalsus, põllumajanduslike meetmete suunamine, põllumajanduse roll maapiirkonnas. Mainitud teemadel on ta avaldanud mitmeid artikleid. Tal on ka märkimisväärsed põllumajandustoetuste ja kaitsetasemete mõõtmise kogemused.