Sa oled siin

Mesi

Meeks tohib kaubanduses nimetada vaid looduslikku magusat ainet, mida toodavad mesilased.

Mesi koosneb põhiliselt suhkrutest (peamiselt fruktoosist ja glükoosist) ning muudest ainetest (nt orgaanilised happed, ensüümid ja mee kogumisel lisandunud tahked osakesed).

Mee värvus võib vahelduda peaaegu värvusetust kuni tumepruunini. Mee konsistents võib olla vedel või viskoosne ning osaliselt või täielikult kristalliseerunud. Olenevalt sellest, mis taime(de)lt mesi pärineb, võib see olla väga erineva lõhna ja maitsega.

Tarbijal tasub teada, et nimetusega "mesi" tohib müüa üksnes mett, millesse pole lisatud suhkrut ega suhkrusiirupit. Kui meele on neid lisatud, siis ei tohi selline toode enam olla nimetatud meeks. Mesi peab olema kõrvalmaitseteta, käärimistunnusteta ega tohi olla kuumutatud niivõrd, et selle looduslikud ensüümid laguneksid või oluliselt inaktiveeruksid.

Filtreeritud mesi, kärjemesi, kärjetüki või kärjetükkidega mesi ja pagarimesi peavad olema märgistusel ka selliselt nimetatud; neid ei tohi nimetada lihtsalt meeks.

Meepurgid poeriiulil

Nimetused "naturaalne/looduslik mesi" ja "elus mesi" on eksitavad

Nagu eelpool kirjeldatud, võib meeks nimetada ainult mesilaste toodetavat ainet. Seega on mesi juba oma olemuselt naturaalne ehk looduslik toode; ei saa olla mittenaturaalset mett.

Mett tohib kuumutada üksnes ulatuses, mille tagajärjel mee looduslikud ensüümid ei lagune ega oluliselt inaktiveeru. Seega ei saa olla ka rohkem või vähem elusat mett.

Toidu märgistamisel  ei tohi tarbijat eksitada ega omistada toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel. Seetõttu ei ole õige lisada mee nimetusele sõna "naturaalne", "looduslik" või "elus", sest kõik nimetust "mesi" kandvad toidud on selles mõttes sarnased.

 

Mee liigid

Mett võib liigitada botaanilisele päritolu järgi õie- ehk nektarimeeks või lehemeeks.

Mee nimetus võib viidata ka õitele või taimedele, millelt see korjati, kui mesi pärineb täielikult või peamiselt just neilt õitelt või taimedelt. Näiteks võib kanarbikumeeks nimetada vaid mett, mis on korjatud pea täielikult kanarbikuõitelt.

 

Päritolu

Märgistusel peab kindlasti olema kirjas päritoluriik või -riigid, kust mesi on korjatud (näiteks "päritolu: Eesti"). Viidata võib lisaks ka väiksemale piirkonnale, aga vaid siis, kui mesi on korjatud üksnes märgitud kohast (näiteks "Muhu mesi. Päritolu: Eesti"). Sealjuures pagarimee ja filtreeritud mee puhul konkreetsele piirkonnale viidata ei tohi.

Kui mesi on kokku segatud mitmest riigist pärinevast meest, võib päritoluriigi nimed asendada ühega järgmisest kolmest märkest:

  • "Euroopa Liidust pärit mee segu"
  • "Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu"
  • "Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu"
 

Lisandiga meetooted

Kui mesi on ilma lisanditeta ja pärineb ühest piirkonnast, siis selle koostisosade loetelu esitama ei pea.

Lisandiga meetoote koosneb meest ja lisandist (näiteks "mesi ingveriga"). Sellise toote puhul tuleb esitada koostisosade loetelu, millest selgub, mida on meele lisatud. Näiteks "mesi ingveriga" koosneb vähemalt meest ja ingverilisandist, seega tuleb need loetelus ära märkida. Lisaks tuleb selle näite puhul esitada ka ingveri kogus protsentides (nimetuses või koostisosade loetelus), sest ingver eristab seda toodet puhtast meest ja teistest lisandiga meetoodetest.

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 16. aprill 2015