Sa oled siin

Mida peaksid teadma antibiootikumiresistentsusest loomakasvatuses?

 

Mis on mikroobide antibiootikumiresistentsus ja kuidas see levib?

Antimikroobsed ehk mikroobidevastased ained (antibiootikumid) hävitavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu. Antibiootikumiresistentsus ehk AMR on mikroorganismide võime antibiootikumide toimele vastu panna. Inimesed ja loomad ei muutu antibiootikumidele resistentseks, kuid see võib juhtuda nende organismis elavate bakteritega. Ka väliskeskkonnas elavad bakterid võivad antibiootikumidega kokku puutuda ning nende suhtes resistentseks muutuda. Antibiootikumidele resistentsete bakterite kujunemise põhilised soodustegurid loomadel ja inimestel on antibiootikumide korduv ja ebaõige, põhjendamatu ning mittemõistlik kasutamine. Resistentseks muutunud mikroobid võivad edasi kanduda loomade ja inimeste vahel ning keskkonna vahendusel loomadele või inimestele.

 

Milleks kasutatakse loomakasvatuses antibiootikume? Kas kasutatakse samu antibiootikume nagu inimestel?

Loomakasvatuses kasutatakse antibiootikume loomadel esinevate bakternakkuste raviks. Viirusi antibiootikumid ei tapa. Euroopa Liidus on keelatud antibiootikumide kasutamine loomade kasvu ja arengu toetamiseks. Mõned toimeained on inimeste ja loomade bakternakkuste ravis sarnased. Väga palju on aga selliseid antibiootikume, mida loomade raviks üldse ei kasutata ning mis on reserveeritud ainult inimeste haiguste raviks. Loomade raviks mõeldud antibiootikumid on toodetud üksnes veterinaarseks kasutamiseks. Kui loomaarst peab vajalikuks, võib ta loomadele määrata ka inimesel kasutamiseks mõeldud antibiootikume. Loomadele määrab antibiootikumiravi ainult tegevusluba omav loomaarst ja antibiootikumid on retseptiravimid.

 

Kuidas on Euroopas reguleeritud antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses?

Euroopa Liidus, sh Eestis reguleerivad antibiootikumide kasutamist mitmed õigusaktid. 2001. aastal koondati kõik  veterinaarravimite tootmist, turustamist, müüki ja kasutamist puudutavad EL eeskirjad veterinaarravimeid käsitlevatesse ühenduse õigusaktidesse.

2014. aasta septembris algatas Euroopa Komisjon määruse eelnõu (n-ö veterinaarravimite pakett), millega ajakohastatakse kõik senised veterinaarravimeid puudutavad sätted, tuuakse need kokku ühte õigusakti ning muu hulgas käsitletakse läbivalt AMR teemat.

Eestis reguleerib ravimite, sealhulgas veterinaarravimite ja ravimsööda eelsegude valdkonda ravimiseadus ühes oma rakendusaktidega, sh määrusega "Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord". Ravimsööda valdkonda reguleerib söödaseadus ja selle alusel kehtestatud määrus "Ravimsööda käitlemise nõuded".

Lisaks on Euroopa Komisjon andnud välja juhendmaterjali antimikroobsete ainete ettevaatlikuks kasutamiseks veterinaarmeditsiinis, mis rõhutab, et

  • igasugune antibiootikumide kasutamine toob kaasa resistentsuse tekke;
  • resistentsuse tekkimise risk on suurem, kui tehakse massravi, kasutatakse antibiootikume korduvalt, valedes doosides ning vale pikkusega ravikuuridena;
  • nii farmis kui ka veterinaarpraksises peab kujunema selline haiguste käsitlemise rutiin, et resistentsuse teke oleks viidud miinimumini;
  • antibiootikume tuleb kasutada ainult siis, kui selleks on tõeline vajadus;
  • antibiootikume võib kasutada ainult loomaarsti ettekirjutusel;
  • inimestele kriitiliselt oluliste antibiootikumide kasutamist veterinaarmeditsiinis tuleks võimalusel vältida.
 

Milliste meetmetega saavad farmerid piirata antibiootikumiresistentsuse teket ja levikut loomakasvatuses?

Mida vähem vajatakse loomahaiguste raviks antibiootikume, seda väiksem on mikroobide antibiootikumiresistentsuse tekkimise tõenäosus. Vajadust antibiootikumide kasutamiseks vähendab loomade tervise tagamine läbi hea farmihügieeni ja nakkushaiguste tõrje. Antibiootikumiravi vajaduse karjas määrab alati farmi teenindav loomaarst. Loomapidajad peavad järgima loomaarsti ettekirjutusi ning kinni pidama määratud ravimi annusest, ravi kestusest ning keeluaegadest. Keeluaeg tähendab, et antibiootikumiravi ajal ja teatud aeg pärast seda ei tohi loomalt pärit piima, liha ja mune kasutada inimtoiduks. Kõikide kasutatud antibiootikumide üle tuleb arvestust pidada. Loomade nakkushaiguste tõhus ennetamine ja bioturvalisuse võtete kasutamine vähendab mikroobide (sh antibiootikumiresistentsust omavate) levikut keskkonda ning inimeste toidulauale.

 

Kuidas võivad resistentsed mikroobid loomadelt inimestele üle kanduda?

Antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad loomalt inimesele (ja vastupidi) üle kanduda otsesel kokkupuutel või keskkonna vahendusel. Näiteks võivad resistentseteks muutunud bakterid sattuda looma väljaheidetega reoveesüsteemi ning keskkonda. Samuti võivad resistentsed bakterid saastada toidu ja sealtkaudu jõuda inimese toidulauale. Ei tohi unustada, et mikroobide ülekandumine loomalt inimesele ja vastupidi võib toimuda nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomadega kokku puutudes.

 

Kuidas saab tarbija toiduloomadelt toiduga ülekanduvat resistentsust vältida?

Toidu kaudu levivate mikroobide sattumist toidu sisse saab vältida, kui järgida kodus peamisi toiduohutuse võtteid.

  • Hoidke toiduvalmistamise ajal puhtust ning peske käsi toidu valmistamise eel ja ajal.
  • Hoidke toores liha ja mereannid teistest toitudest eraldi.
  • Kasutage liha lõikamiseks eraldi köögiriistu ning puhastage lõikelauad pärast liha ja kala töötlemist.
  • Kuumutamine tapab peaaegu kõik mikroorganismid, mistõttu kuumutage toitu korralikult.
  • Säilitage toitu õigetel temperatuuridel.
  • Toidu ristsaastumise ja riknemise vältimiseks puhastage külmkappi ning teisi toidu ladustamise kohti korralikult ja piisava sagedusega.
 

Milline on antibiootikumiresistentsuse olukord loomakasvatuses Eestis? Aga Euroopas?

Antibiootikumide kasutamist loomadel hinnatakse Euroopas igal aastal. Arvesse võetakse põllumajandusloomade arvu riigis.  Müüdud antibiootikumikoguste arvetuses on Eesti 29 liikmesriigi võrdluses 13. kohal. Kõige enam müüakse antibiootikume looma kohta Hispaanias ja kõige vähem Norras.
Antibiootikumiresistentsuse hindamiseks monitoorivad EL riigid pidevalt kindlaid mikroobiliike (kolibakterid, kampülobakterid, salmonellad, stafülokokid) ning hindavad antibiootikumiresistentsuse arenemist erinevate antibiootikumide suhtes. Olenevalt mikroobiliigist ja uuritud antibiootikumidest on resistentsusalane olukord riigiti väga erinev. Üldiselt on Eesti põllumajandusloomadelt ja lihast isoleeritud mikroobitüvede antibiootikumiresistentsus EL keskmisest madalam. Siiski on kogu Euroopas suurenemas kliiniliselt tervetelt loomadelt pärit kolibakterite antibiootikumiresistentsus.

 

Mida teevad Euroopa Liit ja Eesti riik antibiootikumiresistentsuse leviku piiramiseks loomakasvatuses?

Euroopa Liidus on AMRi vähendamise tegevuse baasdokumendiks Euroopa Komisjonis koostatud ja 2011. aastal vastu võetud AMRi vähendamise viieaastane tegevuskava. 2015. aastal avaldati WHO, FAO ja OIE koostöös välja töötatud ülemaailmne tegevuskava, mille eesmärgiks on tagada kõigile abivajajatele tõhus ja ohutu nakkushaiguste ravi nii kauaks kui võimalik. Mõlema dokumendi aluseks on põhimõte "Üks tervis", mis tähendab koostööd inim- ja loomatervise ning keskkonnaga seotud valdkondade vahel.

Valdkonnaülest lähenemist toetab ka Eesti ELi-suunaline raamdokument "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019", mis näeb ette AMRi leviku senisest süsteemsemat ja tõhusamat piiramist, arvestades probleemi mitut sektorit hõlmavat iseloomu. Lahendusena nähakse ravimipoliitika konservatiivsemaks muutmist, vajalike analüüside tegemist enne antibiootikumiravi määramist ning antibiootikumidekasutamise järelevalve ja keskkonda sattunud ravimijääkide seire tugevdamist. Sarnaselt inimestel kasutavate ravimitega tuleb täpsustada veterinaarravimite reklaaminõudeid , et veterinaararst valiks ravimi eesmärgipäraselt, lähtudes looma heaolust ja inimeste tervisest, ega kutsuks üles antibiootikumide liigtarbimisele.

2017. aastal valmib Maaeluministeeriumil mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017–2021, mis võtab kokku loomatervise valdkonna tegevused antibiootikumide vastutustundliku kasutamise tagamiseks põllumajandus- ja lemmikloomade pidamisel. Tegevuskava seab eesmärgiks tõsta üldist teadlikkust, tõhustada arvestuse pidamist antibiootikumide kasutamise üle ning luua süsteem, mis võimaldaks koguda andmeid antibiootikumide kasutamise kohta eri loomaliikidel.

Viimati uuendatud: 24. märts 2017