Veebilehelt leiavad Brexitiga seonduvat infot Eesti ja Ühendkuningriigi põllumajandus- ja kalandusvaldkonna ettevõtjad, kelle tegevust Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ehk nn Brexit mõjutab.
- Välisministeerium Brexitist »
Põhjalik teave Brexitist
ja selle tagajärgedest
Teemad
Elusloomad ja loomsed saadused
Kas elusloomi ja loomseid saadusi tohib pärast Brexitit Ühendkuningriigist Eestisse importida?
Pärast Brexitit on Ühendkuningriigi näol tegu tavalise Euroopa Liidu välise riigiga (ehk kolmanda riigiga), seega kehtivad talle ka loomade ja loomsete saaduste impordil samad reeglid nagu kõigile teistele kolmandatele riikidele. Kehtima hakkavad sellistele riikidele kehtestatud impordinõuded ning otse Ühendkuningriigist tohib kaupu Eestisse importida ainult läbi veterinaarkontrolliks ette nähtud piiripunkti.
Milliseid kaupu tohib pärast Brexitit Ühendkuningriigist Eestisse importida läbi veterinaarkontrolliks ette nähtud piiripunkti?
Euroopa Liidu välispiiril veterinaarkontrolli alla kuuluvate loomade ja loomsete saaduste loetelu on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsusega 2007/275/EÜ.
Millised on Eesti piiripunktid, mille kaudu tohib pärast Brexitit importida Ühendkuningriigist loomi ja loomseid saadusi?
Täpsem teave sobilikest piiripunktidest on avaldatud Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.
NB! Tallinna Lennujaamas ei ole veterinaarkontrolliks ette nähtud piiripunkti. Lähim lennujaam selliste kaupade importimiseks Euroopa Liitu on Helsingi Vantaa lennujaam.
Kas läbi teise Euroopa Liidus asuva piiripunkti tohib importida Ühendkuningriigist Eestisse loomi ja loomseid saadusi?
Jah, läbi piiripunkti, mis on sellise kauba impordiks nõuetele vastavaks tunnistatud. Kõikide Euroopa Liidu välispiiril asuvate veterinaarkontrolliks ette nähtud piiripunktide loetelu saab kätte Euroopa Komisjoni kodulehelt.
Kalandus
Ühendkuningriigi muutumisel kolmandaks riigiks on kalanduses peamiseks negatiivseks tagajärjeks Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks püügivõimaluste vähenemine, juhul kui realiseerub stsenaarium, mille kohaselt ÜK ei luba enam EL-i liikmesriikide laevu oma vetesse kala püüdma.
Ühendkuningriigi kuulumisel Euroopa Liitu saavad ÜK vetes kala püüda nende EL-i liikmesriikide kalalaevad, kellel on seal püügivõimalused. Ühendkuningriigi laevad saavad sobivaid püügivõimalusi omades püüda kala teiste EL-i liikmesriikide vetes.
Eestil pole püügivõimalusi, mis lubaks neil kalastada Ühendkuningriigi vetes, mistõttu Eesti kalapüügivõimalused ÜK muutumisel kolmandaks riigiks ei vähene.
Eestist on kahel viimasel aastal eksporditud ÜK-sse kalatooteid ligikaudu 1,5 miljoni euro väärtuses, mis moodustab Eesti kalatoodete koguekspordist alla 1%. Majanduslik mõju ÜK muutumisel kolmandaks riigiks on seega Eesti kalandussektorile tervikuna väike, kuid võib siiski olla oluline ÜK turuga seotud ettevõtete jaoks. Ühendkuningriigi muutumisel kolmandaks riigiks on vaja üle vaadata senised tariifikvoodid, mis sisaldavad ka ÜK osa.
Lemmikloomaga reisimine
Kui Ühendkuningriik kiidab heaks ettevalmistatud Euroopa Liidust lahkumise leppe, siis jätkub lemmikloomaga reisimine (ehk mittekaubanduslik liikumine) kehtiva korra alusel kuni üleminekuperioodi lõpuni.
Kui aga lepet ei saavutata, siis alates Euroopa Liidust väljaastumise hetkest on Ühendkuningriigi näol tegu kolmanda riigiga ja talle laienevad kolmandate riikide suhtes kehtivad reeglid.
Küsimused ja vastused
Milline õigusakt reguleerib reisimist koos lemmikloomaga Ühendkuningriigist Euroopa Liitu pärast Brexitit?
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 576/2013 sätestab nõuded, mida kohaldatakse siis, kui keegi reisib kolmandast riigist Euroopa Liidu liikmesriiki koera, kassi või valgetuhkruga mittekaubanduslikul eesmärgil (lemmikloom on oma omaniku või volitatud isikuga kaasas ja eesmärgiks pole lemmiklooma müük; lemmikloomi on kõige enam viis).
Euroopa Liidust lahkumise kuupäevast alates on Ühendkuningriik EL-i suhtes kolmas riik. Kõik määruses (EL) nr 576/2013 kirjeldatud nõuded kehtivad samast kuupäevast alates ka lemmikloomadega reisimisele Kanalisaartelt ja Mani saarelt Euroopa Liitu.
Mis muutub Ühendkuningriigi residendi jaoks, kui ta soovib pärast Brexitit reisida oma lemmikloomaga ÜK-st Euroopa Liidu liikmesriiki?
Euroopa lemmikloomapass, mis on välja antud Ühendkuningriigis resideeruva lemmiklooma omanikule enne EL-ist lahkumise kuupäeva, ei ole sellest kuupäevast alates enam kehtiv reisidokument lemmikloomaga Ühendkuningriigist EL-i liikmesriiki reisimiseks.
Nõuded lemmikloomadele, kes reisivad Ühendkuningriigist koos omaniku või volitatud isikuga, sõltuvad sellest, kas Ühendkuningriik on alates EL-ist lahkumise kuupäevast kantud määruse (EL) nr 576/2013 artiklis 13(1) mainitud loetellu kolmandatest riikidest, kus on tagatud nõutavad loomatervishoiunõuded.
Reisijatel soovitatakse Ühendkuningriigist Euroopa Liitu planeeritud reiside puhul aegsasti enne reisi kindlaks teha, kas Ühendkuningriik on selles loetelus, et veenduda lemmikloomadele kehtestatud nõuetes.
Määruse 576/2013 artiklis 13(1) mainitud loetelu on kirjas rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas ning avaldatud ka Euroopa Komisjoni kodulehel (inglise keeles).
Millised nõudeid pean täitma, kui reisin lemmikloomaga Ühendkuningriigist EL-i pärast Brexitit?
Kui Euroopa Komisjon on Suurbritannia kandnud rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osa riikide loetellu
Kolmandast riigist Euroopa Liitu liikuval lemmikloomal peab alates Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise kuupäevast olema nõuetekohaselt täidetud ja komisjoni kinnitatud looma tervist tõendav Ühendkuningriigi lemmikloomapass.
Pass peab järgima kolmandate riikide lemmikloomapassi vormile kehtestatud nõudeid, mis on kirjeldatud rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 lisas III. Sellise passi väljastab ametlik veterinaar ning see kehtib Euroopa Liidu liikmesriikides reisimiseks neli kuud. Pass peab tõendama, et loomal on kehtiv marutaudi vaktsineerimine.
Enne Euroopa Liidust lahkumise kuupäeva Ühendkuningriigi residendile välja antud Euroopa Liidu lemmikloomapassi saab kasutada lisadokumendina, et kinnitada looma kehtivat vaktsineerimist.
Juhul, kui reisitakse koeraga Iirimaale, Maltale või Soome, peab koer lisaks eelnevale olema läbinud paelussi Echinococcus multilocularis ravi ning ravi eest vastutav veterinaararst peab olema selle kohta teinud kinnitava märke lemmikloomapassi asjakohasesse jaotisesse.
Lisaks tuleb alates Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kuupäevast ÜK-st Euroopa Liitu liikuv lemmikloom esitada kontrolliks ametlikku piirikontrollipunkti, kus kontrollitakse, kas loom vastab kehtestatud nõuetele.
Kui Euroopa Komisjon ei ole kandnud Ühendkuningriiki rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas mainitud riikide loetellu
Lemmiklooma sisenemisel EL-i kehtivad kõik eespool kirjeldatud ehk rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas mainitud nimekirjas loetletud riikidele kehtivad nõuded.
Lisaks kehtivale marutaudivastasele vaktsineerimisele peab aga lemmikoomale enne Euroopa Liitu sisenemist olema tehtud EL-i või mõne EL-ii liikmesriigi heakskiidu saanud laboris ka marutaudi antikehade tiitrimine, mis tehakse vereproovist, mis on võetud vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist ja kolm kuud enne looma liikumist üle piiri.
Mida teha, kui olen Euroopa Liidu liikmesriigi resident ning tahan koos oma lemmikloomaga reisida Euroopa Liidu liikmesriiki, aga olen ajutiselt viibinud Ühendkuningriigis?
Nõuded lemmikloomadele, kes reisivad Ühendkuningriigist EL-i liikmesriiki koos omaniku või volitatud isikuga, sõltuvad sellest, kas Ühendkuningriik on alates EL-ist lahkumise kuupäevast kantud loetellu kolmandatest riikidest, kus on vajalikud loomatervishoiunõuded tagatud (määruse 577/2013 II lisa osa 1).
Reisijatel soovitatakse Ühendkuningriigist Euroopa Liitu planeeritud reiside puhul aegsasti enne reisi kindlaks teha, kas Ühendkuningriik on selles loetelus, et veenduda lemmikloomadele kehtestatud nõuetes. Loetelu saab vaadata Euroopa Komisjoni kodulehel (inglise keeles) ning portaalis EUR-Lex.
Kui Euroopa Komisjon on kandnud Ühendkuningriigi rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osa riikide loetellu
Euroopa Liitu liikuvatel lemmikloomadel peab olema kaasas nõuetekohaselt täidetud Euroopa lemmikloomapass. Pass peab tõendama, et loomal on kehtiv marutaudi vaktsineerimine.
Lisaks sellele peavad reisijad, kes lähevad oma koeraga Iirimaale, Maltale või Soome, veenduma selles, et lemmikloom oleks läbinud paelussi Echinococcus multilocularis ravi. Ravi eest vastutav veterinaararst peab tegema seda kinnitava märke lemmikloomapassi asjaomasesse jaotisesse.
Lisaks tuleb lemmikloomad, kes sisenevad Euroopa Liidu liikmesriiki, esitada alates Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise kuupäevast kontrolliks ametlikku piirikontrollpunkti, kus kontrollitakse, kas loom vastab kehtestatud nõuetele.
Kui Euroopa Komisjon ei ole kandnud Ühendkuningriiki rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osa riikide loetellu
Kehtivad samad tingimused, mis rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas loetletud riikide puhul.
Lisaks sellele peab olema lemmikloomale tehtud kehtiv ning nõutava tulemusega antikehade tiitrimine, mis on tehtud akrediteeritud laboris ühel järgmistest tingimustest.
- Kas: enne Ühendkuningriiki liikumist peab test olema tehtud vereproovist, mis on võetud vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist. Kinnitus sellest peab olema lemmiklooma passis;
- või: enne naasmist Euroopa Liitu peab lemmikloomale tegema Ühendkuningriigis testi vereproovist, mis on võetud vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist ja kolm kuud enne looma liikumist Euroopa Liitu. Tõend vereproovist koos labori väljastatud tõendava dokumendiga peab olema kantud Ühendkuningriigi ametliku veterinaari väljastatud looma tervist tõendavasse dokumenti.
Taimed ja taimsed saadused
Enne taimede ja taimsete saaduste toimetamist ÜK-st Eestisse tuleks uurida nende sisseveo tingimusi taimetervise aspektist.
Taimetervise kontrollile kuuluvad taimed, taimsed saadused ja muud objektid peavad olema Eestisse toimetamisel varustatud fütosanitaarsertifikaadiga.
Samuti on mõnede taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissevedu EL-i välistest riikidest Eestisse keelatud.
- Taime, taimse saaduse ja muu objekti ühendusevälisest riigist või selle piirkonnast Eestisse toimetamise keeld »
Põllumajandusministri määrus
- Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille sissetoomine kõikidesse liikmesriikidesse keelatakse »
Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, III lisa A osa
Sisseveol taimetervise kontrollile kuuluvaid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte on lubatud Eestisse tuua ainult selleks ette nähtud piiripunkti kaudu. Kauba saabumisest tuleb kirjalikult teavitada Põllumajandusameti piiripunkti ametnikku vähemalt 24 tundi ette või, kui see pole võimalik, kohe pärast kauba laadimist veovahendile. Teavitada saab ka läbi TRACES NT süsteemi.
Taimede ja taimsete saaduste väljaveo planeerimisel tuleks esmalt kontrollida, kas need kaubad kuuluvad sihtriigis taimetervise kontrollile ning vajavad seetõttu fütosanitaarsertifikaati. Praegu ei ole veel teada, millised taimed ja taimsed saadused vajavad fütosanitaarsertifikaati pärast ÜK lahkumist Euroopa Liidust.
Selgitused
Kauba saabumisest on võimalik teavitada TRACES NT (Trade Control and Expert System NT) kaudu, esitades ühtse sisseveodokumendi taimsetele saadustele (ÜSTD-TS I osa). Eelteatise esitamiseks peavad taimetervise kontrollile kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide importimisega tegelevad ettevõtted olema registreeritud TRACES NT-s ning omama ligipääsu TRACES NT andmesüsteemile. Peale ligipääsu saamist võib TRACES NT-d kasutades esitada eelteatisi kõikidele EL-i piiripunktidele. Juhend »
E-kaubandus: enne tellimuste vormistamist ja ostu sooritamist väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike selgitage välja ning veenduge, et toote pakkuja varustab taimed või taimsed saadused nõuetekohase fütosanitaarsertifikaadiga, mis kinnitab toote vastavust taimetervise nõuetele.
Sisseveol tehtud kontrolltoimingute eest tuleb tasuda järelevalvetasu vastavalt kehtestatud korrale.
Taimede ja taimsete saaduste väljavedu: fütosanitaarsertifikaat on dokument, mis tõendab taime, taimse saaduse või muu objekti vastavust taimetervise nõuetelele. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab seda vajavatele taimedele, taimsetele saadustele või muudele objektidele Eestist EL-i-välisesse riiki toimetamise korral Põllumajandusamet rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt.
Taimekaitse
Taimekaitse valdkonnas Euroopa Liidu reegleid pärast Brexitit Ühendkuningriigis enam ei kohaldata.
Sellest tulenevalt peaksid ettevõtjad eelkõige arvestama, et vastavalt EL-i õigusele ei saa kolmas riik (praegusel juhul ÜK) tegutseda referentliikmesriigina, tsonaalse referentliikmesriigina või taimekaitsevahendite jääkide piirnorme hindava liikmesriigina.
Selgitus
Uute taimekaitsevahendi toimeaine hindamise taotluste esitamisel peaksid ettevõtjad arvestama erinevate regulatiivmenetluste eeldatavaid tähtaegu, mille puhul Ühendkuningriik toimiks näiteks referentliikmesriigina, tsonaalse referentliikmesriigina või jääkide piirnormide hindava liikmesriigina.
Võttes arvesse Brexitiga seotud ebakindlust ja taimekaitse valdkonda reguleerivat õigusraamistikku, peaksid ettevõtjad kaaluma asjakohaste riskimaandamise abinõude kasutamist. Näiteks juhul, kui on oht, et regulatiivmenetlus ei ole lõpule viidud kuupäevaks, mil Ühendkuningriik lahkub liidust, võivad taotleja valida eelistatud hinnangu andmiseks teise liikmesriigi.
Mis puutub käimasolevatesse taimekaitsevahendi toimeaine hindamise menetlustesse, mille puhul Ühendkuningriik praegu riske hindab, peaksid ettevõtjad hoolikalt jälgima hindamisprotsessi arengut. Kui on selgeid märke selle kohta, et menetlust ei lõpetata taganemispäevaks, peaksid ettevõtjad kaaluma vajalike abinõude tarvitusele võtmist – näiteks nõudma referentliikmesriigi või jääkide piirnorme hindava liikmesriigi muutmist.
Küsimused ja vastused
Mis saab siis, kui minu ettevõte on asutatud Ühendkuningriigis, aga taimekaitsevahendi loa hoidja asub Euroopa Liidu liikmesriigis?
Taimekaitsevahendite turule lubamise määrus (1107/2009) ei näe ette, et taimekaitsevahendi loa taotleja peab olema asutatud Euroopa Liidus.
Mis saab siis, kui minu ettevõte on taimekaitsevahendi toimeaine heakskiidu taotleja ning ettevõte on asutatud Ühendkuningriigis?
Taimekaitsevahendite turule lubamise määrus (1107/2009) ei näe ette, et taimekaitsevahendi toimeaine heakskiidu taotleja peab olema asutatud Euroopa Liidus.
Mis saab siis, kui minu taimekaitsevahendi või toimeaine tootmiskoht asub Ühendkuningriigis?
Taimekaitsevahendite turule lubamise määruses (1107/2009) ei ole sätestatud nõudeid kolmandas riigis valmistatava taimekaitsevahendi või toimeaine tootmiskoha asukohale. Seetõttu ei ole sel puhul vaja mingeid abinõusid tarvitusele võtta. Pärast taimekaitsevahendi toimeaine turult kõrvaldamise kuupäeva imporditakse toimeaine kolmandast riigist (s.t ÜK-st) Euroopa Liitu ja selle suhtes kohaldatakse EL-i asjakohaseid õigusakte, nt EL-i tolliterritooriumile kohaldatavad haldusformaalsused.
Mis saab siis, kui minu ettevõte kaalub uue taotluse esitamist toimeaine kohta, mille puhul Ühendkuningriik võiks olla referentliikmesriik? Või siis, kui minu ettevõte soovib taotleda toimeaine heakskiitmise muutmist vastavalt taimekaitsevahendite turule lubamise määruse 1107/2009 artiklile 7, mille puhul Ühendkuningriik on referentliikmesriik?
Kuni taganemiskuupäevani jääb Ühendkuningriik Euroopa Liidu liikmeks, millel on kõik selle liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas lojaalse koostöö põhimõte, mis sätestab et liit ja kõik selle liikmesriigid abistavad üksteist nende kohustuste täitmisel. Seega võib Ühendkuningriigi siiski valida referentliikmesriigiks.
Praeguse stsenaariumi ja Brexitiga seotud ebakindluse ning asjakohaste regulatiivmenetluse eeldatavate tähtaegade tõttu peaksid taotlejad aga siiski kaaluma asjakohaste abinõude võtmist. Näiteks kui on olemas oht, et need menetlused ei ole lõpule viidud kuupäevaks, mil Ühendkuningriik lahkub liidust, võivad taotlejad valida referentliikmesriigiks eelistatult mõne teise liikmesriigi, et vältida referentsliikmesriigi muutmist hilisemas etapis.