Sa oled siin

Mida on vaja teada seoses Brexitiga?

Illustratsioon: sildipost, kus Ühendkuningriigi lipp näitab ühele poole, Euroopa Liidu lipp teisele poole.

Veebilehelt leiavad Brexitiga seonduvat infot Eesti ja Ühendkuningriigi põllumajandus- ja kalandusvaldkonna ettevõtjad, kelle tegevust Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ehk nn Brexit mõjutab.


 

Üldinfo

Ühendkuningriik (ÜK) lahkus Euroopa Liidust (EL) 1. veebruaril 2020.

Kuni 2020. aasta lõpuni kestis üleminekuperiood, mille jooksul kehtisid Ühendkuningriigi suhtes Euroopa Liidu nõuded ja Ühendkuningriigil säilisid liikmesriigi õigused.

2021. aasta 1. jaanuarist alates on Euroopa Liit ja Ühendkuningriik kaks erinevat regulatiiv- ja õigusruumi. ÜK on nüüdsest Euroopa Liidu väline ehk kolmas riik. See tähendab, et EL ja ÜK tegutsevad eraldi õigusruumides ja ÜK ei ole enam ELi ühise siseturu osaline.

Erinevates põllumajandusvaldkondades ei kehti enam ÜKs väljastatud teatud loomade ja kaupade veo ja turuleviimisega seotud load ja ÜKs asuvad loahoidjad peavad leidma ELi esindajad.

ELi ettevõtted, kes ÜKst pärit tooteid levitavad, muutuvad eksportijateks või ELi turule laskmise puhul importijateks. See tähendab, et nad peavad täitma eksportijatele või importijatele ELi eeskirjadega kehtestatud kohustusi.

Loomade ja kaupade sisseveol ÜKst ELi peab järgima kolmandatele riikidele kehtestatud impordinõudeid ja analoogselt hakkavad kehtima uued reeglid loomade ja kaupade ekspordil EList ÜKsse. Eestist väljaveetavatele eluloomadele ja eksporditavatele põllumajandustoodetele, sh toidule, taimedele ja taimsetele saadustele, kohalduvad täiendavad kontrollid ning saadetistega peavad kaasas olema rahvusvahelises kaubanduses nõutavad dokumendid ja sertifikaadid. Samuti lisandub sisseveokontrolli kohustus, mis laieneb reale muudele kaupadele, mis peavad vastama ELi nõuetele, sh taimekaitsevahendid, väetised, värske puu- ja köögivili jm.

ELi ettevõtted, kes lasevad kaupu Ühendkuningriigi turule, peavad jälgima, et need vastaksid alates 1. jaanuarist 2021 kõigile asjaomastele Ühendkuningriigi eeskirjadele. Ühendkuningriigi impordi-ekspordi ja piiriületuse teatise (PDF) kohaselt kohalduvad ELi kaupadele ÜK piirikontrollid järk-järgult: osale imporditavatest saadetistest alates 1. jaanuarist 2021, mõnele saadetisele alates 1. aprillist 2021 ja ülejäänud saadetised hakatakse ÜK piiril kontrollima alates 1. juulist 2021. Kõik EList ÜKsse eksporditavad kaubad peavad vastama ÜK eeskirjadele ja normidele ning ÜKsse sisseveol kontrollitakse nende vastavust.

Põhja-Iirimaalt ELi loomade ja kaupade viimisel ei ole tegu impordiga ja EList sinna viimisel ei ole tegu ekspordiga. Põhja-Iirimaal turule viidavad põllumajanduskaubad peavad vastama ELi nõuetele.

Kui kauplete Ühendkuningriigiga, soovitame tutvuda infolehtedega Euroopa Komisjoni kodulehel. Üldised ja spetsiifilised valdkonnapõhised teabelehed on enamjaolt kättesaadavad eestikeelsetena. Näiteks leiab neist teavet järgmiste valdkondade kohta:

  • aretusloomad
  • loomade vedu (vedajate ja autojuhtide load)
  • elusloomade vedu (inim- ja loomatervise ja loomade heaolu nõuded)
  • sööt
  • väetised
  • toidu nõuded
  • geneetiliselt muundatud organismid (GMO)
  • geograafilised tähised (GI)
  • kalandustoodete turuleviimine
  • mahetooted
  • taimetervis
  • taimekaitse tooted
  • taimne paljundusmaterjal
  • taimesordid
  • ravimid, sh veterinaarravimid

Teemad

Toiduga seotud nõuded

ÜK päritolu toidu ELi sisenemisel ja turustamisel kehtivad samad nõuded, nagu teistele kolmandatele riikidele.
Osa toidukaupade ELi turule toomiseks on vaja, et need oleks saanud Euroopa Komisjonilt heakskiidu (nt toidu lisaained, toidu lõhna- ja maitseained, suitsutuspreparaadid, uuendtoit, toitumis- või tervisealaste väidetega toit, geneetiliselt muundatud toit jne). Osal ELi õigusaktides kirjeldatud toidu turuleviimise juhtudel peab loa taotleja, tema esindaja, tootja, käitleja või müüa asukoht olema ELis (nt geneetiliselt muundatud toit, toiduga kokkupuutuvad materjalid) või peab olema loataotlus esitatud läbi liikmesriigi pädeva asutuse (nt toitumis- ja tervisealaste väidete puhul).
ELis turule toodav toit peab vastama ELi toidualase teabe õigusaktidele. Nõuetele vastamiseks võib olla vajalik teha muudatusi märgistusel, nt seoses toote või selle koostisosade päritolu esitamisega (kui on viidatud ÜK toote puhul ELile); märgistusel esitatavad andmed toidu käitleja, turustaja või importija kohta; tervisemärgis sisalduv teave.
ÜK on kantud ka nende riikide nimekirja, kust loomse toidu ELi toimetamine on lubatud ja kust tulnud loomsele toidule kohaldatakse jääkainete kontrollikava (st ÜK ettevõte on kantud vastavasse nimekirja ning toit vastab ELi toiduhügieeni nõuetele).
Kiiritatud toidu puhul on ÜK kiiritusrajatis kantud ELi asjakohasesse nimekirja.
Mitteloomset toitu kontrollitakse ELi sisenemisel riskipõhiselt ning puudub nõue kolmandate riikide ja ettevõtete nimekirja kandmiseks.
Osa puu- ja köögiviljade, aga ka kodulindude, munade, veini, humala ning osa muude toodete puhul on ELi turule toomiseks vajalik turustamise nõuetele vastavuse sertifitseerimine.
Samuti hakkavad ÜKst ELi toimetatavate kalandustoodete suhtes kehtima asjakohased kolmandast riigist pärit kalandustoodete püügisertifikaatide nõuded.

Lemmikloomaga reisimine

Lemmikloomaga reisimisel (ehk mittekaubanduslikul liikumisel) tuleb arvestada, et alates 1. jaanuarist 2021:
  • ei kehti enam ÜKs väljastatud lemmikloomapassid ja
  • lemmikloomaga reisimisel nii ÜKst ELi kui ka EList ÜKsse kehtivad uued nõuded.
Nõuded lemmikloomadele, kes reisivad ÜKst koos omaniku või volitatud isikuga, sõltuvad sellest, kas selleks ajaks ÜK on kantud ELi nõutud loomatervishoiu nõudeid täitvate kolmandate riikide loetellu.
Reisijatel soovitatakse ÜKst ELi plaanitud reiside puhul aegsasti enne reisi kindlaks teha, kas ÜK on selles riikide loetelus, et veenduda lemmikloomadele kehtestatud nõuetes. Kuni ÜKd ei ole lisatud kolmandate riikide loetellu, tuleb lähtuda lemmikloomaga ELi reisimisel järgnevast.
Lemmikloom peab olema
  • kiibitud,
  • kehtiva lemmikloomapassiga, kuhu on lisatud veterinaarsertifikaat (third-country official veterinary certificate),
  • vaktsineeritud marutaudi vastu ja
  • läbinud uuringu kinnitamaks antikehade tiitri olemasolu.
Enne ÜKsse reisimist tuleks kontrollida ÜK tolli kodulehelt, millised nõuded kehtivad lemmikloomade toomisel ÜKsse.

Küsimused ja vastused

Milline õigusakt reguleerib reisimist koos lemmikloomaga Ühendkuningriigist Euroopa Liitu?
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 576/2013 sätestab nõuded, mida kohaldatakse siis, kui keegi reisib kolmandast riigist Euroopa Liidu liikmesriiki koera, kassi või valgetuhkruga mittekaubanduslikul eesmärgil (lemmikloom on oma omaniku või volitatud isikuga kaasas ja eesmärgiks pole lemmiklooma müük; lemmikloomi on kõige enam viis).
Alates 1. jaanuarist 2021 kehtivad Ühendkuningriigi suhtes kõik määruses (EL) nr 576/2013 kirjeldatud nõuded lemmikloomadega reisimisele Kanalisaartelt ja Mani saarelt Euroopa Liitu.
Mis on muutunud Ühendkuningriigi residendi jaoks, kui ta soovib reisida oma lemmikloomaga ÜKst Euroopa Liidu liikmesriiki?
Euroopa lemmikloomapass, mis on välja antud Ühendkuningriigis resideeruva lemmiklooma omanikule enne EList lahkumise kuupäeva, ei ole alates 1. jaanuarist 2021 enam kehtiv reisidokument lemmikloomaga Ühendkuningriigist ELi liikmesriiki reisimiseks.
Nõuded lemmikloomadele, kes reisivad Ühendkuningriigist koos omaniku või volitatud isikuga, sõltuvad sellest, kas Ühendkuningriik on alates EList lahkumise kuupäevast kantud määruse (EL) nr 576/2013 artiklis 13(1) mainitud loetellu kolmandatest riikidest, kus on tagatud nõutavad loomatervishoiunõuded.
Reisijatel soovitatakse Ühendkuningriigist Euroopa Liitu plaanitud reiside puhul aegsasti enne reisi kindlaks teha, kas Ühendkuningriik on selles loetelus, et veenduda lemmikloomadele kehtestatud nõuetes.
Määruse 576/2013 artiklis 13(1) mainitud loetelu on kirjas rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas ning avaldatud ka Euroopa Komisjoni kodulehel (inglise keeles).
Millised nõudeid pean täitma, kui reisin lemmikloomaga Ühendkuningriigist ELi?
Kui Euroopa Komisjon on Ühendkuningriigi kandnud rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osa riikide loetellu
Kolmandast riigist Euroopa Liitu liikuval lemmikloomal peab olema nõuetekohaselt täidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud looma tervist tõendav Ühendkuningriigi lemmikloomapass.
Pass peab järgima kolmandate riikide lemmikloomapassi vormile kehtestatud nõudeid, mis on kirjeldatud rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 lisas III. Sellise passi väljastab ametlik veterinaar ning see kehtib Euroopa Liidu liikmesriikides reisimiseks neli kuud. Pass peab tõendama, et loomal on kehtiv marutaudivaktsineerimine.
Enne Euroopa Liidust lahkumise kuupäeva Ühendkuningriigi residendile välja antud Euroopa Liidu lemmikloomapassi saab kasutada lisadokumendina, et kinnitada looma kehtivat vaktsineerimist.
Juhul, kui reisitakse koeraga Iirimaale, Maltale või Soome, peab koer lisaks eelnevale olema läbinud paelussi Echinococcus multilocularis ravi ning ravi eest vastutav veterinaararst peab olema selle kohta teinud kinnitava märke lemmikloomapassi asjakohasesse jaotisesse.
Lisaks tuleb alates Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise kuupäevast ÜKst Euroopa Liitu liikuv lemmikloom esitada kontrolliks ametlikku piirikontrollipunkti, kus kontrollitakse, kas loom vastab kehtestatud nõuetele.
Kui Euroopa Komisjon ei ole kandnud Ühendkuningriiki rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas mainitud riikide loetellu
Lemmiklooma sisenemisel ELi kehtivad kõik eespool kirjeldatud ehk rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas mainitud nimekirjas loetletud riikidele kehtivad nõuded.
Lisaks kehtivale marutaudivastasele vaktsineerimisele peab aga lemmikoomale enne Euroopa Liitu sisenemist olema tehtud ELi või mõne ELi liikmesriigi heakskiidu saanud laboris ka marutaudi antikehade tiitrimine, mis tehakse vereproovist, mis on võetud vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist ja kolm kuud enne looma liikumist üle piiri.
Mida teha, kui olen Euroopa Liidu liikmesriigi resident ning tahan koos oma lemmikloomaga reisida Euroopa Liidu liikmesriiki, aga olen ajutiselt viibinud Ühendkuningriigis?
Nõuded lemmikloomadele, kes reisivad Ühendkuningriigist ELi liikmesriiki koos omaniku või volitatud isikuga, sõltuvad sellest, kas Ühendkuningriik on alates EList lahkumise kuupäevast kantud loetellu kolmandatest riikidest, kus on vajalikud loomatervishoiunõuded tagatud (määruse 577/2013 II lisa osa 1).
Reisijatel soovitatakse Ühendkuningriigist Euroopa Liitu planeeritud reiside puhul aegsasti enne reisi kindlaks teha, kas Ühendkuningriik on selles loetelus, et veenduda lemmikloomadele kehtestatud nõuetes. Loetelu saab vaadata Euroopa Komisjoni kodulehel (inglise keeles) ning portaalis EUR-Lex.
Kui Euroopa Komisjon on kandnud Ühendkuningriigi rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osa riikide loetellu
Euroopa Liitu liikuvatel lemmikloomadel peab olema kaasas nõuetekohaselt täidetud Euroopa lemmikloomapass. Pass peab tõendama, et loomal on kehtiv marutaudi vaktsineerimine.
Lisaks sellele peavad reisijad, kes lähevad oma koeraga Iirimaale, Maltale või Soome, veenduma selles, et lemmikloom oleks läbinud paelussi Echinococcus multilocularis ravi. Ravi eest vastutav veterinaararst peab tegema seda kinnitava märke lemmikloomapassi asjaomasesse jaotisesse.
Lisaks tuleb lemmikloomad, kes sisenevad Euroopa Liidu liikmesriiki, esitada alates Ühendkuningriigi EList lahkumise kuupäevast kontrolliks ametlikku piirikontrollpunkti, kus kontrollitakse, kas loom vastab kehtestatud nõuetele.
Kui Euroopa Komisjon ei ole kandnud Ühendkuningriiki rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osa riikide loetellu
Kehtivad samad tingimused, mis rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas loetletud riikide puhul.
Lisaks sellele peab olema lemmikloomale tehtud kehtiv ning nõutava tulemusega antikehade tiitrimine, mis on tehtud akrediteeritud laboris ühel järgmistest tingimustest:
  • enne Ühendkuningriiki liikumist peab test olema tehtud vereproovist, mis on võetud vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist. Kinnitus sellest peab olema lemmiklooma passis; või
  • enne naasmist Euroopa Liitu peab lemmikloomale tegema Ühendkuningriigis testi vereproovist, mis on võetud vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist ja kolm kuud enne looma liikumist Euroopa Liitu. Tõend vereproovist koos labori väljastatud tõendava dokumendiga peab olema kantud Ühendkuningriigi ametliku veterinaari väljastatud looma tervist tõendavasse dokumenti.

Elusloomad, aretusloomad ja loomsed saatused

Loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ÜKst Eestisse impordil ja Eestist ÜKsse ekspordil kehtivad samad reeglid kui muudele kolmandatele riikidele. Vedaja peab tagama, et autojuhil ja saatjal oleks kaasas nõutavad dokumendid ja sertifikaadid.
ÜKst tohib loomi ja saadetisi Eestisse importida ainult läbi selleks ette nähtud piiripunkti. Täpsem teave impordil kehtivate nõuete ja piiripunktide kohta on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel. NB! Tallinna Lennujaamas ei ole veterinaarkontrolliks ette nähtud piiripunkti; lähim lennujaam selliste kaupade importimiseks Euroopa Liitu on Helsingi Vantaa lennujaam. Kõikide ELi välispiiril asuvate veterinaarkontrolliks ette nähtud piiripunktide loetelu leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt.
Loetelu loomade ja kaupade kohta, mis kuuluvad ELi välispiiril ametliku kontrolli alla, on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega 2019/2007.
Põhja-Iirimaalt loomade ja saadetiste vedu ei ole import ja sinna loomade ja saadetiste vedu ei ole eksport ning veol kehtivad ELi-sisese veo nõuded.
Loomade veol ÜKsse ja sealt ELi peab vedajal olema ELi liikmesriigis väljastatud määruse 1/2005 (loomakaitse veo nõuded) kohane luba, sõiduki vastavuse sertifikaat ja juhi pädevustunnistus; elusloomade veol peavad olema täidetud ELi loomakaitsenõuded.
Tõuaretuses hakkab kehtima uus kord, mis käsitleb ÜK tõuraamatutes ja aretusregistrites olevate aretusloomade ja ristandussigade kandmist ELi tõuraamatutesse ja aretusregistritesse. ELi sissetoomisel peab aretusloomade ja aretusmaterjaliga olema kaasas põlvnemistunnistus juhul, kui need soovitakse tuua vastava tariifirea alusel. Hobuslased peavad olema ELi nõuete kohaselt identifitseeritud.

Sööt

Kuna ÜKst on saanud kolmas riik, siis alates 1. jaanuarist 2021 on saanud Eesti ettevõtjatest, kes praegu ostavad sööta ÜKst ja viivad selle ELis turule, sööda importijad ning Eesti ettevõtjatest, kes oma sööta praegu ÜKs müüvad, sööda eksportijad.
Sööda importimisel Eestisse kohaldatakse lisaks söödaseaduses sätestatule ka määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklit 24, st ÜK ettevõtjal peab olema Eestis asuv esindaja, kes peab tagama, et ÜK ettevõtja järgib söödahügieeni nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed ELi sätestatud nõuetega. Esindaja peab pidama registrit toodete kohta, mida tema esindatav ettevõtja viib turule ELis, sh Eestis. Samuti peab esindaja esitama Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) avalduse (vormi saab PTA kodulehelt) ELi-välisest riigist Eestisse imporditava sööda tootja esindamise kohta.
Sööda ekspordile kohaldub söödaseaduse §17.
Kõik eespool nimetatud Eesti ettevõtjad (söödakäitlejad), kes toovad sööta ÜKst või soovivad ÜKs sööta müüa, peavad esitama PTAle majandustegevusteate või peab neil olema vastav tegevusluba enne sööda impordi või ekspordiga alustamist. Täpsem info PTA kodulehel.
Põhja-Iirimaalt Eestisse veetav sööt ei ole imporditud sööt ja Eestist sinna veetav sööt ei ole eksporditav sööt. Põhja-Iirimaal turule viidav sööt peab vastama ELi sööta käsitlevatele õigusaktidele.
Mitteloomset sööta on lubatud Eestisse tuua riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu.
Loomset sööta on lubatud Eestisse tuua piiripunktide kaudu, mille loetelu on avaldatud PTA veebilehel.
ELis, sh Eestis, turustatava sööda märgistusel tuleb esitada märgistamise eest vastutava söödakäitleja nimi ja aadress. Selle isiku asukoht peab olema ELis. See on vajalik selleks, et liikmesriigid saaksid vajaduse korral kohaldada karistusi määruse (EÜ) nr 767/2009 rikkumiste eest oma jurisdiktsiooni piires määruse artikli 31 alusel.

Taimekaitse

Taimekaitse valdkonnas Euroopa Liidu reegleid pärast Brexitit Ühendkuningriigis enam ei kohaldata.
Sellest tulenevalt peaksid ettevõtjad eelkõige arvestama, et ELi õiguse kohaselt ei saa kolmas riik (praegusel juhul ÜK) tegutseda referentliikmesriigina, tsonaalse referentliikmesriigina ega taimekaitsevahendite jääkide piirnorme hindava liikmesriigina.
Uute taimekaitsevahendi toimeaine hindamise taotluste esitamisel peaksid ettevõtjad arvestama erinevate regulatiivmenetluste eeldatavaid tähtaegu, mille puhul Ühendkuningriik toimiks näiteks referentliikmesriigina, tsonaalse referentliikmesriigina või jääkide piirnormide hindava liikmesriigina.
Võttes arvesse Brexitiga seotud ebakindlust ja taimekaitse valdkonda reguleerivat õigusraamistikku, peaksid ettevõtjad kaaluma asjakohaste riskimaandamise abinõude kasutamist. Näiteks juhul, kui on oht, et regulatiivmenetlus ei ole lõpule viidud kuupäevaks, mil Ühendkuningriik lahkub liidust, võivad taotleja valida eelistatud hinnangu andmiseks teise liikmesriigi.
Mis puutub käimasolevatesse taimekaitsevahendi toimeaine hindamise menetlustesse, mille puhul Ühendkuningriik praegu riske hindab, peaksid ettevõtjad hoolikalt jälgima hindamisprotsessi arengut. Kui on selgeid märke selle kohta, et menetlust ei lõpetata taganemispäevaks, peaksid ettevõtjad kaaluma vajalike abinõude tarvitusele võtmist – näiteks nõudma referentliikmesriigi või jääkide piirnorme hindava liikmesriigi muutmist.

Küsimused ja vastused

Mis saab siis, kui minu ettevõte on asutatud Ühendkuningriigis, aga taimekaitsevahendi loa hoidja asub Euroopa Liidu liikmesriigis?
Taimekaitsevahendite turule lubamise määrus (1107/2009) ei näe ette, et taimekaitsevahendi loa taotleja peab olema asutatud Euroopa Liidus.
Mis saab siis, kui minu ettevõte on taimekaitsevahendi toimeaine heakskiidu taotleja ning ettevõte on asutatud Ühendkuningriigis?
Taimekaitsevahendite turule lubamise määrus (1107/2009) ei näe ette, et taimekaitsevahendi toimeaine heakskiidu taotleja peab olema asutatud Euroopa Liidus.
Mis saab siis, kui minu taimekaitsevahendi või toimeaine tootmiskoht asub Ühendkuningriigis?
Taimekaitsevahendite turule lubamise määruses (1107/2009) ei ole sätestatud nõudeid kolmandas riigis valmistatava taimekaitsevahendi või toimeaine tootmiskoha asukohale. Seetõttu ei ole sel puhul vaja mingeid abinõusid tarvitusele võtta. Pärast taimekaitsevahendi toimeaine turult kõrvaldamise kuupäeva imporditakse toimeaine kolmandast riigist (s.t ÜKst) Euroopa Liitu ja selle suhtes kohaldatakse ELi asjakohaseid õigusakte, nt ELi tolliterritooriumile kohaldatavad haldusformaalsused.
Mis saab siis, kui minu ettevõte kaalub uue taotluse esitamist toimeaine kohta, mille puhul Ühendkuningriik võiks olla referentliikmesriik? Või siis, kui minu ettevõte soovib taotleda toimeaine heakskiitmise muutmist vastavalt taimekaitsevahendite turule lubamise määruse 1107/2009 artiklile 7, mille puhul Ühendkuningriik on referentliikmesriik?
Kuni taganemiskuupäevani jääb Ühendkuningriik Euroopa Liidu liikmeks, millel on kõik selle liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas lojaalse koostöö põhimõte, mis sätestab et liit ja kõik selle liikmesriigid abistavad üksteist nende kohustuste täitmisel. Seega võib Ühendkuningriigi siiski valida referentliikmesriigiks.
Praeguse stsenaariumi ja Brexitiga seotud ebakindluse ning asjakohaste regulatiivmenetluse eeldatavate tähtaegade tõttu peaksid taotlejad aga siiski kaaluma asjakohaste abinõude võtmist. Näiteks kui on olemas oht, et need menetlused ei ole lõpule viidud kuupäevaks, mil Ühendkuningriik lahkub liidust, võivad taotlejad valida referentliikmesriigiks eelistatult mõne teise liikmesriigi, et vältida referentsliikmesriigi muutmist hilisemas etapis.

Taimed ja taimsed saadused

Enne taimede ja taimsete saaduste toimetamist ÜKst Eestisse tuleks uurida nende sisseveo tingimusi taimetervise aspektist.
Taimetervise kontrollile kuuluvad taimed, taimsed saadused ja muud objektid peavad olema Eestisse toimetamisel varustatud fütosanitaarsertifikaadiga.
Samuti on osa taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sissevedu ELi-välistest riikidest Eestisse keelatud.
Sisseveol taimetervise kontrollile kuuluvaid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte on lubatud Eestisse tuua ainult selleks ette nähtud piiripunkti kaudu. Kauba saabumisest tuleb kirjalikult teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti piiripunkti ametnikku vähemalt 24 tundi ette või, kui see pole võimalik, kohe pärast kauba laadimist veovahendile. Teavitada saab ka läbi süsteemi TRACES NT.
Taimede ja taimsete saaduste väljaveo planeerimisel tuleks esmalt kontrollida, kas need kaubad kuuluvad sihtriigis taimetervise kontrollile ning vajavad seetõttu fütosanitaarsertifikaati. Praegu ei ole veel teada, millised taimed ja taimsed saadused vajavad fütosanitaarsertifikaati pärast ÜK lahkumist Euroopa Liidust.
Kauba saabumisest on võimalik teavitada süsteemi TRACES NT (Trade Control and Expert System NT) kaudu, esitades ühtse sisseveodokumendi taimsetele saadustele (ÜSTD-TS I osa). Eelteatise esitamiseks peavad taimetervise kontrollile kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide importimisega tegelevad ettevõtted olema registreeritud TRACES NTs ning omama ligipääsu TRACES NT andmesüsteemile. Pärast ligipääsu saamist võib TRACES NTd kasutades esitada eelteatisi kõikidele ELi piiripunktidele.
E-kaubandus: enne tellimuste vormistamist ja ostu sooritamist väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike selgitage välja ning veenduge, et toote pakkuja varustab taimed või taimsed saadused nõuetekohase fütosanitaarsertifikaadiga, mis kinnitab toote vastavust taimetervise nõuetele.
Sisseveol tehtud kontrolltoimingute eest tuleb tasuda järelevalvetasu kehtestatud korra kohaselt.
Taimede ja taimsete saaduste väljavedu: fütosanitaarsertifikaat on dokument, mis tõendab taime, taimse saaduse või muu objekti vastavust taimetervise nõuetelele. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab seda vajavatele taimedele, taimsetele saadustele või muudele objektidele Eestist ELi-välisesse riiki toimetamise korral Põllumajandus- ja Toiduamet rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt.

Seemned ja paljundusmaterjal

Seemned

Pärast Brexiti jõustumist on Ühendkuningriik Euroopa Liidu mõistes kolmas ehk ühendusväline riik ning taimede paljundamise ja sordikaitse seadusega reguleeritud põllu-, õli- ja kiudtaimede, söödakultuuride ning köögiviljakultuuride liike ei tohi sealt sisse tuua.
Üldiselt on Euroopa Liidus turustatavad Ühendkuningriigis aretatud sordid juba liikmesriikide sordilehtedes registreeritud ja Euroopa Liidus on ka sordi säilitajad, mis annab loa neid sorte siin turustada. Oluline on teada, et UKst importida enam seemet ei tohi.
Riikide loetelu, kust tohib sisse tuua seemet, on reguleeritud nõukogu otsusega 2003/17. Praegu on Euroopa Liitu (sh Eestisse) lubatud importida seemet üksnes nendest riikidest, mis on tunnistatud samaväärseks Euroopa Liidu nõuetega. Samaväärseks tunnistatud riikide loetelu ning nendest riikidest lubatud imporditavate taimeliikide grupid on järgmised.
  • Ameerika Ühendriigid – kõikide sertifitseeritavate taimeliikide seeme
  • Argentiina – söödakultuuride, teraviljakultuuride, peedi- ning õli- ja kiukultuuride seeme
  • Austraalia – teravilja-, sööda-, köögivilja-ning õli- ja kiukultuuride seeme
  • Brasiilia – teravilja- ja söödakultuuride seeme
  • Iisrael - kõikide sertifitseeritavate taimeliikide seeme
  • Jaapan – köögiviljakultuuride seeme
  • Kanada – teravilja-, sööda-, õli- ja kiukultuuride ja peedi seeme
  • Korea Vabariik (Lõuna-Korea) – köögiviljakultuuride seeme
  • Lõuna-Aafrika - teraviljakultuuridest ainult maisi ja sorgumi, sööda-, õli- ja kiukultuuride seeme
  • Maroko – teravilja-, sööda-, köögivilja ning õli- ja kiukultuuride seeme
  • Moldova – teravilja-, köögivilja, õli- ja kiukultuuride seeme
  • Serbia - teravilja-, sööda-, õli- ja kiukultuuride ja peedi seeme
  • Taiwan – köögiviljakultuuride seeme
  • Tšiili – teravilja-, sööda-, õli- ja kiukultuuride ja peedi seeme
  • Türgi - teravilja-, sööda-, õli- ja kiukultuuride ja peedi seeme
  • Uruguai - teravilja-, sööda-, õli- ja kiukultuuride ja peedi seeme
  • Uus-Meremaa – teravilja-, sööda-, õli- ja kiukultuuride ja peedi seeme

Paljundusmaterjal

Pärast Brexiti jõustumist võib Euroopa Liitu tuua Ühendkuningriigis toodetud köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemet, ning puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuid Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/2219 alusel.
Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali võib Euroopa Liitu tuua direktiivi 2008/90 artiklis 12(2) sätestatud samaväärsuse nõuetele vastamise kohaselt kuni 31.12.2021 komisjoni rakendusotsuse 2019/120/EL alusel.
Kuni 2021. aasta lõpuni võivad liikmesriigid teha kahepoolse lepingu Ühendkuningriigiga paljundusmaterjali turustamiseks, juhul kui Ühendkuningriigi sertifitseerimise süsteem vastab Euroopa Liidu nõuetele. Ühendkuningriigis toodetud viljapuid ei saa importida Euroopa Liitu, kuni ei ole asjakohast samaväärsust. Samaväärseks on praegu tunnustamisel 20 riiki – Argentiina, Austraalia, Valgevene, Tšiili, Egiptus, Makedoonia, Iraan, Iisrael, Mehhiko, Moldova, Maroko, Norra, Serbia, Uganda, Lõuna-Aafrika, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, kellega Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi samaväärsuse otsuse tegemiseks aastast 2022.
Köögiviljakultuuride paljundusmaterjali puhul on komisjoni rakendusotsusega 2013/166/EL lubatud liikmesriikide pädevatel asutustel kuni 31. detsembrini 2022 määrata kolmandad riigid, kust on lubatud köögiviljakultuuride paljundusmaterjali importida.
Euroopa Liitu sissetoomiseks lubatud ja istutamiseks ettenähtud taimede loetelu taimeliikide ning riikide kaupa on kirjas komisjoni rakendusmääruse 2019/2072 lisas VII. Neil taimedel peab olema kaasas fütosanitaarsertifikaat ja ametlik kinnitus nõuetele vastavuse kohta. Need taimed võivad olla kas puuvilja- ja marjakultuuride istutamiseks ettenähtud taimed, aga ka mitmesugused dekoratiivkultuuride taimed.

Kalandus

Ühendkuningriigi muutumisel kolmandaks riigiks on kalanduses peamiseks halvaks tagajärjeks püügivõimaluste vähenemine Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks, juhul kui realiseerub stsenaarium, mille kohaselt ÜK ei luba enam ELi liikmesriikide laevu oma vetesse kala püüdma.
Ühendkuningriigi kuulumisel Euroopa Liitu saavad ÜK vetes kala püüda nende ELi liikmesriikide kalalaevad, kellel on seal püügivõimalused. Ühendkuningriigi laevad saavad sobivaid püügivõimalusi omades püüda kala teiste ELi liikmesriikide vetes.
Eestil pole püügivõimalusi, mis lubaks neil kalastada Ühendkuningriigi vetes, mistõttu Eesti kalapüügivõimalused ÜK muutumisel kolmandaks riigiks ei vähene.
Eestist on kahel viimasel aastal eksporditud ÜKsse kalatooteid ligikaudu 1,5 miljoni euro väärtuses, mis moodustab Eesti kalatoodete koguekspordist alla 1%. Majanduslik mõju ÜK muutumisel kolmandaks riigiks on seega Eesti kalandussektorile tervikuna väike, kuid võib siiski olla oluline ÜK turuga seotud ettevõtete jaoks. Ühendkuningriigi muutumisel kolmandaks riigiks on vaja üle vaadata senised tariifikvoodid, mis sisaldavad ka ÜK osa.

Geograafilised tähised

Küsimused ja vastused

Mis saab enne Brexitit ELis registreeritud geograafilistest tähistest?
Pärast Brexitit on enne üleminekuperioodi registreeritud geograafilised tähised Ühendkuningriigis jätkuvalt kaitstud.
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artikli 54 lõike 2 kohaselt jätkub Ühendkuningriigis nende geograafiliste tähiste kaitse, mis on üleminekuperioodi viimasel päeval (31.12.2020) Euroopa Liidus kaitstud.
Milline on geograafiliste tähiste registreerimise protsess peale Brexitit?
ELi-väliste geograafiliste tähiste registreerimiseks saadavad tootjad oma taotlused kas otse või enda riigi ametiasutuse kaudu Euroopa Komisjonile. Pärast Brexitit peavad Ühendkuningriigi geograafiliste tähiste taotlused vastama ELi-väliste taotluste nõuetele.
ELi geograafiliste tähiste taotluste puhul, mis on üleminekuperioodi lõpuks alles ELis ülevaatamisel, ei hõlma registreerimise korral kaitse Ühendkuningriiki.
Millised reeglid kehtivad geograafilistele tähistele pärast Brexitit Põhja-Iirimaa puhul?
Pärast Brexitit jõustub Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokoll, mis tagab ELi geograafilisi tähiseid puudutava regulatsiooni kohaldumise Põhja-Iirimaal. Sellest lähtuvalt on ELi geograafilised tähised Põhja-Iirimaal kaitstud nii enne kui ka pärast Brexitit. Põhja-Iirimaa geograafiliste tähiste taotluste puhul toimub registreerimine ELi-siseste taotluste nõuete kohaselt.
Põhja-Iirimaal ei ole erinevalt Ühendkuningriigist ELi süsteemist eraldiseisvat paralleelset riiklikku geograafiliste tähiste kaitse süsteemi.

 

Viimati uuendatud: 17. märts 2021