Sa oled siin

Kriisireguleerimine

Maaeluministeerium ja tema valitsemisala asutused tagavad kriisireguleerimise korraldamist.

 
  • Maaeluministeerium moodustab kriiside puhuks riigi toiduvaru ja valmistub oma valitsemisalas esineda võivateks hädaolukordadeks.
  • Siseministeerium töötab välja Eesti kriisireguleerimise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise poliitika ning koordineerib riigis hädaolukordadeks valmistumist. Lisainfo Siseministeeriumi kodulehel »
 

Loomataudi kui hädaolukorra lahendamine

  • Loomataudi kui hädaolukorra juhtimise eest vastutab Maaeluministeeriumi valitsemisalas asuv Veterinaar- ja Toiduamet (VTA).

  • VTA juhtimisel koostatakse loomataudi kui hädaolukorra riskianalüüs ja lahendamise plaan, kaasates teisi asjaomaseid asutusi ja isikuid.

  • Teiste hädaolukordade lahendamist juhivad teiste ministeeriumide valitsemisala asutused. Vajadusel kaasavad nad ka Maaeluministeeriumi valitsemisala asutusi, eelkõige VTA-d.

  • Hädaolukorra riskianalüüsis hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja tagajärgi ning tuuakse välja abinõud hädaolukorra ennetamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks.

  • Hädaolukorra lahendamise plaanis lepib VTA asjaomaste asutustega kokku, millised ressursid hädaolukorra lahendamisse kaasatakse, milline juhtimistasand määratakse, milliste asutuste esindajaid kaasatakse ja kuidas korraldatakse nende tegevus, milline on kommunikatsiooniplaan avalikkuse teavitamiseks jne.

 

Eriti ohtlikud loomataudid

Eriti ohtlik on loomataud, mis:

  • võib kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustades ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust;
  • võib levida väga kiiresti ja laialdaselt, haarates tihti mitut riiki ja põhjustades suure majandusliku kahju;
  • võib kujutada tõsist ohtu inimese elule ja tervisele.

Kuidas kaitsta end ja vältida viiruse levikut?

  • Hoidu kokkupuutest haigete või surnud loomade või lindudega – inimene võib kätega, riietega või jalanõudega levitada loomadele nakkavaid haigusi.
  • Hoidu mittevajalikest kokkupuudetest loomade või lindudega.
  • Toidujäätmeid ära jäta loodusesse. Ka lahtine kompostihunnik metsatalus või suvilas võib osutuda nakkuse allikaks lindudele ja loomadele, kui neil on sellele ligipääs.
  • Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi. Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes toovad teisest riigist kaasa kohalikke kuumtöötlemata tooteid.
  • Hoia farmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus on diagnoositud loomahaigusi, siis hoia eemale farmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks.
  • Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud looma korjuse või väljaheidetega).
  • Kasuta linnu- või loomakasvatuses töötamisel individuaalseid kaitsevahendeid, eeskätt kaitsekindaid (korduvkasutatavad kummikindad peavad olema kergesti desinfitseeritavad).
  • Pese käsi.

Taudijuhtumi korral väldi taudipunkte ja matmispaiku

Taudijuhtumi korral hoia eemale taudipunktidest ja lindude või loomade matmispaikadest!

Mõtlematud inimesed, kes lähevad taudipunktide või matmispaiga juurde uudishimust olukorda uurima või pildistama, võivad sattuda ise taudi edasikandjaks.

Juhised desinfitseerimiseks

  • Metallist ja plastist esemed, kummijalanõud – kasuta pesemiseks kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahust. Kata pinnad lahusega, lase tund aega seista ning pese veega üle.
  • Tekstiilid, pesu – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
  • Nahast jalatsid ja esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel puutuda kokku loomadega.
  • Puit:
    • lakitud või värvitud puit – puhasta kloori sisaldava pesuvalgendiga;
    • poorne või töötlemata puit – põleta ära.
 

Elanikkonnakaitse

Elanikkonnakaitse aluseks on riigi elanike suutlikkus ennast ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata.

Selleks peab igaüks astuma oma kodus reaalseid samme, et suurendada valmisolekut hädaolukorraks. Läbi tuleb mõelda vajalikud tegevused ja leida alternatiivsed lahendused selleks, et saada hakkama elutähtsate teenuste katkestuse korral (nt elektrikatkestus, veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimise katkestus) ning soetada koju vajalikud varud ja abivahendid pikemateks kriisiolukordadeks.

Ennast ja oma lähedasi saad eri kriiside eest kõige paremini kaitsta siis, kui kodus on olemas kõik vajalik (sh vesi, toit), et pere saaks nädal aega iseseisvalt hakkama.

 

Üldised soovitused

  • Hoia kodus võimalusel toiduvaru.
  • Koduses toiduvarus hoia toitu, mida su pere reaalselt sööb.
  • Arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit, lemmikloomatoit).
  • Võimalusel ära varu kodus toiduaineid, mis tekitavad janu.
  • Võimalusel hoia kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms).
 

Toiduvaru

Varude kogumise eesmärk on luua ressursid, millega kohaliku omavalitsuse üksused ja riik saaksid abistada elanikke esmavajalike vahenditega ning toetada elu ja tervise kaitsmiseks vajalike teenuste toimimist pikaajalistes või ressursimahukates kriisiolukordades.

Varude puudumine või nappus seab hädaolukordades (sh elutähtsate teenuste pikaajaline katkestus) ning riigikaitselise kriisi korral kiiresti löögi alla kogu ühiskonna toimimise.

Kriisisituatsioonide lahendamiseks on Maaeluministeerium moodustanud riigi vajaliku toiduvaru vastavalt hädaolukorra seadusele ja riigikaitseseadusele.

Ministeerium korraldab nii toiduvaru hoidmist, kasutamist ja uuendamist kui ka kontrollimist ning aruandlust. Nende kohustuste täitmisel lähtub ministeerium nii hädaolukorra seadusest ja riigikaitseseadusest kui ka tellitud temaatilistes uuringutes antud soovitustest.

 

Uuringud

  • Maaeluministeeriumi valitsemisala korrakaitsemeetmete piisavus toidu varustuskindluse tagamiseks erikorra ja kriisi olukorra ajal

    Ministeeriumi tellimusel tegi Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co 2018. a õigusliku analüüsi, kus kaardistati Maaeluministeeriumi valitsemisalas võetavad korrakaitsemeetmed ning analüüsiti meetmete võtmiseks vajalike õiguslike vahendite olemasolu ja piisavust toidu varustuskindluse tagamiseks eriolukorra ja kriisiolukorra ajal.

  • Riigi toiduvarude korraldus

    Ministeeriumi tellimusel analüüsis Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK/ICDS) 2018. a toiduvaru korralduslike põhimõtteid. Analüüsi eesmärk oli teha kindlaks võimalused riigi toiduvaruga kindlustamiseks häda- ja kriisiolukordade korral ning toiduvaru moodustamise alused ja arvestuse korraldus, sh hoiustamise, uuendamise ja kasutuselevõtu logistika.

  • Toitlustusettevõtete võimekus ohuolukorras toitu valmistada ja elanikke toitlustada

    Ministeeriumi tellimusel uuris OÜ Eesti Uuringukeskus 2015. aastal Eestis tegutsevate toitlustusettevõtete võimekust valmistada ohuolukordades toitu ja korraldada elanikkonna varustamist, arvestades ettevõtte personali koosseisu, tehnilist valmisolekut ja toorainega varustamise võimalusi.

  • Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras

    Ministeeriumi tellimusel uuris OÜ Eesti Uuringukeskus 2013. aastal toidukaupade tootmise ja turustamise võimekust, transpordi olemasolu ning hädaolukorraks valmisolekut toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetes. Eesmärk oli saada ülevaade võimalustest tagada elanikkonna varustatus ohutu toiduga ohuolukordades.

  • Toiduainete omavaru olemasolu majapidamistes ning elanikkonna toimetulekuoskused kriisi-, häda- ja eriolukorras

    Uuringu eesmärk oli saada täiendavat teavet, kuidas tuleks toiduvarusid paremini koostada, kui kiiresti on vaja varusid jaotada ja kuidas toiduvaru hädaolukorras iga leibkonnani toimetada. Esindusliku leibkondade küsitlusuuringu korraldas Eesti Konjunktuuriinstituut ministeeriumi tellimisel 2010. aasta septembris-oktoobris.

  • Toiduvajadus kriisi- ja hädaolukordades

    Uuring valmis teadlaste ja toidu valdkonna ametkondade spetsialistide koostöös ning selle tulemusi kasutab Maaeluministeerium häda- ja kriisiolukorraks vajaliku toiduvaru planeerimisel. Uuringu tegi Eesti Toitumisteaduste Selts 2006. a ministeeriumi tellimusel.

 

Viimati uuendatud: 28. märts 2019