Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2017

Foto: AdinaVoicu @ pixabay.com

Eesti oli esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist kuni detsembri lõpuni.

Euroopa Liidu Nõukogus otsivad 28 liikmesriiki oma rahvuslikest huvidest lähtuvalt kokkuleppeid poliitikates, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eesistuja ülesanne on otsida liikmesriikide eriarvamustes üksmeelt ja suunata neid kokkulepete poole, olles ühistes huvides tegutsev aus vahendaja.

Eesistuja avab toimuvat ka meediale ja rahvusvahelisele avalikkusele, vahendades liikmesriikide ühistele seisukohtadele jõudmise protsessi ning arutluse all olevaid sisulisi teemasid ja küsimusi.. Sealjuures tuleb eesistujal korraldada Euroopa Liidu Nõukogu istungeid ja töörühmade tööd – kujundada päevakorrad, juhatada istungeid ja kohtumisi.

Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid  tuleb eesistujal seejärel esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Läbirääkimiste lõppfaasis võtab Euroopa Liidu Nõukogu koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid otsuseid, mis kujundavad liikmesriikide 500 miljoni elaniku igapäevaelu. Eesistujana tuleb Eestil tegeleda kokku umbes 500 erineva teemaga.

Eesti korraldas eesistujana Brüsselis üle 2000 kohtumise ning Eestis umbes 230 sündmust. Eestis toimunud mitteametlikud kohtumised andsid võimaluse esile tõsta olulisi teemasid ning aidata kaasa ühiste seisukohtade kujunemisele. Eesti eesistumise poliitilised eesmärgid ehk eesistumise programmi kinnitas valitsus vahetult enne eesistumise algust. Nii Brüsselis kui ka koduriigis aset leidvad sündmused andsid ka unikaalse võimaluse tutvustada Eestit kui eesistujariiki.

Maaeluministeeriumi jaoks oli eesistumine väga oluline. Eesistujana soovisime edendada arutelusid meile edasi kanduvate teemade üle; püüdsime ka olla võimalikult neutraalne ning kokkulepetele saavutamisele orienteeritud eesistuja.

Eesti prioriteetideks põllumajanduse ja maaelu valdkonnas olid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seonduvad teemad – nii ÜPP tulevikku kui ka selle lihtsustamist puudutavad arutelud. Lisaks jälgisime tähelepanelikult olukordi erinevatel turgudel. Juhtisime tähelepanu ka muldade kaitsele, mistõttu korraldasime kõrgetasemelise konverentsi muldade teemal. Soovisime ka viia edasi juba töös olevate väetisi ning ka ravimsööta käsitlevate määruste eelnõude menetlust.

Eesistumine oli suurepärane võimalus Eesti riigi tutvustamiseks ja ametnike arendamiseks. Maaeluministeeriumi valitsemisalas oli eesistumisega seotud suur hulk meie ekspertidest: töörühmade juhtimise ja korraldamisega oli otseselt seotud ligikaudu 130 inimest, lisaks olid u 50 inimest otseselt seotud ürituste korraldusega ja u 20 inimest oma valdkonnas eesistumise koordineerimisega.

Eesistumise tegid meie külaliste jaoks meeldejäävaks Eestis korraldatavad üritused. Neid oli kokku 15, millest kaks olid kõrgetasemelised ministrite tasandi üritused ja ülejäänud ekspertide tasandi üritused.

Lähemalt saab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja selle korraldamise kohta lugeda veebilehelt eesistumine.ee.

Lisainfot eesistumise kohta saab Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaadi kodulehelt.

Viimati uuendatud: 6. august 2018