Sa oled siin

Moosid ja muud sarnased tooted

Eestis on olnud pikaks traditsiooniks keeta suvel ja sügisel aia- ja metsasaadustest moosi, keedist ja muid sarnaseid tooteid. See traditsioon pole kadunud ka tänapäeval, kuid lisaks on meil poeriiulitel saadaval palju tooteid, mille vahel peab ostja suutma vahet teha. Selleks on hea teada mooside ja muude sarnaste toodete nimetusi ehk seda, mida üks või teine nimetus tähendab.

Moosipurgid reas

Nimetusi moos, džemm, keedis, želee ja marmelaad võib kasutada ainult selliste toodete puhul, mille koostis vastab nõuetele.

Nimetus peab sisaldama ka toote valmistamiseks kasutatud puuvilju ja marju, mis peavad olema märgitud koostisosade loetelus sisalduse kahanevas järjekorras. Näiteks moosi, mis sisaldab viljadest 55% õuna ja 45% maasikaid, tuleb nimetada õuna-maasikamoos. Kui kasutatakse rohkem puuvilja- ja marjaliike, siis võib kasutada näiteks ka nimetust mitmeviljamoos.

Toote märgistusel peab lisaks olema esitatud ka selle puuvilja- ja marjasisaldus ning üldsuhkrusisaldus 100 g kohta.

Koostisest lähemalt

Džemm ehk keedis, želee, marmelaad

Keedis ja džemm on sisult sünonüümid ehk nende koostisele kehtivad ühesugused nõuded. Need peavad olema valmistatud puuviljade ja marjade viljalihast või püreest ning suhkrust ja veest. Želeed valmistatakse ühe või mitme puuvilja või marja mahlast ning suhkrust. Marmelaad on kõige sarnasem želeele, erinedes sellest vaid konsistentsi (sisaldab ka viljaliha, püreed) ja valmistamise tehnoloogia poolest.

Müügiks pakutavate džemmide, keediste, želeede ja marmelaadide kõige olulisemaks ühiseks näitajaks on lahustuva kuivaine sisaldus ehk lihtsustatult suhkrusisaldus, mis peab olema vähemalt 60%. Säilitusaineid neis kasutada ei tohi. Erandiks on tooted, kus suhkur on asendatud magusainega – neis on lubatud piiratud koguses kasutada ka teatud säilitusaineid.

Kindlad nõuded kehtivad ka nende toodete puuvilja- ja marjasisaldusele. Ühe kilo toote valmistamiseks peab enamasti olema kasutatud vähemalt 350 g viljaliha, püreed või nende kahe segu. Musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul peab kilo toote valmistamiseks olema kasutatud vähemalt 250 g, ingveri puhul vähemalt 150 g, akažuuõuna puhul vähemalt 160 g ning grenadilli puhul vähemalt 60 g viljaliha, püreed või nende segu.

Moos

Toode nimetusega moos on oma puuvilja- ja marjasisalduselt sarnane džemmile ja keedisele, kuid võib sisaldada vähem suhkrut (alates 40%).

Kuna moosi valmistamiseks võib kasutada vähem suhkrut, siis võib see sisaldada ka piiratud koguses säilitusaineid (sorbaate ja bensoaate).

Ekstra džemm, ekstra želee

Tooted nimetustega ekstra džemm ja ekstra želee on samasuguse suhkrusisaldusega nagu tavaline džemm.

Erinevus ekstra ja tavaliste toodete vahel on puuvilja ja marjade minimaalses sisalduses. Ühe kilo ekstra džemmi ja ekstra želee valmistamiseks peab enamasti olema kasutatud vähemalt 450 g viljaliha. Musta sõstra, kibuvitsa, küdoonia, punase sõstra, pihlakamarja ja astelpaju puhul kasutatakse vähemalt 350 g, ingveri puhul vähemalt 250 g, akažuuõuna puhul vähemalt 230 g ning grenadilli puhul vähemalt 80 g viljaliha.

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 16. aprill 2015