Sa oled siin

Müügipakendisse pakendamata toit

Lisaks tootja pakendatud toidukaupadele on saadaval ka suur hulk selliseid toite, mida müüakse lahtiselt või mida ei ole pakendatud müügipakendisse. Kuna ostjal on õigus enne ostu saada teavet ka selliste toitude koostise kohta, kehtivad neilegi märgistamise ja teavitamise nõuded.

Lahtiselt müüdavad küpsised ja piparkoogid

Müügipakendisse pakendamata toiduks (edaspidi pakendita toit) on märgistamisest rääkides

  • lahtiselt, s.o ilma müügipakendita pakutavad toidud – näiteks restoranis serveeritavad road, poe või kohviku letis ostja soovil pakitud salatid-vorstid, ostja enda kaalutud pähklid või kommid;
  • toit, mida pakendab müüja vahetult müügiks – näiteks poe tagaruumis karpidesse pakitavad võileivad, juustud ja koogid.

Kõigi pakendita toitude müügikohas peab klient enne toidu ostmist saama teavet selles sisalduvate põhiliste allergiat tekitada võivate koostisosade kohta. Allergeene pole vaja välja tuua vaid siis, kui toidu nimetus juba nende sisaldusele viitab (nt nimetus "kohupiimakreem" viitab selgelt piimasisaldusele ja see, kes ei talu laktoosi, oskab sellist toodet vältida). Põhilised allergeenid on gluteeni sisaldavad teraviljad, koorikloomad, sojaoad, muna, kala, piim, pähklid, seller, sinep, seesamiseemned ja E-ained vääveldioksiid ja sulfitid.

Lisaks on ostjal õigus saada teavet ka toidu nimetuse ja koostisosade kohta. Teavet koostisosade kohta võib esitada mitmel viisil – kirjalikult (näiteks sildil toote müügikohas), suuliselt (näiteks leti taga seisev müüja ostjale või kelner lauas menüüst toitu tellivale kliendile) või ka mõlemat moodi.

Olenevalt müügikohast (toitlustuskoht või kauplus) ja pakendita toidu liigist on ostjal õigus saada ka muud teavet.

NB! Tasub teada

Allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta on ostjal juba praegu õigus saada suulist teavet.

Muu artiklis kirjeldatud teabe esitamise kohustus hakkab jaekaubandus- ja toitlustusettevõtetele kehtima alates 1. augustist, pärast üleminekuaja lõppu.

 

Toitlustuskohad

Toitlustuskohaks võivad olla nii kohvikud ja restoranid kui ka näiteks koolid ja haiglad. Tarbijale pakutava toidu kohta võib toitlustuskoht teavet esitada nii suuliselt, kirjalikult kui ka mõlemat moodi.

Lahtiselt müüdava toidu kohta tuleb kliendile teavet anda selle igas müügikohas (sh ka lauas, kus ostja tellimuse esitab).  Kindlasti peab klient saama teavet toidu nimetusest ning allergiat või talumatust põhjustavatest koostisosadest. Allergeene ei pea välja tooma siis, kui toidu nimetus juba viitab nende sisaldusele.

Kui allergeenide teavet jagatakse kliendile suuliselt, siis peab hästi märgatavas kohas olema teade, kust ja kellelt sellist teavet saab. Juhul kui toidu koostis võib muutuda (nt kui roa retsepti muudetakse sõltuvalt hooajast), peab teade klienti sellest hoiatama.

Kliendi soovil peab toitlustuskoha teenindaja andma talle selgitusi ka toidu koostisosade kohta.

Vahetult müügiks pakendatud toidu puhul tuleb esitada selle nimetus ja vajadusel sellega kaasnev täpsem teave (nt "kuumsuitsutatud", "sulatatud", üle 5% lisatud vett sisaldaval lihatootel "lisatud veega"), põhilised allergeenid (v.a kui toidu nimetus – näiteks "piim" – viitab allergeenisisaldusele), käitleja nimi, säilimisaeg, päritoluriik (sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihal ja juhul kui selle puudumine võib ostjat eksitada), netokogus (v.a juhul, kui toit on pakendatud portsjonina).

 

Kauplused

Nii lahtiselt pakutava kui ka vahetult müügiks pakendatava toidu puhul tuleb kaupluses ostjale esitada ühepalju teavet. Teave peab olema esitatud kirjalikult pakendil või toidu müügikohas kergesti nähtaval kohal ja selgesti loetavalt.

Kindlasti peab see teave sisaldama järgmist: toidu nimetus, vajadusel nimetusega kaasnev täpsem teave (nt "kuumsuitsutatud", "sulatatud", üle 5% lisatud vett sisaldaval lihatootel "lisatud veega"), põhilised allergeenid, käitleja nimi, säilimisaeg, päritoluriik (sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihal ja juhul kui selle puudumine võib ostjat eksitada). Allergeene ei pea välja tooma siis, kui toidu nimetus juba viitab nende sisaldusele.

Ostja soovil peab teenindaja andma talle selgitusi ka toidu koostisosade ja nende koguse kohta (nt vorsti puhul lihasisalduse ja singisalati puhul singi koguse kohta).

Vahetult müügiks pakendatud toidu puhul tuleb esitada ka selle netokogus. Seda pole vaja teha vaid juhul, kui toit on pakendatud portsjonina.

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 16. aprill 2015