Sa oled siin

Avaleht Taimede, loomade, toidu ja sööda alalise komitee (...

Taimede, loomade, toidu ja sööda alalise komitee (PAFF) uuendtoidu ja toksikoloogilise ohutuse sektsiooni lisaainete määrusega (EÜ) nr 1333/2008 seotud tõlgendusotsused

Illustratsioon: köögiviljapuljongi pulber.

Euroopa Liidus kehtestatud õigusaktide puhul on oluline, et kõik liikmesriigid rakendaksid neid ühtemoodi. Õigusakti rakendamisel võib aga selle sätete tõlgendamisel tekkida küsimusi, millele õigusakt ei anna ühest vastust. Seetõttu võetakse enim eriarvamusi tekitanud tõlgendusküsimustes vastu otsused, millega liikmesriigid lepivad kokku, et arutluse all olevat teemat käsitletakse kõikides liikmesriikides ühtemoodi.

Lisaainete määrusega (EÜ) nr 1333/2008 seotud tõlgendusotsuseid teeb taimede, loomade, toidu ja sööda alalise komitee  (PAFF) uuendtoidu ja toksikoloogilise ohutuse sektsioon.

PAFFi kohtumistel osalevad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad ja komiteed juhib Euroopa Komisjon.

Kõik PAFFi kohtumiste päevakavad, kokkuvõtted ja tõlgendusotsused saab kätte Euroopa Komisjoni kodulehelt (inglise keeles).

 

Olulisemad lisaainete määrusega seotud tõlgendusotsused

Antioksüdantide kasutamine suures koguses

Antioksüdandid on defineeritud määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisas ühenditena, mis pikendavad toote säilimisaega, kaitstes seda oksüdatsiooni põhjustatud riknemise eest, nagu näiteks rasva rääsumine ja värvuse muutumine. Sellega erinevad antioksüdandid säilitusainetest, mis kaitsevad toitu mikroorganismide põhjustatud riknemise eest.

On olnud mitu juhtumit (eriti liha ja kala puhul), kus antioksüdante on kasutatud suures koguses, mistõttu tekib küsimus, kas nende kasutus vastab quantum satis’e põhimõtetele.

Toidu lisaaineid, mille kasutus antioksüdantidena on lubatud quantum statis, tuleb kasutada koguses, mis pole suurem, kui on vajalik kavandatud eesmärgi (antioksüdatiivse mõju) saavutamiseks.

Antioksüdantide kasutamine suuremas koguses (nt säilitusainete kasutuse maskeerimiseks või nende asendamiseks, et pikendada säilivusaega või säilitada värsket välimust, mis muidu saavutatakse säilitusainete abil) ei ole vastavuses quantum satis’e põhimõtetega ning pole seetõttu lubatud.

Askorbiinhappe ja askorbaatide (E 300–302) kasutus tuunikalas koguses kuni 300 mg/kg on piisav, et saavutada antioksüdatiivne mõju.

 

Kaaliumatsesulfaami (E 950) kasutamine lisatud polüoolidega närimiskummis

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa toidugrupis 5.3 "Närimiskumm" on polüoolide kasutus lubatud quantum satis (vajalikus koguses) kasutuspiiranguga "ainult ilma lisatud suhkruta tooted". Seetõttu võib polüoole kasutatada närimiskummis, millele ei ole lisatud suhkruid [defineeritud määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklis 3(2)e].

See põhimõte kehtib nii lisatud suhkruta närimiskummile, milles kaaliumatsesulfaami on kasutatud lõhna- ja maitsetugevdajana (maksimumkogus  800 mg/kg), kui ka närimiskummile, milles kaaliumatsesulfaaami kasutatakse magusainena (maksimumkogus 2000 mg/kg).

Sama põhimõte rakendub teistele magusainetele [aspartaam (E 951), taumatiin (E 957), neohesperidiin DC (E 959), neotaam (E 961) ja advantaam (E 969)], mida on lubatud närimiskummis kasutada nii lõhna- ja maitsetugevdajana kui ka magusainena.

 

Karamellvärvide kasutamine lihatoodetes

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas loetletud liha toidugruppides (toidugrupid punktis 8) nimetatud toite tarbitakse iseseisva toiduna või kasutatakse lõpptoote põhilise või iseloomuliku koostisosana. Karamellvärve, mida lahjendatakse veega või teiste kandjatega ning kasutatakse lihatoodete pinnatöötluses, ei saa pidada toiduks.

Karamellvärvi ei saa pidada liittoidu koostisosaks,  seetõttu ei saa karamellvärvivalmistisi pidada eraldi toiduks toidugrupi 8.3.3 "Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused" tähenduses.

Karamellvärvide kasutamine pinnatöötluses vajab kasutusluba toidugrupis 8.3.3 "Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused".

 

Konserveeritud vähilaadsete kirjeldus vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 toidugrupile 9.2 "Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed"

Teema: fosfaatide kasutamine vähilaadsete konservides (canned crustaceans). Fosfaate (E 338–450) lubati kasutada steriliseerimisprotsessi lõpus kiirel jahutamisel struviidikristallide ärahoidmiseks.

Codex Alimentariuse kala ja kalatoodete komitee kala ja kalatoodete juhend (CAC/RCP 52-2003) defineerib konservi (canned food) kui steriilselt ja hermeetiliselt suletud toodet.

PAFFi komitee nõustub sellise tõlgendusega ning sõna "konserveeritud" (canned) all mõeldakse nii klaasi, metalli kui ka muudesse pakenditesse hermeetiliselt suletud tooteid, mis püsivad stabiilsena toatemperatuuril (ambient temperature).

 

Kõrge nitraadisisaldusega spinatiekstrakti kasutamine vorstides

Lihatootjad kasutasid toodetes kõrge nitraadisisaldusega spinatiekstrakti.

Toote märgistusel väideti, et tootes ei ole kasutatud säilitusaineid.

Ekstrakti selline kasutus on tahtlik lisaaine kasutus, kuna selle tehnoloogiline eesmärk on pikendada lõpptoote säilivusaega.

Lisaaine kasutus peab vastama lisaainete määruse nõuetele ning toode tuleb märgistada toidu märgistamise õigusaktide nõuete kohaselt.

Seotud otsused

 

Leelistavate ainete kasutamine kakaotoodete töötlemisel

Leelistavaid aineid [nt kaltsiumkarbonaat (E 170), karbonaadid (E 500–504) ja hüdroksiidid (E 524–528)] kasutatakse kakaopulbri töötlemisel. Nimetatud lisaaineid lisatakse kakaopulbri tootmisel kakaoubadele enne röstimist tehnoloogilisel eesmärgil, et kakaopulbri lahustuvust parandada, mõru maitset vähendada ja värvi muuta.

Leelistavad ühendid, mida kasutatakse kakaopulbri tootmisel ja töötlemisel, jäävad kakaopulbri koostisesse ja neil on kakaopulbris tehnoloogiline mõju.

Eelpool nimetatud lisaainete kasutus on reguleeritud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa toidugrupis 5.1 "Kakao- ja šokolaaditooted direktiivi 2000/36/EÜ tähenduses". Seetõttu on tegu toidu lisaaine kasutusega ning need lisaained tuleb esitada koostisosade loetelus.

 

Naatriumkarbonaadid (E 500) ja kaaliumkarbonaadid (E 501) värskes kalas ja kalatoodetes

Värskete kalafileede töötlemisel kasutati naatriumkarbonaate (E 500) ja kaaliumkarbonaate (E 501). Neid lisaaineid kasutati koos sidrunhappega (E 300) ja naatriumtsitraatidega (E 331) kalafileedes niiskuse säilitamiseks ja fileede kaitsmiseks oksüdatsiooni eest. Lisaained lahustati vees ja seda lahust süstiti kalasse või hoiti värsket kala selles 24–48 tundi.

Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ei ole töötlemata kalal ja kalatoodetel lubatud kasutada lisaaineid E 500 ja E 501.

E 500 ja E 501 kasutus värskes kalafilees ja kalatoodetes on lisaaine kasutus, kuna neil on toidus tehnoloogiline funktsioon ja need jäävad toidu koostisesse. Seetõttu ei saa sellist kasutust pidada abiaine kasutuseks.

Värskes kalas ja kalatoodetes ei ole lubatud kasutada karbonaate lisaainena.

 

Nitritirikka köögiviljapuljongi kasutamine

14. detsembri 2006 tõlgendusele lisaks leiti, et spinatiekstrakt võib läbida mikrobioloogilise fermentatsiooni, mille tagajärjel nitraat muudetakse nitritiks.

Fermentatsiooniprotsess toimub enne ekstrakti kasutamist lihatootes. Fermenteeritud puljongis sisalduv nitrit funktsioneerib lõpptootes säilitusainena ja värvistabilisaatorina, mistõttu ekstrakti selline kasutus on tahtlik lisaaine kasutus.

Lihatootes võib lisatud nitriteid olla kõige enam 150 mg/kg. Kasutatud nitritid peavad vastama lisaainetele kehtivatele puhtuskriteeriumitele [määrus (EL) nr 231/2012]. Fermenteeritud juurviljapuljong nendele nõuetele ei vasta.

Fermenteeritud puljongis sisalduv nitrit aitab pikendada lõpptoote säilivusaega ja stabiliseerida selle värvi. Seetõttu on tegu tahtliku lisaaine kasutusega.

Selline kasutus peab vastama lisaainete määruse nõuetele. Seetõttu peab ekstraktide kasutamiseks esitama taotluse ning samuti peab ekstrakt vastama lisaaine puhtuskriteeriumite nõuetele.

Seotud otsused

 

Pagaritoodetes tehnoloogilist funktsiooni omavate ühendite märgistamine

Määruses (EÜ) nr 1333/2008 on jahuparandajana lubatud kasutada mitut lisaainet, näiteks fosforhapet ja fosfaate (E 338–452), L-tsüsteiini (E 920) ja askorbaate (E 300–301). Nende ainete kasutamine parandab taigna küpsetusomadusi.

Kuigi nende lisaainete kasutamine on lubatud toidugrupis 6.2.1 "Jahud", on neil funktsioon mitte jahus, vaid taignas. Nad aitavad hoida taigna stabiilsust, mõjuvad lõpptoote õhulisusele ja kooriku tekkele. Nii taigna kui ka sellest valmistatud saia või leiva (bakery wares)  koostis on sama.

Mainitud lisaaineid kasutatakse tehnoloogilisel eesmärgil, need jäävad lõpptootesse ning neil on seal mõju. Seetõttu on tegemist lisaaine kasutusega ja määruse (EÜ) nr 1169/2011 nõuete kohaselt tuleb need lisaained esitada koostisosade loetelus.

 

Piimhappe (E 270) lubatud vormid

Määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse toidu lisaainete spetsifikatsioonid, ei viita piimhappe [E 270 EINECS nr (200-018-0)] mõnele optilisele isomeerile, vaid piimhappele üldiselt. E 270 all mõeldakse nii L-(+)-piimhappe, D-(-)-piimhappe kui ka DL-piimhappe optilisi vorme.

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa sätete kohaselt võib teatud toitudes (nt imiku piimasegud) kasutada ainult L-(+)-vormi. Muudes toitudes, millistel eeltoodud piirangut ei ole, võib kasutada  L-(+)-piimhappe, D-(-)-piimhappe ja DL-piimhappe optilisi vorme.


 

Puhverdatud äädika staatus

Puhverdatud äädikas on toode, mida iseseiva toiduna ei tarbita ja samuti ei ole see toidu iseloomulik koostisosa.

Vastavalt komitee 17. septembri 2018 tehnoloogilist funktsiooni omavaid koostisosi sisaldavate taimsete ekstraktide tõlgendusotsusele leiab komitee, et „kuivatatud äädika“ kasutamine tehnoloogilisel eesmärgil toidus, loetakse sihilikuks kasutamiseks toidu lisaainena.

Selline kasutus peab vastama lisaaine definitsioonile, toidu lisaaineid reguleerivatele õigusaktidele (kaasa arvatud puhtusnõuetele) ja tooted tuleb märgistada vastavalt toidu märgistamise õigusaktidele.

Ainult ELi loetelus olevaid lisaaineid võib turule viia ning neid tuleb kasutada vastavalt lubatud kasutustingimustele. Lisaaine loetellu lisamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt määrusele 1331/2008.

 

Tehnoloogilist funktsiooni omavate koostisosadega taimsete ekstraktide kasutamine

Lisaainete ekspertide töögrupis arutati, kuidas kasutada taimseid ekstrakte, mis sisaldavad tehnoloogilist mõju omavaid koostisosi või on rikkad nende prekursoritest (mis muudetakse aktiivseteks koostisosadeks pärast toitu lisamist, nt mikroorganismide poolt).

Tarbijale on eksitav, kui taimseid ekstrakte kasutatakse toidus lisaainena, väites seejuures, et neid on kasutatud muul eesmärgil.

Seetõttu otsustati kinnitada üle 2006 a. ja 2010 a. tõlgendusotsuste kehtivus.

Mõlema tõlgendusotsuse põhimõte ei laiene ainult suures koguses nitriteid ja nitraate (fermenteeritud või fermenteerimata kujul) sisaldavatele ekstraktidele, vaid seda tuleb laiendada üldiselt kõigile taimsetele ekstraktidele, mida on lisatud toidule koguses, millel on toidus tehnoloogiline funktsioon.

Selliste ekstraktide tahtlik kasutamine toidus tehnoloogilisel eesmärgil [kasutuse eesmärk on sarnane säilitusainete, antioksüdantide, (värvi) stabilisaatorite tehnoloogilisele funktsioonile] loetakse nende sihilikuks kasutamiseks toidu lisaainena.

Selline kasutus peab vastama toidu lisaaineid reguleerivatele õigusaktidele ja tooted tuleb märgistada toidu märgistamise õigusaktidele vastavalt.  Lõhna- ja maitseainetele ei kehti toidu lisaaineid reguleerivad õigusaktid, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse toidu lisaainena.

Seotud otsused

 

Vasksulfaadi (CuSO4) kasutamine piimatoodetes kasutatavas kurgivalmistises

Kurgivalmistise tegemiseks kurk lõigati ja kasteti vasksulfaadi vesilahusesse. Pärast 20-minutist töötlust kurk kurnati, loputati ja kuumtöödeldi.

Selle protsessiga moodustuvad kurgis vase ja klorofülli kompleksid, mille eesmärk on säilitada värske kurgi roheline värv pärast kuumutamist. Moodustunud vase ja klorofülli kompleksid [E 141 (i)] kurgis looduslikult ei esine.

Kurgivalmistises ei ole lubatud kasutada vasksulfaadi või vase komplekse, seetõttu ei tohi kirjeldatud protsessis neid lisaaineid kasutada.

 

Õigusaktid

 

 

Viimati uuendatud: 21. detsember 2020