Eesti saatis 1. augustil 2014. a Euroopa Komisjonile riiklikud valikud EL ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste rakendamiseks. Toetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad ja raskustes sektorid, eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele.
2015. aastast muutuvad põllumajanduse otsetoetused mitmeosaliseks:
- ühtne pindalatoetus
- kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus ehk nn rohestamine
- toetus alustavatele noortele põllumajandustootjatele
- toetus väiketootjatele
- põllumajandustootmisega seotud toetused: piimalehma, ammlehma, ute ja kitse ning puu- ja köögivilja kasvatamise toetus
Eesti otsused, mis tuli 1. augustiks Euroopa Komisjonile esitada, puudutavad nimetatud toetuste rakendamist, sh aktiivse tootja määratlemist ja toetuste piiramist (capping). Nõuded hakkavad kehtima alates 2015. aastast taotletavatele makstavatele toetustele.
Euroopa Komisjonile esitatud otsused uue perioodi otsetoetuste süsteemi kujundamisel põhinevad põllumajandussektoriga arutatud ja kokku lepitud valikutel. Riiklikke valikuid on perioodi jooksul võimalik Euroopa õiguses sätestatud tähtaegadel ümber vaadata.
Põllumajandustoetuste rakendamist Eestis reguleerib EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 19. novembril 2014 ning on jõus alates 1. jaanuarist 2015.
Täpsed otsetoetuste nõuded on sätestatud maaeluministri määrustega.
- NB! Otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste infopäevad 2015 »
tasuta infopäevad toimuvad 2015. a aprilli lõpus ja mais
- "2015: otsetoetused ja uus maaelu arengukava" »
2014. a lõpus toimunud infopäevade materjalid
- PRIA: Pindalatoetused 2015 üldinfo »
Abimaterjalid otsetoetuste ja maaelu arengukava toetuste taotlejale
Otsetoetused 2015–2020
Aktiivne tootja ja toetusõiguslikkuse kontroll
Lisainfo
- Euroopa Liidu ühise turukorralduse rakendamise seadus »
- Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus »
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad »
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013 ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa »
Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (nn rohestamine)
- Kui põllumaa suurus on 10–30 hektarit, siis peab sel maal kasvama vähemalt kaks eri põllumajanduskultuuri, kusjuures põhikultuur ei tohi enda alla võtta enam kui 75%.
- Kui põllumaa suurus on üle 30 hektari, siis peab seal kasvama vähemalt kolm erinevat põllumajanduskultuuri. Lisaks 75% tingimusele ei tohi kaks peamist kultuuri hõlmata enam kui 95% põllumaast.
- Tootjad, kelle toetusõiguslikest hektaritest 75% moodustavad püsirohumaad ja ülejäänud põllumajanduslik maa ei ületa 30 hektarit, on mitmekesistamise nõudest vabastatud.
- Kesa – arvestusse lähevad nii mustkesa kui ka haljaskesa. Ökoalana määratud kesa all oleval maal on põllumajanduslik tootmine keelatud. Erandina määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktist h jääb maa, mida hoitakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala eesmärgil kesa all üle viie aasta, põllumaaks. Kesale määratud pindala ümberarvutuskoefitsient on 1.
- Lühikese raieringiga madalmetsa alad – arvestusse lähevad vaid need alad, kus kasvatakse paju (Salix) ja kus ei kasutata mineraalväetisi ja/või taimekaitsevahendeid. Lühikese raieringiga madalmetsaga alade pindala ümberarvutuskoefitsient on 0,3.
- Lämmastikku siduva kultuuridega alad – pindala ümberarvutuskoefitsient on 0,7. Lämmastikku siduvateks loetakse järgmisi kultuure:
- liblikõieliste sugukond (Fabaceae) – ristikud, lutsernid, mesikas, idakitsehernes, lupiin, nõiahammas, vikk (Vicia sativa), esparsett, herned, oad (sh sojauba);
- kõrvitsaliste sugukond (Cucurbitaceae);
- hõbepuuliste sugukond (Elaeagnaceae) – astelpaju.
Maastikuelemendid
Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste hoidmise (HPK) raames määratletud maastikuelemendid, sh ökoalad peavad asuma põllumajandustootja poolt kasutuses oleval põllumajandusmaal ning peavad olema põllumajandustootja poolt säilitatavad alltoodud tingimuste korras. Maastikuelemendid arvestatakse toetusõigusliku põllumassiivi hulka.
- Põõsaste või puudega põllusaar on põllumaal asuv 0,01–0,5 hektari suurune maastikuelement, millel võivad esineda põõsastikud, puudesalud, muu looduslik taimkate või kivid; see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Nimetatud ala peab olema säilitatud tervikuna, lubatud on teha hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama.
- Puude rida on põllumaal või põllumajandusmaaga külgneval alal asuv selgesti eristatav maastikuelement minimaalse pikkusega 20 m ning iga 10 m kohta peab kasvama vähemalt 3 puud. Ökoalade kohustuse täitmiseks võetakse arvesse puuderida, mis asub põllumaal või külgneb põllumaaga. Puude reas tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele.
- Hekk on põllumaal või põllumajandusmaaga külgneval alal asuv ja selgesti eristatav maastikuelement. Hekk on minimaalse pikkusega 20 m ja maksimaalse laiusega 10 m ning võib koosneda nii puudest kui põõsastest. Ökoalade kohustuse täitmiseks võetakse arvesse hekk, mis asub põllumaal või külgneb põllumaaga. Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele.
- Metsasiil on põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30 m laiune, vähemalt 20 m pikkune puude ja põõsaste grupp. Erandina võib metsasiil olla maksimaalselt 30 m laiuselt põllumassiivi piiriga kokkupuutes. Ala peab olema säilitatud tervikuna ning lubatud on teha hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama.
- Kraav – põllumajandusmaal ja sellega külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid. Säilitatuks loetakse eesvool ja kuivenduskraav, mis täidab maaparanduslikku eesmärki olenemata hooldustööde tegemise tasemest. Ökoalade kohustuse täitmiseks võetakse arvesse kraavid, mis asuvad põllumaal või külgnevad põllumaaga.
- Kiviaed – põllumajandusmaal ja sellega külgneval alal tuleb säilitada Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ja Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kiviaia rajamise toetuse raames rajatud kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed. Kiviaed on vähemalt 50 cm ja maksimaalselt 280 cm lai ning vähemalt 30 cm ja maksimaalselt 170 cm kõrge. Ökoalade kohustuse täitmiseks võetakse arvesse kiviaiad, mis asuvad põllumaal või külgnevad põllumaaga.
Toetuste piiramine (capping) ja palgakulude arvestamine
Toetus alustavatele noortele põllumajandusettevõtjatele
Toetus väiketootjatele
Toetused raskustes sektoritele (tootmiskohustusega seotud toetused)
- õunapuu tugeva kasvuga alusel – 100 istikut hektari kohta
- õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta
- õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta
- pirnipuu, ploomipuu, kirsipuu, murelipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša) – 270 istikut hektari kohta
- aroonia – 600 istikut hektari kohta
- sõstar, karusmari – 2000 istikut hektari kohta
- vaarikas – 3000 istikut hektari kohta
- viinapuu – 1300 istikut hektari kohta
- kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta
- kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta
Õigusaktid
Otsetoetuste rakendamise aluseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (nn ÜPP seadus), mis on jõus alates 1. jaanuarist 2015.
- Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus »
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad »
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013 ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa »
- Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 641/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 rakenduseeskirjad »
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta »
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas »
- Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega »
Lisamaterjalid