Sa oled siin

Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020

Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava eesmärk on kaardistada ja analüüsida põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise võimalusi, vaadata üle olemasolevad meetmed ning teha ettepanekuid nende täiendamiseks ja uute meetmete loomiseks.

Valdavalt on tegevuskava seotud põllumajandusega, kuid puudutab ka muid valdkondi (näiteks metsandus, transport, maakasutus) sel määral, milles nendega seotud meetmete väljatöötamine ja rakendamine jääb Maaeluministeeriumi valitsemisalasse.

Tegevuskava olemasolu võimaldab määratleda Maaeluministeeriumi ja põllumajandusteaduse peamised tegevus- ja uurimisvaldkonnad seoses kliimamuutustega. Valdkondade loetelu ei ole lõplik ning ei garanteeri rahastust. Tegevuskava on sisendiks Eesti esindajatele Euroopa Liidu institutsioonides ja töögruppides Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kujundamisel.

 

Tegevuskava eesmärgid 2012–2020

  • Analüüsida põllumajandussektori võimalusi hoida kasvuhoonegaaside aastased heitkogused võrreldes 2005. aasta tasemega 111% piires ehk madalamal kui 1412 kilotonni CO2 ekvivalendis ning teha ettepanekud asjakohaste meetmete täiendamiseks ja uuringute läbiviimiseks.
  • Vaadata üle põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste ja sidumise hindamisel kasutatav metoodika ja statistilised andmed ning teha vajadusel ettepanekuid nende täiendamiseks.
  • Analüüsida võimalusi kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks põllumajandussektoris ning teha ettepanekuid asjakohaste meetmete täiendamiseks ja uuringute läbiviimiseks.
  • Kaardistada ja analüüsida meetmeid ja uurimisvaldkondi, mis võimaldavad tagada kliimamuutustest tulenevate riskide maandamist põllumajanduses.
 

Tegevuskava taust

Euroopa Liit on kliima- ja energiapoliitikas seadnud aastaks 2020 järgmised eesmärgid:

  • Vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 20% (30%, kui teised arenenud riigid võtavad endale võrreldava kohustuse);
  • Vähendada energiatarbimist 20% võrreldes 2020. aasta energiatarbimise projektsiooniga, suurendades energiatõhusust;
  • Suurendada taastuvenergia osakaalu 20%-ni energia kogutoodangust.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega nr 406/2009/EÜ määrati liikmesriikidele kohustus piirata KHG heitkoguseid Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites, mille alla kuulub ka põllumajandus.

Euroopa Liidu madalama sissetulekuga riikidel ei ole kohustust heitkoguseid vähendada, vaid piirata nende kasvu. Eestile seati aastaks 2020 kohustus hoida nendes sektorites KHG heitkoguste aastane maht võrreldes 2005. aastaga 111% piires.

Keskkonnaministeerium koostab igal aastal kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri ja esitab selle Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

Heitkoguste hindamisel kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (inglise keeles: Intergovernmental Panel on Climate Change, lühendatult IPCC) metoodikat.

KHG heitkoguste põllumajandussektorist hindamiseks kasutatakse Tallinna Tehnikaülikooli, Statistikaameti, Jõudluskontrolli Keskuse ja Keskkonnateabe Keskuse andmeid.

2012. aasta alguses valminud 2010. aasta kohta koostatud inventuuriraporti järgi on Eesti KHG koguheitkogused ning põllumajandussektori heitkogused ja selle osakaal koguheitkogustest ajavahemikul 1990–2010 järgnev (ühik: kilotonn CO2 ekvivalenti):

Aasta 1990 1995 2000 2005 2010
Eesti KHG koguheitkogused 40 856,8 20 193,2 17 220,3 18 564,8 20 516,8
Põllumajandussektori heitkogused 3465 1629 1291 1272 1344
Põllumajandussektori heitkoguste osakaal koguheitkogustest 8,5% 8,1% 7,5% 6,9% 6,6%

Inventuuri andmete alusel oli põllumajandussektori heitkogus võrreldes 1990. aasta baastasemega 2010. aastal 61% väiksem. Seega ei ole põllumajandussektoris tõenäoliselt problemaatiline täita 1990. aasta baastasemega seotud KHG heitkoguste vähendamise eesmärk.

Võrreldes 2005. aasta baastasemega oli põllumajandussektori heitkogus 2008. aastal 11,9%, 2009. aastal 3,6% ning 2010. aastal 5,7% suurem. 2005. aasta baastasemega seotud KHG heitkoguste kasvu piiramise eesmärgi täitmine nõuab suure tõenäosusega täiendavaid meetmeid. Juba 2008. aastal ületasid heitkogused aastaks 2020 eesmärgiks seatud taseme ning 2009. aastal mõjutas selle langust olulisel määral majanduskriis. Globaalne toiduainete nõudluse kasv ning Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) positiivne mõju loob eeldused põllumajandussektori kasvule, mis suurendab KHG heitkoguseid.

Põllumajandussektori peamised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid (N2O) ja metaan (CH4). Dilämmastikoksiid tekib peamiselt taimekasvatusest lämmastikväetiste ja sõnnikväetiste kasutamise tulemusena. Metaan tekib peamiselt mäletsejate (veised, lambad)
seedeprotsessidest ning sõnnikukäitluse tulemusel.

2010. aastal oli põllumajandusest tekkinud dilämmastikoksiidi heitkogus 2,74 kilotonni ning metaani heitkogus 23,63 kilotonni. Kuna IPCC hindab dilämmastikoksiidi mõju kasvuhooneefektile võrreldes süsihappegaasiga 310 ja metaani mõju 21 korda suuremaks, siis tuleb mõlema gaasi heitkoguste CO2 ekvivalendi leidmiseks emiteeritud kogus korrutada vastava suhtarvuga ehk globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga. Seega CO2 ekvivalendis oli dilämmastikoksiidi heitkogus 847,9 kilotonni ja metaani heitkogus 496,1 kilotonni ning mõlema gaasi osakaal põllumajanduse koguheitkogustest vastavalt 63% ja 37%.

Põllumajandussektori KHG heitkoguste vähendamine peab seega eelkõige tähendama meetmete loomist, mis võimaldavad optimeerida lämmastik- ja sõnnikväetiste tarbimist, koguda ja kasutada metaani, muuta sõnnikukäitlus keskkonnasõbralikumaks ning toota biogaasi. Lisaks võib põllumajandussektor süsinikku siduda, eelkõige läbi energiavõsa, madalmetsa ja muude energiakultuuride kasvatamisega. Kuigi metsandus ei kuulu põllumajandussektori KHG heitkoguste ja sidumise arvestusse, sisaldab Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 metsanduse meetmeid, mis aitavad kaasa KHG sidumisele laiemalt.

Toetuste kõrval on oluline jätkata teadus- ja arendustegevusega, leidmaks uusi ja tõhusamaid lahendusi põllumajanduse KHG heitkoguste vähendamisel ja süsiniku sidumisel. Eeskätt on vajalik uurida erinevate väetiste ja viljelustüüpide mõju KHG heitkogustele. Süsiniku siduja ning keskkonnasõbraliku kütuse ja väetisena võib suur potentsiaal olla biosöel.

Kliimamuutustega kohanemine on leevendamisega võrreldes suhteliselt uus valdkond. 2009. aastal avaldas Euroopa Komisjon erinevaid sektoreid puudutava kliimamuutustega kohanemise valge raamatu, mis sisaldas peamiseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Euroopa Komisjoni kasutatavate uuringute järgi on kliimamuutustel kõige negatiivsem mõju Lõuna-Euroopa riikide põllumajandusele, kus puhta vee nappus ning põudade sagenemine vähendab oluliselt peamiste taimekultuuride saagikust.

2007. aastal läbi viidud Euroopa Komisjoni uuringu põhjal võib kliima soojenemine Euroopa põhjaosas, sealhulgas Eestis mõjuda teatud põllukultuuride kasvatamisele esialgu positiivselt. Samas võib suureneda erakorraliste ilmastikunähtuste – põuad ja üleujutused – sagedus. Samuti on risk taimehaiguste- ja kahjustajate ning loomataudide senisest suurem levik.

Kliimamuutustega kohanemine tähendab Eesti kontekstis eelkõige nimetatud riskide maandamist. Peamised meetmed võiksid olla taimekultuuride mitmekesisuse suurendamine, sordiaretus ja rohelise biotehnoloogia edendamine, uute kindlustuslahenduste loomine ning taimehaiguste, taimekahjustajate ning loomataudide leviku monitooring ja maaparandussüsteemide korrashoiu tagamine.

Põllumajandusministri 26. jaanuari 2011. a käskkirjaga nr 24 loodi “Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava” moodustamise töögrupp. Töögrupp koosnes Maaeluministeeriumi (toona veel Põllumajandusministeeriumi), selle valitsemisala asutuste ja teadusasutuste esindajatest. 2011. aastal leidis aset viis töögrupi koosolekut, mille tulemusena valmis käesolev tegevuskava.

Viimati uuendatud: 1. september 2015