Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).
Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.
Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 2014. aastal metsseal. Esimesed katkujuhtumid kodusigadel diagnoosis Põllumajandus- ja Toiduamet 2015. aastal. 2018.–2020. a seakatku kodusigadel ei esinenud, kuid 2021. aasta suvel diagnoositi ühes koduseafarmis jälle sigade Aafrika katk. Seni on katkust puutumata Hiiumaa.
Lehelt saad olulist teavet seakatku tunnustest ja bioohutusmeetmetest, millega takistada taudi levikut.
Vaata kindlasti ka korduma kippuvaid küsimusi, piiranguid kitsendustega tsoonides ning taudikollete kaarti.
Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saad jätta PTA vihjetelefonil 605 4767.
Täiendame lehte pidevalt. Tagasiside ja küsimused veebilehe kohta on oodatud meiliaadressil press@agri.ee.
Teata hukkunud metsseast
Katku levikust parema ülevaate saamiseks ja selle piiramiseks uurib Põllumajandus- ja Toiduamet kõiki surnud metssigu.
Anna teada, kui leiad hukkunud metssea või selle jäänused! Kui vähegi võimalik, lisa leiust ka foto. Täpse leiukoha saad märkida kaardile. Lehel on viide ka kaardile kõigi teavitatud leidudega.
NB! Hukkunud metssiga ära puutu!
- Teata surnuna leitud metsseast
Ava veebivorm
Sigade Aafrika katk
Taudi tunnused
Lisainfo
- Infovoldik "Sigade Aafrika katk" » (PDF)
- Afrikkalainen sikarutto » (soome keeles)
- Fast facts: African swine fever » (PDF) (inglise keeles)
- Recognizing African swine fever – A field manual (FAO) » (inglise keeles)
- Euroopa Liidu sigade Aafrika katku referentlabor » (inglise keeles)
Kõigile
Kuidas käituda, et takistada seakatku levikut? Mõned lihtsad reeglid
- Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
- Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
- Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi. Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes toovad teisest riigist kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Viirus on väga vastupidav ka külmutatud, soolatud, vinnutatud lihas ning toorsuitsu lihas ja vorstides, kuid talub ka mõõdukat liha kuumutamist (60–70 °C). Seega on kõik nakatunud sealihatooted sigadele potentsiaalselt ohtlikud ka väga väikestes kogustes.
- Väldi teadmata päritolu sealiha ostmist turgudelt Eesti piirialadel.
- Ära jäta toidujäätmeid loodusesse. Ka lahtine kompostihunnik metsatalus või suvilas võib osutuda nakkuse allikaks metssigadele, kui neil on sellele ligipääs. Ka matmine ei aita, sest sigadel on hea nina.
- Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
- Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, helista kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või Põllumajandus- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750. Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega).
Juhised desinfitseerimiseks
- Metallist ja plastist esemed, kummijalanõud – kasuta pesemiseks kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahust. Kata pinnad lahusega, lase tund aega seista ning pese veega üle.
- Tekstiilid, pesu – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
- Nahast jalatsid ja esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel puutuda kokku sigadega.
- Puit:
- lakitud või värvitud puit – puhasta kloori sisaldava pesuvalgendiga;
- poorne ja/või töötlemata puit – põleta ära.
Seakasvatajale
Sigade katku kahtlusta, kui sigadel tekib isutus ja palavik! Teata sellest kohe oma loomaarstile või Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikku keskusse.
Euroopa Komisjon on kehtestanud liikmesriikidele eeskirjad piirangutsoonide kehtestamiseks. Eeskirjadega nähakse ette piirangud loomadega, loomsete saadustega, loomsete kõrvalsaadustega ja paljundusmaterjalidega kauplemisele. Piirangute aluseks on rakendusmäärus (EL) 2021/605.
- Kitsendustega tsoonid
Piirangute kirjeldused ja kaart ning tsoonidesse jäävad piirkonnad
Nakatunud tsoon
Kitsendused ja abinõud seakasvatajale nakatunud tsoonis
- Ettevõtja peab välistama metssigade ligipääsu enda sigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda.
- Sigu ei tohi sigalast välja viia ega sinna tuua, ühest sigalast teise viia, karjatada ega välilaagris pidada. Erandiks tuleb taotleda luba Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhilt.
- Ettevõttest pärinevat sealiha, loomseid saadusi, spermat, embrüoid ega munarakke ei tohi Eestist välja toimetada.
- Ettevõtte territooriumile ei tohi tuua kütitud või surnult leitud metssigu, nende kehaosi ega nendega kokku puutunud vahendeid või materjale. Leitud metsseakorjused tuleb põletada või matta samas kohas, kust need leiti. Kütitud metssigu tuleb säilitada kuni uurimistulemuste selgumiseni. Kui sigade Aafrika katku proov osutub positiivseks, tuleb liha ja tapajäätmeid kahjutustada või töödelda nii, et nakkuse levitamine oleks välistatud.
- Sigade katku nakatunud liha säilitamise ruum ja lihaga kokku puutunud esemed, materjalid ja veovahendid tuleb desinfitseerida veterinaarjärelevalveametniku või volitatud loomaarsti kontrolli all ning vastavalt tema juhistele.
- Nakatunud tsoonist kütitud, aga seakatkust puhta metssea liha tohib turustada ainult Eestis. Kõrvalsaaduseid tuleb töödelda veterinaarjärelevalveametniku või volitatud loomaarsti kontrolli all.
- Inimesed, kes on nakatunud tsoonis puutunud kokku metssigadega, peavad viiruse leviku takistamiseks kasutama hügieeniabinõusid. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
- Vajadusel võib Põlumajandus- ja Toiduamet kehtestada nakatunud tsoonis lisakitsendusi (näiteks keelata jahipidamise ja metssigade söötmise).
Täpsem teave kitsendustest ja abinõudest nakatunud tsoonis asuvatele ettevõtetele on kirjas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605.
Kohustused seakasvatajale nakatunud tsoonis
- Võta ettevõtte sisse- ja väljapääsuteedel ning sigala sisse- ja väljapääsu ees kasutusele kohased desinfektsiooniabinõud.
- Taga, et sigalas töötavad inimesed kasutaksid tööl üleriietust ja jalanõusid, mis on ette nähtud üksnes tööl kandmiseks.
- Pea sigade üle arvestust, tuues eraldi ära pidamis- ja vanuserühmad. Registreeri sigade arvu muutused erinevates rühmades. Esita need andmed veterinaarjärelevalveametnikule, kui ta neid nõuab.
- Teata veterinaarjärelevalveametnikule kõikidest sigade haigestumise ja hukkumise juhtudest.
Täpsemalt on loomapidaja kohustused nakatunud tsoonis kirjas Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687.
Infomaterjalid
- Soovituslikud desinfitseerimisained sigade Aafrika katku puhul (21.37 KB, DOCX)
- Keda ohustab sigade Aafrika katk?
- Infovoldik "Sigade Aafrika katk" (PDF)
- Loomataudi tõrjega seotud kahjude kompenseerimine (21.68 KB, DOCX)
- Juhenddokument järelevalve ja kontrolli kohta sigade Afrika katku esinemisel metssigadel ning ennetavad meetmed seakasvatusettevõtetele (47.52 KB, PDF) (inglise keeles)
- Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile (2016) (1.01 MB, PDF)
- Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks (infoplakat seakasvatajale) (3.52 MB, PDF)
Õigusaktid
- Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/687, 17. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega
- Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605, 7. aprill 2021, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed
Lihakäitlejale
- Kitsendustega tsoonid »
Tsoonide kirjeldused ja kaart ning tsoonidesse jäävad maakonnad, vallad ja jahipiirkonnad
- Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile (1.01 MB, PDF)
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring, veebruar 2016
Kodusealiha ja -toodete käitlemise nõuded
Kitsendustest vaba ala ja I kitsendustega tsoon (puhvertsoon)
- turustada Eestis,
- turustada Euroopa Liidus,
- eksportida kolmandatesse riikidesse.
II kitsendustega tsoon (seakatku juhtumid metssigadel)
- sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saadik,
- vähemalt 30 päeva jooksul ei ole farmi toodud II ja III tsoonist pärinevaid sigu,
- sigade Aafrika katku suhtes on negatiivsed 15 päeva enne transporti tehtud laboriuuringud ja transpordi päeval tehtud kliiniline läbivaatus,
- Põllumajandus- ja Toiduameti nõutud bioohutuse meetmed on täidetud (madalama bioohutusega väikesed farmid) või farmile on vähemalt 2 korda aastas vähemalt 4-kuuse vahega tehtud ülevaatus koos kliinilise ja laboratoorse uuringuga ning kõik üle 60 päeva vanad sead on sigade Aafrika katkust vabad (suured seakasvatused),
- loomadega on kaasas veterinaartõend 9-T.
- turustada Eestis,
- turustada Euroopa Liidus,
- eksportida kolmandatesse riikidesse.
III kitsendustega tsoon (seakatku juhtumid kodusigadel)
- sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saadik,
- vähemalt 30 päeva jooksul ei ole farmi toodud II ja III tsoonist pärinevaid sigu,
- sigade Aafrika katku suhtes on negatiivsed 15 päeva enne transporti tehtud laboriuuringud ja transpordi päeval tehtud kliiniline läbivaatus,
- farm täidab Põllumajandus- ja Toiduameti nõutud bioohutuse meetmeid (madalama bioohutusega väikesed seakasvatused) või farmile on vähemalt 2 korda aastas vähemalt 4-kuuse vahega tehtud ülevaatus koos kliinilise ja laboratoorse uuringuga ning kõik üle 60 päeva vanad sead on sigade Aafrika katkust vabad (suured seakasvatused),
- sigadega on liikumisel kaasas veterinaartõend 9-T ning
- ettevõttel on vastavaks tegevuseks heakskiit.
- turustada Eestis, kui
- tooted on läbinud spetsiaalse töötluse vastavalt loomsete saaduste ja nende käitlemise määruse lisas 3 toodud nõuetele; või
- tooted ei ole läbinud spetsiaalset töötlust, aga on erimärgistatud – tavapärase ovaalse identifitseerimismärgi asemel on kasutatud kolmnurkset märki;
- turustada Euroopa Liidus ja eksportida kolmandatesse riikidesse, kui
- tooted on läbinud spetsiaalse töötluse vastavalt loomsete saaduste ja nende käitlemise määruse lisas 3 toodud nõuetele ning
- Eestist välja viies on tootega kaasas määruse (EÜ) nr 599/2004 lisas sätestatud veterinaarsertifikaat, mille II osa täiendatakse viitega rakendusotsusele 2014/709/EL (art 13 punkt c).
Lisainfo
- märgistata läbikriipsutatud ovaaliga ja
- suunata töötlusele vastavalt loomsete saaduste ja nende käitlemise määruse lisas 3 toodud nõuetele.
- kõiki kitsendustega aladel kütitud metssigu tuleb uurida sigade katku suhtes;
- teadmata päritolu või kahtlase liha vastuvõtmine edasiseks käitlemiseks võib põhjustada viiruse laiemat levikut.
Erimärgistus
Kellele ja miks on erimärgistust vaja?
Mida peab märgistama?
- metssealiha, mis on pärit kitsendustega alalt kütitud metssealt (nn I–III tsoonis)*. Kõik metssead peavad eelnevalt olema uuritud sigade Aafrika katku suhtes. I tsoonis (puhvertsoon) kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooted peavad olema märgistatud kolmnurkse märgiga ja neid võib turustada Eesti piires. II ja III tsoonis * kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooted peavad olema märgistatud ruudukujulise märgiga ja neid võib turustada vaid II ja III ala piires;
- kodusealiha ja -tooted, mis pärinevad sigadelt kitsendustega aladelt, kus on sigade Aafrika katku diagnoositud kodu- ja metssigadel (nn III tsoon)*. Selline liha ja tooted peavad olema märgistatud kolmnurkse tervisemärgiga ja neid võib turustada Eesti piires. Sead peavad aga olema eelnevalt uuritud sigade Aafrika katku suhtes. Erimärgistust ei pea kasutama, kui liha läbib spetsiaalse kuumtöötluse.
Jahimehele
- Bioohutus metsas sigade Aafrika katku vältimiseks » (6.51 MB, PDF)
Infoplakat jahimeestele - Õppevideod jahimeestele »
Kuidas metsas jahil käies vältida sigade Aafrika katku levitamist? Link viib YouTube'i. - Juhised sigade Aafrika katku tõrjumiseks metsas » (341.28 KB, PDF)
Kuidas ja millal võtta seakatku proovi? Kuidas kütitud loomi transportida ja säilitada? Kust saab lisainfot? - Jahimeeste 2016. a infopäevade materjalid »
2016. a märtsis-aprillis toimunud jahimeeste infopäevade materjalid EJSi kodulehel - Saaremaa jahimeeste 2016. a infopäeva materjalid »
Emiste küttimise toetus ja matmiskulude hüvitamine
Proovide võtmine
NB! Veterinaar- ja Toidulaboratoorium palub järgida metssigadelt seakatku proovide võtmisel etteantud juhiseid. Sageli jõuavad laborisse ebakvaliteetsed proovid, kus on peale vere muid lisandeid nagu näiteks kõhuõõne vedelik, maosisu, väljaheiteid jms. Tundlikud ja kallid analüüsiseadmed on seadistatud ja mõeldud vereproovidele. Palume kõiki proovide võtjaid sellega arvestada ja kui proov võetakse, siis tuleb seda korrektselt ja võtta puhast verd. Verd on soovitav võtta südamest või kopsust. Kui proov on ebakvaliteetne, siis ei pruugi vastust saada. Samuti palub VTL olla väga tähelepanelik kaaskirjade täitmisel ning prooviga seotud andmete esitamisel. Andmed proovivõtja kohta peavad olema esitatud selgelt ja loetavalt. Kui telefoni number ja e-posti aadress ei ole loetavad, siis ei ole võimalik analüüsi tulemusest teavitada.
- Kõiki kitsendustega alalt surnult leitud või kütitud metssigu tuleb laboratoorselt uurida sigade Aafrika katku suhtes.
- Kõik kitsendustega alal alal tegutsevad jahimehed peavad võtma proove kütitud või surnult leitud metssigadelt ja toimetama need Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kätte.
- Proovide saatelehele tuleb lisaks tavainformatsioonile märkida
- metssea leidmise või küttimise koht võimalikult täpselt;
- metssea leidmise või küttimise kuupäev;
- leidja või küti nimi;
- metssea vanus ja sugu;
- kütitud metssea haigussümptomid või lõpnud metssea korjuse seisund.
- Kütitud või surnult leitud metssigu ja nende kehaosi ei tohi tuua sigala territooriumile.
- Leitud korjused maetakse leidmise paigas.
- Kütitud metssigade liha säilitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku korralduste kohaselt kuni uurimistulemuste selgumiseni.
- Positiivse tulemuse korral liha ja tapasaadused hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku järelevalve all.
- Nakatunuks osutunud metssea liha säilitamise ruum ja lihaga kokkupuutunud esemed, seadmed ja transpordivahendid desinfitseeritakse vastavalt volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku ettekirjutusele.
- Sigade küttimisel osalenud inimesel on keelatud siseneda loomapidamisettevõttesse ja tal on keelatud puutuda kokku sigadega 48 tunni jooksul peale jahti.
Materjalid proovide võtjale
- SAK proovide võtmise juhend kütitud metssealt » (538.09 KB, PDF)
- SAK proovide võtmise juhend surnuna leitud metssealt » (33.7 KB, PDF)
- SAK proovide kaaskiri (täidab kütt/leidja) » (97 KB, DOC)
- SAK proovide kaaskirja täitmise juhend (25.25 KB, DOCX) »
- Proovide vastuvõtuajad maakondlikes veterinaarkeskustes » (19.9 KB, PDF)
- SAK proovide analüüsitulemustest teavitamine » (34.43 KB, PDF)
- Kitsendustega tsoonid »
kitsenduste kirjeldused, kaardid ning tsoonidesse jäävad maakonnad ja vallad
Metssigade liha käitlemine
Matmine
- Kütitud metssea sisikonna eemaldamisel kasuta ühekordseid kaitsekindaid ja pärast pese käed vee ja seebiga.
- Puhasta ja pese (desinfitseeri) kõik riided ja kogu varustus (jalanõud, jahikott, nuga ja teised materjalid).
- Hoidu loomakasvatushoonetesse minekust! Kui sinna minek on vajalik, siis järgi rangeid bioturvalisuse meetmeid (käi pesemas, leilisaunas, vaheta riided ja jalanõud)
- Ära too kütitud metssiga, tema nahka, liha või muud osa majapidamisse, kus peetakse sigu.
- Kui näed metsseal sigade Aafrika katkule iseloomulikke haigustunnuseid (näiteks verevalumid elundites, turses ja punased lümfisõlmed, suurenenud põrn), siis teavita sellest maakonna veterinaarkeskust või volitatud veterinaararsti.
- Kui leiad surnud metssea, anna sellest kohe teada maakonna veterinaarkeskusesse või oma piirkonna volitatud veterinaararstile.
- NB! Kütitud metssigadest tekkinud jäätmeid ei tohi põllumajandusloomadele sööta.
Desinfitseerimisjuhised
- Relvad – puhasta kange alkoholiga (vähemalt 70%).
- Kummijalanõud – kanna peale kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahus, puhasta, lase 1 tund mõjuda, siis pese veega üle.
- Tekstiilid – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
- Nahkjalatsid ja nahast esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel sattuda kontakti sigadega.
- Puit:
- Lakitud, värvitud puit – pese kloori sisaldava pesuvalgendiga;
- Poorne ja/või töötlemata puit – põleta ära.
Lisainfo
Ajakohast teavet jahipidamisnõuetest saab Keskkonnaministeeriumist ning Keskkonnaametist.
- EJS küsib, Keskkonnaamet vastab (Keskkonnaameti käskkiri seoses Aafrika seakatkuga) »
Eesti Jahimeeste Seltsi video, 11. oktoober 2016 - Reeglid jahipidamisele taudistunud alal » (30 KB, PDF)
- Meelespea jahimeestele (Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) » (28.72 KB, PDF)
- Soovituslikud desinfitseerimisained sigade Aafrika katku puhul » (21.37 KB, DOCX)
- Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehe seakatku rubriik »
Teraviljakasvatajale
Põhinõuded sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks
- Haljassööta ei tohi tuua loomapidamishoone territooriumile. Põllul kasvades võib haljassööt saastuda haigustekitajaga nakkust edasikandvate loomade, isikute või veokite kaudu ning nakatada ettevõttes või majapidamise territooriumi ning seal peetavaid sigu.
- Sigade söötmiseks võib kasutada üksnes sööta, mida on
- kuumtöödeldud väljaspool loomakasvatushoone territooriumi (näiteks pakendatud sööt, kartul) või
- hoiustatud viimase 30 päeva jooksul nii, et mis tahes loomade (mets-, kodu-, lemmikloomad) ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele on olnud välistatud.
- Allapanuks võib kasutada üksnes materjale, mida on viimase 90 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs.
- Nakkust edasikandev isik on näiteks puhastamata ja desinfitseerimata käte, riiete ja jalatsitega jahimees, marjuline, seeneline või keegi muu, kes on kokku puutunud nakkust kandva materjaliga ega ole järginud pärast seda hügieenireegleid.
- Sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks peab olema kogu loomakasvatushoone territoorium tarastatud, et välistada mis tahes loomade või isikute ligipääs. Loomakasvatushoone territooriumile sisenemine (sh veokid) võib toimuda üksnes desobarjääri kaudu.
Infomaterjalid
Lisainfo
- Õppevideod jahimeestele metsas käies seakatku levitamise vältimiseks »
link viibYouTube'i keskkonda - Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks » (3.52 MB, PDF)
infoplakat seakasvatajatele - Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile (1.01 MB, PDF)
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring, veebruar 2016 - Kuidas otsustatakse seakatku tõttu hukatud sigade matmine? »
- SAK matmispaika selgitav joonis » (81.3 KB, JPG)
Taudi tõttu hukatud sigade matmispaiga põhimõtteline skeem Torma näitel - Plakat: "Taudioht!" » (840.82 KB, JPG)
nõuanded metsa sattujale seakatku levitamise vältimiseks - Sigade Aafrika katku riskiprofiil Eestis » (1.55 MB, PDF)
- Sigade klassikalise katku riskiprofiil Eestis » (2.18 MB, PDF)
- Soovituslikud desinfitseerimisained sigade Aafrika katku puhul » (21.37 KB, DOCX)
- Keda ohustab sigade Aafrika katk? »
- Infovoldik "Sigade Aafrika katk" » (PDF)
- Loomataudi tõrjega seotud kahjude kompenseerimine » (21.68 KB, DOCX)
- Loomatauditõrje situatsioonplaan » (5.15 MB, PDF)
kehtestatud 21. august 2014 - Sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhend » (PDF)
- Tegevusjuhendi lisad » (PDF)
- Juhenddokument järelevalve ja kontrolli kohta sigade Afrika katku esinemisel metssigadel ning ennetavad meetmed seakasvatusettevõtetele » (47.52 KB, PDF) (inglise keeles)
- African swine fever (European Commission) »
Riiklik tauditõrje
- geograafilist olukorda haiguse leviku piirkonnas,
- taudistunud alal elunevate metssigade asurkonna suurust ning
- metssigade liikumist takistavaid looduslikke ja inimese loodud tõkkeid.
Lisainfo
- Loomatauditõrje situatsioonplaan » (5.15 MB, PDF)
- Sigade Aafrika katku tõrje tegevusjuhend » (PDF)
Õigusaktid
- Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri »
- Loomataudi tõrjega seotud kahjude kompenseerimine » (21.68 KB, DOCX)
- Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord »
- Laboratooriumide poolt teatamiskohustusliku ja registreerimiskohustusliku loomataudi kahtlusel või diagnoosimisel esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord »
- Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine »
- Erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade kogumiseks ja loomapartiide koostamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal põllumajandusloomade pidamise veterinaarnõuded »
- Loomade ühest karjast teise ja tapamajja saatmise kord ning nendele loomadele esitatavad veterinaarnõuded »
Kontakt
Väike-Paala 3, 11415 Tallinn
Tel 605 1710
Faks 621 1441
pta@pta.agri.ee
pta.agri.ee