Seakatk

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).

Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.

2014. aastal diagnoositi Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas mitu sigade Aafrika katku juhtumit.

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis Veterinaar- ja Toiduamet 2015. a 21. juulil.

Edasi lugedes leiad olulist infot seakatku tunnustest ja bioohutusmeetmetest, millega takistada taudi levikut.

Vaata kindlasti ka korduma kippuvaid küsimusi, piiranguid kitsendustega tsoonides ning taudikollete kaarti.

Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Täiendame lehte pidevalt. Tagasiside ja küsimused veebilehe kohta on oodatud aadressil press@agri.ee või telefonil 625 6255.

Bioohutus metsas sigade Aafrika katku tõrjumiseks

Sigade Aafrika katk

Teated

Taudi tunnused

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ja ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100%).
Haiguse peiteperiood on tavaliselt 3–15 päeva (maksimaalselt 40 päeva), ägeda vormi korral 3–4 päeva.
Esimeseks märgiks, mis viitab sigade Aafrika katkule karjas, on sageli mõni isutu siga, kellel on tekkinud palavik. Eestis on uuemates taudipuhangutes tekkinud kodusigadel ka isutus ilma palavikuta.
Haiguse arengu algfaasis (esimese paari nädala vältel) ei pruugi sigade suremus olla palju suurem tavapärasest. Suremus võib olla suurenenud vaid ühes sigala osas (nt ühes sulus). Esimesed haigestunud sead võivad surra, ilma et haigustunnused tekiksid. Iseloomulikud tunnused tekivad puhangu hilisemas järgus. Kirjute või määrdunud kodusigade ning metssigade nahal on verevalumid sageli raskesti märgatavad.
Viirus levib edasi nii haige loomaga otse kontakti sattudes kui ka kaudsel kontaktil – näiteks nakatunud liha sisaldavate toidujäätmete söötmisel, saastunud sõiduvahendite, sööda, allapanu, sisseseade või riiete kaudu. Lühikese vahemaa taha võivad viirust edasi kanda ka parmud, kärbsed ja teised verdimevad putukad.
Haiged loomad levitavad viirust kõigi eritistega. Ägedast ja kroonilisest infektsioonist paranenud loomad võivad jääda püsivalt viiruse kandjaks.
NB! Sigade Aafrika katku kahtlusta, kui sigadel tekib isutus või palavik! Sellest anna kohe teada oma loomaarstile või maakonna veterinaarkeskusesse.

Taudileiud

2017

Leiud metssigadel

Viimase nädala taudileiud kütitud ja surnuna leitud metssigadel ning aasta jooksul tuvastatud taudijuhtumite koondarvud. Tabel leidudega nädalate kaupa on üleval Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel.

SAK leiud metssigadel, 30. mai – 5. juuni 2017
Maakond Hukkunud Kütitud Hukkunud
ja kütitud
kokku
Kokku 1 6 7
Harjumaa 0 0 0
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 0 0 0
Jõgevamaa 0 0 0
Järvamaa 0 0 0
Läänemaa 0 0 0
Lääne-Virumaa 0 0 0
Põlvamaa 0 0 0
Pärnumaa 0 0 0
Raplamaa 0 1 1
Saaremaa 1 3 4
Tartumaa 0 2 2
Valgamaa 0 0 0
Viljandimaa 0 0 0
Võrumaa 0 0 0
Maakond Hukkunud Kütitud Hukkunud
ja kütitud
kokku
SAK leiud metssigadel 2017. aastal (koondandmed 5. juuni seisuga)
Harjumaa 13 28 41
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 1 11 12
Jõgevamaa 0 12 12
Järvamaa 0 1 1
Läänemaa 19 36 55
Lääne-Virumaa 23 29 52
Põlvamaa 1 3 4
Pärnumaa 13 23 36
Raplamaa 29 28 57
Saaremaa 91 95 186
Tartumaa 12 9 21
Valgamaa 0 5 5
Viljandimaa 2 3 5
Võrumaa 0 1 1
Kokku 204 284 488

Kriisiabimeetmed

Seakasvatajad saavad 2015. aasta augustis taotleda toetust täiendavateks investeeringuteks bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. 

Meetmed Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames

Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames toetati seakasvatajaid läbi kahe meetme. Toetusi sai taotleda 17.–31. augustini 2015.
  • Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga 4000–14 000 €. Toetatakse investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 2 700 000 €.
    Meetmeleht toetuse tingimustest » (27.96 KB, ODT)
  • Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga alates 14 000 eurost. Toetatakse investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 10 000 000 eurot.
    Meetmeleht toetuse tingimustest » (30.55 KB, ODT)

Meetmed Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) toetab seakasvatajaid läbi kolme meetme, mis avati 10. augustil 2015.
  • MES toetab väikse ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning eraisikuid, kes soovivad seakarja likvideerida ja lõpetada seakasvatamise seniks, kuni sigade Aafrika katku oht on möödas või karmistunud bioohutusnõuded on täidetud. Toetust saab taotleda eelkõige põllumajandussaaduste esmatootjast ettevõtja, kelle aastane müügitulu on väiksem kui 4000 eurot, ja füüsiline isik, kes tegeleb sigade pidamisega põllumajandusloomade registri andmete järgi. Toetust makstakse 1 €/kg elussea kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot ühe taotleja kohta.
    Seakasvatajatele suunatud toetuse täpsemad tingimused (269.49 KB, PDF) »
  • MES-i konsulendid annavad kahe tunni ulatuses tasuta nõuannet, kus seakasvatajale pakutakse välja lahendusi kriitilises olukorras toimetulekuks. Nõuande saajate sihtrühma kuuluvad põllumajandusettevõtjad ja eraisikud, kes tegelevad sigade pidamisega põllumajandusloomade registri andmete järgi ning kes soovivad teavet bioohutusmeetmetest, mida tuleb rakendada sigade Aafrika katku tõrjeks. Nõuande saamiseks tuleb võtta ühendust Maaelu Edendamise Sihtasutusega (kontaktisik Lemmi Maasik, tel 731 3652, lemmi.maasik@nouandeteenistus.ee).
  • MES hakkab andma soodustingimustel laenu seakasvatusega tegelevatele ettevõtjatele. Laenu sihtgrupp on väikese ja keskmise suurusega seakasvatusettevõtted, kes plaanivad seakasvatamisega jätkata, kuid kellel puuduvad vahendid näiteks sigade pidamiseks ette nähtud ohutusnõuete täitmiseks. Laenu andes arvestatakse vähese tähtsusega abi andmise reegleid. Laenumeede baseerub sihtasutuses kasutusel oleval laenutootel, kuid selle intress on võrreldes kehtiva tootega madalam (1% aastas laenujäägist). Laenu saamiseks tuleb ühendust võtta Maaelu Edendamise Sihtasutusega (kontaktisik Lea Kirsipuu, tel 648 4148, lea.kirsipuu@mes.ee).
    Lisainfo MES laenumeetmetest »
Eesti riik tagab loomapidajale bioohutusnõuete järgimise korral taudikahju kompenseerimise hukkunud ja hukatud loomade ja sööda eest kuni 100% ulatuses. Euroopa Liit kompenseerib Eesti riigile taudikollete likvideerimisega seotud kulud kuni 75% ulatuses.

Muud meetmed

Sigade Aafrika katku (SAK) likvideerimiskulud kaetakse ja kahjud hüvitatakse põllumajandustootjale. Täpsem teave:

Kõigile

Sigade Aafrika katku levik on tekitanud küsimusi ka neis, kes ei ole igapäevaselt seapidamisega kuidagi seotud ja seafarmi ei külasta. Sellised inimesed tõenäoliselt taudi edasi ei kanna.

Sellest hoolimata soovitame kõigil järgida lihtsaid käitumisreegleid, mis aitavad takistada viiruse levikut.

Osa plakatist, mis annab metsa minejale meelespead seakatku levitamise vältimiseks
NB! Hoia eemale taudipunktidest ja sigade matmispaikadest! Mõtlematud inimesed, kes lähevad taudipunktide või matmispaiga juurde uudishimust olukorda uurima või pildistama, võivad sattuda ise taudi edasikandjaks. Vaata ka VTA pressiteadet ning matmispaiga põhimõttelist joonist (JPG). Taudi tõttu hukatud sigade matmise protsessi kirjeldatakse huvilistele Maablogis.
Ajaloost on teada juhtumeid, kus suured loomataudid on saanud alguse inimeste mõtlematust käitumisest. Näiteks võib tuua Belgia, kuhu sigade Aafrika katk jõudis 1985. aastal tõenäoliselt ühe eraisiku pagasis. Vastutustundliku käitumisega saame aidata ära hoida suurt majanduslikku kahju Eesti seakasvatusele.

Kuidas käituda, et takistada seakatku levikut? Mõned lihtsad reeglid

  • Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu. Samas võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks.
  • Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
  • Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi. Viiruse levikul kujutavad endast suurt ohtu inimesed, kes toovad teisest riigist kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Viirus on väga vastupidav ka külmutatud, soolatud, vinnutatud lihas ning toorsuitsu lihas ja vorstides, kuid talub ka mõõdukat liha kuumutamist (60–70 °C). Seega on kõik nakatunud sealihatooted sigadele potentsiaalselt ohtlikud ka väga väikestes kogustes.
  • Väldi teadmata päritolu sealiha ostmist turgudelt Eesti piirialadel.
  • Ära jäta toidujäätmeid loodusesse. Ka lahtine kompostihunnik metsatalus või suvilas võib osutuda nakkuse allikaks metssigadele, kui neil on sellele ligipääs. Ka matmine ei aita, sest sigadel on hea nina.
  • Hoia seafarmidest eemale! Kui oled viibinud riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, siis hoia eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võid olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
  • Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, helista kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750. Pärast looduses ja metsas viibimist puhasta oma riided ja jalanõud (kui kahtlustad, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega).

Juhised desinfitseerimiseks

  • Metallist ja plastist esemed, kummijalanõud – kasuta pesemiseks kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahust. Kata pinnad lahusega, lase tund aega seista ning pese veega üle.
  • Tekstiilid, pesu – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
  • Nahast jalatsid ja esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel puutuda kokku sigadega.
  • Puit:
    • lakitud või värvitud puit – puhasta kloori sisaldava pesuvalgendiga;
    • poorne ja/või töötlemata puit – põleta ära.

Seakasvatajale

Sigade katku kahtlusta, kui sigadel tekib isutus ja palavik! Teata sellest kohe oma loomaarstile või maakonna veterinaarkeskusesse.

Loomade haigestumise ning haiguse levimise vältimiseks järgi bioohutusmeetmeid! Seoses jätkuva sigade Aafrika katku ohuga kehtivad seapidajatele alates 10. augustist 2015. a täiendavad bioohutusnõuded. Täpsem teave:

NB! Veterinaar- ja Toiduamet leppis augustis 2015 loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ettevõtetega kokku, et nende transpordivahendid ei sisene seafarmide territooriumile. Loomapidaja peab tagama loomsete kõrvalsaaduste üleandmise väljaspool farmi territooriumi lekkekindlas konteineris või alusel.

Euroopa Komisjon on kehtestanud Eestis kitsendustega tsoonid, millega on seotud loomadega ja loomsete saadustega kauplemise piirangud.

Taudistunud ala

Taudistunud alal asuvad sigalad võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Määratakse veterinaarjärelevalveametnikud ja volitatud loomaarstid, kes hakkavad sigalaid üle vaatama. Esmane ülevaatus tehakse seitsme päeva jooksul; selle käigus registreeritakse kõik sead ning kari vaadatakse kliiniliselt läbi. Edaspidi kontrollitakse kõiki piirkonna sigalaid vähemalt kord kuus võimaliku nakkuse avastamiseks. Seakatku tunnustega sigadelt võetakse uurimiseks proov.
Täpsemalt on taudistunud alal rakendatavad meetmed kirjas sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas.
Kitsendused ja abinõud seakasvatajale taudistunud alal
  • Ettevõtja peab välistama metssigade ligipääsu enda sigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda.
  • Sigu ei tohi sigalast välja viia ega sinna tuua, ühest sigalast teise viia, karjatada ega välilaagris pidada. Erandiks tuleb taotleda luba Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhilt.
  • Ettevõttest pärinevat sealiha, loomseid saadusi, spermat, embrüoid ega munarakke ei tohi Eestist välja toimetada.
  • Ettevõtte territooriumile ei tohi tuua kütitud või surnult leitud metssigu, nende kehaosi ega nendega kokku puutunud vahendeid või materjale. Leitud metsseakorjused tuleb põletada või matta samas kohas, kust need leiti. Kütitud metssigu tuleb säilitada kuni uurimistulemuste selgumiseni. Kui sigade Aafrika katku proov osutub positiivseks, tuleb liha ja tapajäätmeid kahjutustada või töödelda nii, et nakkuse levitamine oleks välistatud.
  • Sigade katku nakatunud liha säilitamise ruum ja lihaga kokku puutunud esemed, materjalid ja veovahendid tuleb desinfitseerida veterinaarjärelevalveametniku või volitatud loomaarsti kontrolli all ning vastavalt tema juhistele.
  • Taudistunud alalt kütitud, aga seakatkust puhta metssea liha tohib turustada ainult Eestis. Kõrvalsaaduseid tuleb töödelda veterinaarjärelevalveametniku või volitatud loomaarsti kontrolli all.
  • Inimesed, kes on taudistunud alal puutunud kokku metssigadega, peavad viiruse leviku takistamiseks kasutama hügieeniabinõusid. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
  • Vajadusel võib Veterinaar- ja Toiduamet kehtestada taudistunud alal lisakitsendusi (näiteks keelata jahipidamise ja metssigade söötmise).

Täpsem teave kitsendustest ja abinõudest taudistunud alal asuvatele ettevõtetele on toodud sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas.

Kohustused seakasvatajale taudistunud alal
  • Võta ettevõtte sisse- ja väljapääsuteedel ning sigala sisse- ja väljapääsu ees kasutusele kohased desinfektsiooniabinõud.
  • Taga, et sigalas töötavad inimesed kasutaksid tööl üleriietust ja jalanõusid, mis on ette nähtud üksnes tööl kandmiseks.
  • Pea sigade üle arvestust, tuues eraldi ära pidamis- ja vanuserühmad. Registreeri sigade arvu muutused erinevates rühmades. Esita need andmed veterinaarjärelevalveametnikule, kui ta neid nõuab.
  • Teata veterinaarjärelevalveametnikule kõikidest sigade haigestumise ja hukkumise juhtudest.

Täpsem teave loomapidaja kohustustest taudistunud alal on toodud sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas.

Lihakäitlejale

Kodusigadel diagnoositi Eestis esmakordselt sigade Aafrika katk 21. juulil 2015. aastal. Siiani on taud levinud Eestis metssigade populatsioonis.
Seakatku leviku tõttu Eesti territooriumil on Euroopa Komisjoni otsusega kehtestatud kitsendustega alad. Neist pärinev liha on inimestele ohutu. Kuna tegu on aga kõrgendatud haigusriskiga piirkondadest pärinevate sigade lihaga, tuleb seda Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt töödelda ja turustada eritingimustel. See tagab kitsendustega alalt pärineva liha liikumise jälgitavuse ning välistab viiruse edasise leviku.
Kui taud diagnoositakse kodusigadel, tuleb farmis, kus taud diagnoositakse, kõik sead hukata ja hävitada; seda liha ei turustata. Teistele seakasvatusettevõtetele, mis asuvad selle farmi läheduses ning jäävad kitsendustega piirkonda, kehtestatakse kitsendused ja eritingimused.

Kodusealiha ja -toodete käitlemise nõuded

Nõuded tulenevad Euroopa Komisjoni rakendusotsusest 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katku levikuga.
Kitsendustest vaba ala ja I kitsendustega tsoon (puhvertsoon)
Kitsendustevabalt alalt või I tsoonist (puhvertsoonist) pärit kodusigadest saadud värsket liha ja tooteid võib
  • turustada Eestis,
  • turustada Euroopa Liidus,
  • eksportida kolmandatesse riikidesse.
Töötlemisettevõttel, mis asub III tsoonis ja käitleb liha, mis on pärit väljastpoolt tsoone või I tsoonist, peab olema vastavaks tegevuseks heakskiit.
II kitsendustega tsoon (seakatku juhtumid metssigadel)
II tsoonist pärit kodusealt saadud liha ja tooted peavad vastama järgmistele tingimustele:
  • sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saadik,
  • vähemalt 30 päeva jooksul ei ole farmi toodud II ja III tsoonist pärinevaid sigu,
  • sigade Aafrika katku suhtes on negatiivsed 15 päeva enne transporti tehtud laboriuuringud ja transpordi päeval tehtud kliiniline läbivaatus,
  • Veterinaar- ja Toiduameti nõutud bioohutuse meetmed on täidetud (madalama bioohutusega väikesed farmid) või farmile on vähemalt 2 korda aastas vähemalt 4-kuuse vahega tehtud ülevaatus koos kliinilise ja laboratoorse uuringuga ning kõik üle 60 päeva vanad sead on sigade Aafrika katkust vabad (suured seakasvatused),
  • loomadega on kaasas veterinaartõend 9-T.
Tingimustele vastavat liha võib
  • turustada Eestis,
  • turustada Euroopa Liidus,
  • eksportida kolmandatesse riikidesse.
III kitsendustega tsoon (seakatku juhtumid kodusigadel)
III tsoonist pärit kodusealt saadud liha ja tooted peavad turustamiseks vastama järgmistele tingimustele:
  • sead on olnud farmis vähemalt 30 päeva või sünnist saadik,
  • vähemalt 30 päeva jooksul ei ole farmi toodud II ja III tsoonist pärinevaid sigu,
  • sigade Aafrika katku suhtes on negatiivsed 15 päeva enne transporti tehtud laboriuuringud ja transpordi päeval tehtud kliiniline läbivaatus,
  • farm täidab Veterinaar- ja Toiduameti nõutud bioohutuse meetmeid (madalama bioohutusega väikesed seakasvatused) või farmile on vähemalt 2 korda aastas vähemalt 4-kuuse vahega tehtud ülevaatus koos kliinilise ja laboratoorse uuringuga ning kõik üle 60 päeva vanad sead on sigade Aafrika katkust vabad (suured seakasvatused),
  • sigadega on liikumisel kaasas veterinaartõend 9-T ning
  • ettevõttel on vastavaks tegevuseks heakskiit.
Tingimustele vastavat liha ja -tooteid võib

Lisainfo

NB! Kui sead on pärit taudipunkti ümber kehtestatud ohustatud tsoonist või järelevalvetsoonist, siis tuleb rümp
NB! Tuletame kõigile lihakäitlejaile ja -tööstustele meelde:
  • kõiki kitsendustega aladel kütitud metssigu tuleb uurida sigade katku suhtes;
  • teadmata päritolu või kahtlase liha vastuvõtmine edasiseks käitlemiseks võib põhjustada viiruse laiemat levikut.

Erimärgistus

Teatud juhtudel tuleb märgistada kodu- ja metssealiha ning tooted, mis pärinevad piirkondadest, kus on diagnoositud sigade Aafrika katku. Kohustus tuleneb Euroopa Komisjoni rakendusotsusest loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta.
Erimärgistusega tooteid on lubatud turustada Eesti piires. Märk on vajalik sellise liha ja toodete jälgitavuse tagamiseks.
Tavapäraselt kasutab veterinaarjärelevalve ametnik toidukõlblikuks tunnistatud rümba märgistamisel ovaalset tervisemärki. Erimärgiga tunnistatakse rümp samuti toidukõlblikuks, kuid sellisel juhul on märk III tsoonist pärit kodusigade rümpade ja I tsoonist pärit metssigade rümpade puhul kolmnurkne. II ja III tsoonist pärit metssigade rümbad tuleb märgistada ruudukujulise tervisemärgiga.
Sama põhimõte kehtib toodete märgistamisel – teatud juhtudel peab käitleja panema pakendile ovaalse identifitseerimismärgi asemel kolmnurkse või ruudukujulise märgi. Seega III tsoonist pärit kodusigade rümpadest ja I tsoonist pärit metssigade rümpadest valmistatud toodetel peab pakendil olema kolmnurkne identifitseerimismärk. II ja III tsoonist pärit metssigade rümpadest valmistatud toodetel aga peab olema ruudkujuline identifitseerimismärk.
Rümbale või selle osale kantava tervisemärgi ülemises osas on sõna "Eesti" või maakonna nimi, kahel küljel sõna "veterinaarkontroll" ja märgi keskel tapamaja tunnusnumber. Pakendile kantaval identifitseerimismärgil peavad samuti olema märgi ülaosas tähed "EE" ja keskel ettevõtte tunnusnumber.
Kellele ja miks on erimärgistust vaja?
Kolmnurkne ja ruudukujuline erimärk ei ole suunatud tarbijate teavitamiseks, vaid toodete jälgitavuse tagamiseks. Kogu turul olev liha on kontrollitud ja sealiha söömine on märgistusest sõltumata tarbijaile ohutu.
Erimärgiga liha ja tooteid on lubatud turustada vaid Eestis – see annab täiendava garantii meie kaubanduspartneritele välismaal.
Märgistus annab tarbijaile kindlustunde – see näitab, et liha, mis pärineb sigadelt kitsendustega aladelt, on ohutu ka taudi leviku seisukohalt. Viiruse levikul kujutavad suurt ohtu inimesed, kes toovad taudi leviku piirkonnast kaasa kontrollimata kuumtöötlemata sealiha või sealihatooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, tekib otsene oht seakatku viiruse levikuks. Liha kontrollimine ja märgistamine aitab sellise võimaluse välistada.
Mida peab märgistama?
Märgistada tuleb
  • metssealiha, mis on pärit kitsendustega alalt kütitud metssealt (nn I–III tsoonis)*. Kõik metssead peavad eelnevalt olema uuritud sigade Aafrika katku suhtes. I tsoonis (puhvertsoon) kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooted peavad olema märgistatud kolmnurkse märgiga ja neid võib turustada Eesti piires. II ja III tsoonis * kütitud metssigade liha ja sellest valmistatud tooted peavad olema märgistatud ruudukujulise märgiga ja neid võib turustada vaid II ja III ala piires;
  • kodusealiha ja -tooted, mis pärinevad sigadelt kitsendustega aladelt, kus on sigade Aafrika katku diagnoositud kodu- ja metssigadel (nn III tsoon)*. Selline liha ja tooted peavad olema märgistatud kolmnurkse tervisemärgiga ja neid võib turustada Eesti piires. Sead peavad aga olema eelnevalt uuritud sigade Aafrika katku suhtes. Erimärgistust ei pea kasutama, kui liha läbib spetsiaalse kuumtöötluse.
*I–III tsooni määrab Euroopa Komisjon. I tsoon – puhvertsoon. II tsoon – sigade Aafrika katku leiud metssigadel. III tsoon – sigade Aafrika katku leiud mets- ja kodusigadel.

Jahimehele

Metsas ringi liikudes ole väga tähelepanelik. Kõik piirangutega tsoonidest kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks. Igast leitud seakorjusest teata maakondlikule veterinaarkeskusele. Järgi kindlasti ka peamisi ohutusmeetmeid.

Emiste küttimise toetus ja matmiskulude hüvitamine

SAK-positiivsete metssigade kahjutustamise (matmine või konteinerisse toimetamine) kulude hüvitamiseks ning emiste küttimise toetuste maksmiseks sõlmitakse 2016. aastal lepingud VTA ja kohalike jahiseltside vahel otse, mitte läbi katusorganisatsiooni (EJS).
Jahindusorganisatsioon, kes soovib saada kulude hüvitamist metssigade matmise ja konteinerisse toimetamise ning emiste küttimise eest, peab lepingu sõlmimiseks võtma ühendust VTA juristi Silver Lustiga telefonitsi 605 1719 või 5358 6177 või meilitsi silver.lusti@vet.agri.ee.
Täpsem teave korjuste matmisest ja emiste küttimisest Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel »

Proovide võtmine

NB! Veterinaar- ja Toidulaboratoorium palub järgida metssigadelt seakatku proovide võtmisel etteantud juhiseid. Sageli jõuavad laborisse ebakvaliteetsed proovid, kus on peale vere muid lisandeid nagu näiteks kõhuõõne vedelik, maosisu, väljaheiteid jms. Tundlikud ja kallid analüüsiseadmed on seadistatud ja mõeldud vereproovidele. Palume kõiki proovide võtjaid sellega arvestada ja kui proov võetakse, siis tuleb seda korrektselt ja võtta puhast verd. Verd on soovitav võtta südamest või kopsust. Kui proov on ebakvaliteetne, siis ei pruugi vastust saada. Samuti palub VTL olla väga tähelepanelik kaaskirjade täitmisel ning prooviga seotud andmete esitamisel. Andmed proovivõtja kohta peavad olema esitatud selgelt ja loetavalt. Kui telefoni number ja e-posti aadress ei ole loetavad, siis ei ole võimalik analüüsi tulemusest teavitada.

  • Kõiki kitsendustega alalt surnult leitud või kütitud metssigu tuleb laboratoorselt uurida sigade Aafrika katku suhtes.
  • Kõik kitsendustega alal alal tegutsevad jahimehed peavad võtma proove kütitud või surnult leitud metssigadelt ja toimetama need Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kätte.
  • Proovide saatelehele tuleb lisaks tavainformatsioonile märkida
    • metssea leidmise või küttimise koht võimalikult täpselt;
    • metssea leidmise või küttimise kuupäev;
    • leidja või küti nimi;
    • metssea vanus ja sugu;
    • kütitud metssea haigussümptomid või lõpnud metssea korjuse seisund.
  • Kütitud või surnult leitud metssigu ja nende kehaosi ei tohi tuua sigala territooriumile.
  • Leitud korjused maetakse leidmise paigas.
  • Kütitud metssigade liha säilitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku korralduste kohaselt kuni uurimistulemuste selgumiseni.
  • Positiivse tulemuse korral liha ja tapasaadused hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku järelevalve all.
  • Nakatunuks osutunud metssea liha säilitamise ruum ja lihaga kokkupuutunud esemed, seadmed ja transpordivahendid desinfitseeritakse vastavalt volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku ettekirjutusele.
  • Sigade küttimisel osalenud inimesel on keelatud siseneda loomapidamisettevõttesse ja tal on keelatud puutuda kokku sigadega 48 tunni jooksul peale jahti.
Materjalid proovide võtjale
Täpsemalt on taudistunud alal rakendatavad meetmed kirjas sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas.

Metssigade liha käitlemine

Info metssigade liha käitlemisest piirangutsoonis on rubriigis "Lihakäitlejale".

Matmine

Pärast proovi võtmist tuleb surnult leitud metsea korjus matta ja soovitatavalt katta vähemalt 0,5 meetrise pinnasekihiga sellisel moel, et metsloomade ligipääs maetud korjusele oleks minimaalne.
Oma loomade kaitsmiseks nakatumise eest tuleb pärast kokkupuudet metssea korjusega järgida elementaarseid bioohutusmeetmeid. Enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud.
Peamised ohutusmeetmed
  • Kütitud metssea sisikonna eemaldamisel kasuta ühekordseid kaitsekindaid ja pärast pese käed vee ja seebiga.
  • Puhasta ja pese (desinfitseeri) kõik riided ja kogu varustus (jalanõud, jahikott, nuga ja teised materjalid).
  • Hoidu loomakasvatushoonetesse minekust! Kui sinna minek on vajalik, siis järgi rangeid bioturvalisuse meetmeid (käi pesemas, leilisaunas, vaheta riided ja jalanõud)
  • Ära too kütitud metssiga, tema nahka, liha või muud osa majapidamisse, kus peetakse sigu.
  • Kui näed metsseal sigade Aafrika katkule iseloomulikke haigustunnuseid (näiteks verevalumid elundites, turses ja punased lümfisõlmed, suurenenud põrn), siis teavita sellest maakonna veterinaarkeskust või volitatud veterinaararsti.
  • Kui leiad surnud metssea, anna sellest kohe teada maakonna veterinaarkeskusesse või oma piirkonna volitatud veterinaararstile.
  • NB! Kütitud metssigadest tekkinud jäätmeid ei tohi põllumajandusloomadele sööta.

Desinfitseerimisjuhised

  • Relvad – puhasta kange alkoholiga (vähemalt 70%).
  • Kummijalanõud – kanna peale kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5% lahus, puhasta, lase 1 tund mõjuda, siis pese veega üle.
  • Tekstiilid – pese pesupulbriga või pese ja kuumuta 100 °C juures 1 tund (näiteks saunalaval).
  • Nahkjalatsid ja nahast esemed – pese, puhasta, töötle nahahooldusvahendiga. Ära neid jalatseid ega esemeid kasuta, kui võid 30 päeva vältel sattuda kontakti sigadega.
  • Puit:
    • Lakitud, värvitud puit – pese kloori sisaldava pesuvalgendiga;
    • Poorne ja/või töötlemata puit – põleta ära.

Lisainfo

Teraviljakasvatajale

Seoses põllukultuuride valmimisega on metssead tulnud põldudele ning suure tõenäosusega jätnud sinna (näiteks eritistega) sigade Aafrika katku viirust sisaldavat nakkusohtlikku materjali. Selline materjal levib edasi koristatud vilja transportimisel ning saastab haigustekitajatega ka ülejäänud põllult koristatud vilja. Seepärast soovitame silmnähtavalt metssigadest tallatud vilja jätta põldudelt koristamata.
Sigade Aafrika katku viirus on väliskeskkonna mõjudele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud ning looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
Kuna põldudelt koristatud haljassööt ja allapanu on võimalikuks nakkusallikaks ja seakasvatustele otseseks ohuks, rakendatakse 10. augustist 2015 sigadele mõeldud sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks rangemad bioohutusnõudeid (kirjas sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas).

Põhinõuded sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks

  • Haljassööta ei tohi tuua loomapidamishoone territooriumile. Põllul kasvades võib haljassööt saastuda haigustekitajaga nakkust edasikandvate loomade, isikute või veokite kaudu ning nakatada ettevõttes või majapidamise territooriumi ning seal peetavaid sigu.
  • Sigade söötmiseks võib kasutada üksnes sööta, mida on
    • kuumtöödeldud väljaspool loomakasvatushoone territooriumi (näiteks pakendatud sööt, kartul) või
    • hoiustatud viimase 30 päeva jooksul nii, et mis tahes loomade (mets-, kodu-, lemmikloomad) ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele on olnud välistatud.
  • Allapanuks võib kasutada üksnes materjale, mida on viimase 90 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs.
  • Nakkust edasikandev isik on näiteks puhastamata ja desinfitseerimata käte, riiete ja jalatsitega jahimees, marjuline, seeneline või keegi muu, kes on kokku puutunud nakkust kandva materjaliga ega ole järginud pärast seda hügieenireegleid.
  • Sööda ja allapanu ohutuse tagamiseks peab olema kogu loomakasvatushoone territoorium tarastatud, et välistada mis tahes loomade või isikute ligipääs. Loomakasvatushoone territooriumile sisenemine (sh veokid) võib toimuda üksnes desobarjääri kaudu.

Infomaterjalid

Lisainfo

Teistes keeltes


Õigusaktid

Veterinaar- ja Toiduameti käskkirjad

Riiklik tauditõrje

Kuidas tegutseb riik pärast sigade Aafrika katku juhtumi diagnoosimist koduseal?
Ametliku diagnoosi paneb Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kohaliku asutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik, võttes aluseks loomataudi kliinilised tunnused, lahanguleiu, epidemioloogilised andmed ja laboratoorse uuringu tulemused. Ametliku diagnoosi võib panna ka VTA määratud ekspertide komisjon, kes võtab aluseks kliinilised tunnused, lahanguleiu ja epidemioloogilised andmed. Diagnoosi kinnitab VTA.
Pärast ametlikku diagnoosi moodustatakse vastavalt loomatauditõrje situatsioonplaanile riiklik loomatauditõrje komisjon, ekspertgrupp ning kohalik loomatauditõrje komisjon.
Ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni. Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt kümne kilomeetri raadiuses taudipunktist.
Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamisest, nende geograafilisest paiknemisest ja sellega seotud kitsendustest teavitab VTA kohaliku asutuse juht VTA peadirektorit. VTA peadirektor omakorda teavitab ajakirjandust (elanikkonna informeerimiseks meediakanalite kaudu).
Sigade Aafrika katku diagnoosi ametlikust kinnitamisest teavitab VTA kohaliku asutuse juht kohe naaberpiirkondade VTA kohalike asutuste juhte. VTA peadirektor teatab sigade Aafrika katku ametlikust diagnoosimisest Eestis Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile (OIE), Euroopa Komisjonile ja kõigi naaberriikide riiklike veterinaarteenistuse juhtidele. Teavitamine peab aset leidma vähemalt 24 tunni jooksul alates esmasest kinnitatud sigade Aafrika katku puhangust. Sama teave esitatakse uute taudipunktide kohta hiljemalt iga nädala esimesel tööpäeval. Elanikkonda teavitatakse sigade Aafrika katku puhkemisest ja rakendatavatest meetmetest massiteabevahendite kaudu.
Kohe pärast sigade Aafrika katku diagnoosi ametlikku kinnitamist kehtestab maavanem VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul taudikoldes kirjaliku korraldusega karantiini.
VTA kohaliku asutuse juht kehtestab kitsendused taudistunud talule või loomakasvatusettevõttele kirjaliku korraldusega, mis antakse loomapidajale üle allkirja vastu.
Sigade Aafrika katku diagnoosimisel metssigadel viib VTA kohaliku asutuse juht läbi epidemioloogilise uurimise ja määrab veterinaararstidest, jahipidajatest, metsloomadega tegelevatest bioloogidest ja epidemioloogidest koosneva ekspertgrupi abiga taudistunud ala, võttes seejuures arvesse
  • geograafilist olukorda haiguse leviku piirkonnas,
  • taudistunud alal elunevate metssigade asurkonna suurust ning
  • metssigade liikumist takistavaid looduslikke ja inimese loodud tõkkeid.
Taudistunud alal asuvad sigalad võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Määratakse veterinaarjärelevalveametnikud ja volitatud loomaarstid, kes hakkavad sigalaid üle vaatama. Esmane ülevaatus tehakse seitsme päeva jooksul; selle käigus registreeritakse kõik sead ning kari vaadatakse kliiniliselt läbi. Edaspidi kontrollitakse kõiki piirkonna sigalaid vähemalt kord kuus võimaliku nakkuse avastamiseks. Seakatku tunnustega sigadelt võetakse uurimiseks proov.
Taudistunud alal lastud või surnult leitud metsseale tehakse koostöös jahimehega epidemioloogiline uuring. Pannakse kirja metssea leidmise või küttimise andmed (sh kuupäev, leidja või küti nimi, metssea vanus ja sugu, kütitud metssea sümptomid või leitud metsseakorjuse olukord). Surnud metssead vaatab üle ka veterinaarjärelevalveametnik või volitatud loomaarst. Korjuselt võetakse proov, mis saadetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi.
Taudistunud alal asuvatele ettevõtetele kehtestatakse kohased kitsendused ja abinõud. Taudistunud alal asuvatele loomapidajatele kehtivad ka kindlad kohustused.Täpsemalt on taudistunud alal rakendatavad meetmed kirjas sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskirjas.
Taudistunud ala jaoks koostab Veterinaar- ja Toiduamet selle tervendamise kava. Kavas esitatakse tauditõrje meetmed sigade katku likvideerimiseks taudistunud alal (sh meetme,d mida rakendatakse taudistunud alal asuvate ettevõtete suhtes). Tervendamise kava muudetakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele. Kava esitab Veterinaar- ja Toiduamet hindamiseks Euroopa Komisjonile 90 päeva jooksul pärast referentlaborist saadud kinnitust, et metssigadel on diagnoositud esmane sigade katku juht. Taudistunud ala suurenemise või vähenemise puhul teavitatakse sellest kohe Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide veterinaarteenistusi. Muude muudatuste tegemise korral esitatakse muudetud tervendamise kava hindamiseks Euroopa Komisjonile.
Taudistunud ala loetakse tervendatuks, kui viimasest sigade katku diagnoosimisest on möödunud vähemalt 12 kuud ja sel perioodil uuritud metssead osutuvad sigade katku suhtes viroloogilisel uurimisel negatiivseks. Taudistunud alale kehtestatud kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.
Pärast kitsenduste lõpetamist uuritakse metsloomi sageli vähemalt kolme aasta jooksul vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori kinnitatud seirekavale. Metsseapopulatsioon loetakse sigade katkust vabaks, kui uuringutega on tõestatud selle viiruse ja antikeha puudumine viimase 12 kuu vältel.

Lisainfo


Õigusaktid

Kontakt

Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefon 605 4750 – automaatvastaja, kuhu saab jätta küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kohta.
Veterinaar- ja Toiduamet
Väike-Paala 3, 11415 Tallinn
Tel 605 1710
Faks 621 1441
vet@vet.agri.ee
www.vet.agri.ee
Loomapidaja esmane ja olulisim kontakt on kohalik volitatud veterinaararst.

Maakondade veterinaarkeskuste kontaktid:

Harjumaa Veterinaarkeskus
Västriku 2b, 11312 Tallinn
Tel 658 0420

Hiiumaa Veterinaarkeskus
Hiiu mnt 3, 92101 Käina
Tel 462 2030

Ida-Virumaa Veterinaarkeskus
Viru 5a, Jõhvi linn, 41589 Ida- Virumaa
Tel 336 6774

Jõgevamaa Veterinaarkeskus
Ravila 10, 48306 Jõgeva
Tel 772 0201

Järvamaa Veterinaarkeskus
Pärnu 58, 72712 Paide
Tel 385 4520

Läänemaa Veterinaarkeskus
Jaani 8, 90502 Haapsalu
Tel 472 4791

Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus
Neffi 2, 46607 Piira
Lääne-Virumaa
Tel 323 2050

Pärnumaa Veterinaarkeskus
Haapsalu mnt 86, 80010 Pärnu
Tel 447 1614

Põlvamaa Veterinaarkeskus
Puuri tee 1, 63308 Põlva
Tel 799 4441

Raplamaa Veterinaarkeskus
Kuusiku tee 6, 79511 Rapla
Tel 489 2590

Saaremaa Veterinaarkeskus
Kohtu 10, pk 35
93802 Kuressaare
Tel 453 1273

Tartumaa Veterinaarkeskus
Vahi, Tartu vald 60511 Tartumaa
Tel 740 1208

Valgamaa Veterinaarkeskus
Tartu mnt 79, 68205 Valga
Tel 766 6712

Viljandi Veterinaarkeskus
Vabaduse plats 4, I korrus
71020 Viljandi
Tel 435 0020

Võrumaa Veterinaarkeskus
Võrumõisa tee 4
65555 Võru linn
Tel 782 4051

Korduma kippuvad küsimused

Oleme pannud kokku vastused levinumatele küsimustele sigade Aafrika katku kohta. Neid saad lugeda korduma kippuvate küsimuste lehelt ».

 

 

Viimati uuendatud: 14. juuni 2017