Sa oled siin

Taimekaitsevahendite jäägid

Taimekaitsevahend on vähemalt ühest toimeainest ja abiainetest koosnev vahend taimede või taimsete saaduste kaitsmiseks kahjulike organismide eest.

Mis on taimekaitsevahendid?

Taimekaitsevahendeid kasutatakse kahjurloomade (insektitsiidid ja rodentitsiidid), umbrohu (herbitsiidid) ja taimehaiguste (fungitsiidid) tõrjeks. Nende valik  sõltub põllukultuurist, kliimast ja esinevatest kahjuritest. Mõne taimekaitsevahendi abil (sisaldavad aineid, mis ei ole toitained) saab mõjutada taimede eluprotsessi, näiteks taimede kasvu.

Levinud arusaama kohaselt on mõisted "taimekaitsevahend" ja "pestitsiid" sünonüümid. Siiski on pestitsiid laiem mõiste, mis hõlmab lisaks taimekaitsevahenditele ka biotsiide. Pestitsiid hoiab ära, hävitab või tõkestab kahjulikku organismi (kahjurit) või haigust või kaitseb taimi või taimseid saaduseid tootmise, ladustamise või transpordi käigus. Biotsiidid on ained, mille kasutusala on laiem kui taimekaitsevahenditel. Biotsiide kasutatakse näiteks ladude ja transpordivahendite desinfitseerimiseks.

Taimekaitsevahendite kasutamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides reguleeritud riigisiseste õigusaktidega. Eestis reguleerib taimekaitsevahendite kasutamist taimekaitseseadus. Seaduses sätestatud taimekaitsevahenditele esitatavate nõuetega tagatakse nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Taimekaitsest ja taimekaitsevahenite kasutamisest saab lähemalt lugeda rubriigist "Taimekaitse".

 

Taimekaitsevahendite jäägid toidus

Taimekaitsevahendite kasutamisest võivad jääda toitu või selle pinnale väga väikesed toimeaine kogused.

Igale toimeainele kehtestatakse jäägi piirnorm. Toimeaine jäägi piirnormi korral on tegu suurima lubatud aine kogusega, mis võib esineda toidus jäägina, kui taimekaitsevahendit on kasutatud vastavalt kasutusjuhisele. Piirnormide kehtestamisel võetakse arvesse kõiki tarbijagruppe, kaasa arvatud imikud, lapsed ja taimetoitlased.

Taimekaitsevahendit  ei lubata kasutada juhul, kui selle kasutamine võib kujutada ohtu mõnele tarbijagrupile. Piirnormid on lubatavast päevasest kogusest reeglina kümneid kuni sadu kordi väiksemad. Need määratakse alati nii madalad kui võimalik, isegi juhul kui kõrgem piirnorm ei kujutaks ohtu tervisele.

Euroopa Liidus on kehtestatud piirnormid rohkem kui 1100 toimeainele, mida kasutatakse praegu või on varem kasutatud Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

Jääkide piirnormid on määratud umbes 300 põllumajandustootele, mille hulgas on nii taimset kui ka loomset päritolu toit. Piirnormid kehtivad ka mõnedele töödeldud toodetele, mille puhul on arvesse võetud aine lahjenemist või kontsentreerumist töötlemisel.

Taimekaitsevahendite jäägid toidus

Kõik toidud ei sisalda toimeainete jääke ning tavaliselt on toidus leiduvad jääkide kogused väga väikesed ega ohusta inimese tervist. Neid võib leiduda isegi sel juhul, kui kasutatakse õiget taimekaitsevahendit kindlaksmääratud viisil.

Mõnikord on toimeainete jäägid saagis vajalikud, et need oma tööd edasi teeksid. Näiteks kaitsevad need puu- või köögivilju kahjurite eest säilitamisel või riknemise eest pikemal transpordil. Külmemas kliimas on kahjureid ja taimehaiguseid vähem kui lõunapoolsemates maades, seetõttu puudub nendes riikides vajadus kasutada taimekaitsevahendeid suurtes kogustes.

Ka mahetooted võivad sisaldada toimeainete jääke. Mahekultuuridel on lubatud kasutada mitmeid taimekaitsevahendeid. Esinenud on ka juhtumeid, kus tavatootmises kasutatavate taimekaitsevahenditega töödeldud tooteid on turustatud kui mahetooteid. Samuti võivad taimekaitsevahendid sattuda mahetoodetele ristsaastumise teel, kui mahe- ja tavapõld asuvad lähestikku ja tavapõllu töötlemisel satub taimekaitsevahendeid ka mahekultuuridele. Ristsaastumist võib põhjustada ka samade seadmete kasutamine tava- ja mahekultuuride töötlemisel. Mahetooted võivad saastuda ka transpordi või ladustamise käigus.

Kuidas saab vähendada taimekaitsevahendite jääke oma toidus?

Puuviljade pesemine ja koorimine ning köögiviljade pealmiste lehtede eemaldamine võib osa toimeainete jääke eemaldada. Ka töötlemine, sh keetmine, võib vähendada mõnede toimeainete sisaldust toidus.

Kõige tähtsam on siiski toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning hoiduda igapäevaselt suures kogustes samade toitude tarbimisest.

Sel viisil rikastame oma toidulauda ja vähendame võimalust, et saame mõnda toimeainet üle päevase lubatud piirnormi.

 

Kuidas kontrollitakse taimekaitsevahendite jääkide esinemist puu- ja köögiviljades?

Taimekaitsevahendite jääkide kontroll imporditud, s.o Euroopa Liitu (sh Eestisse) mujalt sisse toodud puu- ja köögiviljadel, erineb mõnevõrra sellest, kuidas kontrollitakse Euroopa Liidus (sh Eestis) toodetud toitu.

 

Väljaspool Euroopa Liitu toodetud puu- ja köögiviljade kontroll

Euroopa Liitu imporditud puu- ja köögiviljade kontrollil on kolm etappi.

I. Kontrollid, mida tehakse puu- ja köögivilju tootvas riigis (nt Türgi, Egiptus) enne kauba toomist Euroopa Liitu

Tootjariigis kontrollitakse, kas tootjad kasutavad taimekaitsevahendeid nõuetekohaselt. Peamiselt kontrollitakse seda, kas puu- ja köögiviljade kasvatamisel kasutatakse ainult neid taimekaitsevahendeid, mida on lubatud Euroopa Liidus kasutada, ning ainult lubatud viisil.

Vajadusel võetakse enne eksporti ka kontrolliproove, et veenduda, kas nõuetekohase kasutamise reeglitest on kinni peetud ning ega puu- ja köögiviljad sisalda taimekaitsevahendite jääke üle ELis lubatud koguste.

Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi audiitorid kontrollivad, kas suuremate eksportivate riikide kontrollisüsteemid toimivad korralikult. Auditite raportid avaldatakse Euroopa Komisjoni kodulehel.

Ettevõtja, kes puu- ja köögivilju Euroopa Liidus turustab, võib nõuda eksportijalt ka lisagarantiisid. Selleks võib olla näiteks nõue teha täiendavaid kontrolle, mida teeb kas turustaja ise või mõni sõltumatu sertifitseerimisasutus.

Tavaliselt hinnatakse selliste kontrollide käigus seda, kas puu- ja köögiviljade kasvatamisel on järgitud mõnd rahvusvahelist hea põllumajandustava standardit (nt GLOBALGAP), mis hõlmaks ka taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise põhimõtteid.

II. Kontrollid ELi välispiiril, enne kui puu- ja köögivili lubatakse ELi tuua

Sellised kontrollid toimuvad tavaliselt piiripunktides, mis asuvad ELi välispiiril (maanteel, raudteel, lennujaamades, sadamates), või tolliladudes enne seda, kui kaup lubatakse ELi territooriumile.

Enim saabub sääraseid kaupu ELi läbi Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania sadamate. Suurim maanteel asuv piiripunkt asub Türgi-Bulgaaria piiril.

Statistika ELi imporditavast toidust saab kätte Eurostati kodulehelt.

Piiripunktis võib kontrolle teha kahel alusel.

  • Kohustuslik kontroll kõigis ELi piiripunktides. Euroopa Liit on määratlenud need peamised riigid ja kaubad, kust saabuvat kaupa piiripunktides tihemini ja rangemalt kontrollitakse, sh taimekaitsevahendite jääkide tuvastamiseks (praegu 10 riiki, sh Türgi, Hiina, India). Lisateavet koos kontrollisagedustega saab Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 669/2009.
  • Iga ELi riik saab teha imporditavale kaubale ka täiendavaid kontrolle. Nt 2017. ja 2018. a saadeti kõikide piiril tehtud kontrollide tulemusena ELi piirilt tagasi vastavalt 132 ja 154 kaubasaadetist, kuna neis leiduv kaup sisaldas normist enam taimekaitsevahendite jääke.

III. Kontrollid ELi liikmesriigis pärast kauba saabumist

Selliseid kontrolle tehakse reeglina kas hulgi- või jaekaubandusettevõtetes. Kontrolle tehakse nn ELi-ülese koordineeritud kontrollprogrammi raames, kus on kokku lepitud kogu liidu kontrollimahud, sh see, milliseid kaupu kontrollitakse ja milliste taimekaitsevahendite sisaldust uuritakse. Aastate 2020–2022 kontrollprogrammi saab lugeda portaalist EUR-Lex.

Vajadusel teeb iga liikmesriik lisakontrolle. Kontrolliproove võetakse varasematel aastatel liikmesriikides esinenud probleemsetest toidugruppidest, arvestades seejuures kohalikke tarbimisharjumusi. Näiteks võetakse proovivõtte plaanides aluseks Euroopa Toiduohutusameti kogutud andmed riikide probleemsematest toidugruppidest, millest Eesti võtab seiresse neid toidugruppe, mida meil rohkem tarbitakse. Lisaks võetakse kohaliku seire käigus arvesse ELi sööda ja toidu kiirhoiatussüsteemi RASFF väljastatud teateid ning riigis endas ilmnenud probleeme, nagu näiteks Eesti puhul viimastel aastatel õunte puhul esinenud päritolu võltsimise kahtlusi.

2018. a võttis Veterinaar- ja Toiduamet kirjeldatud riskihindamise tulemusena 53 kontrolliproovi Eestis müüdavast imporditud puu- ja köögiviljast, millest 6 puhul tuvastati, et need sisaldasid ühe või mitme taimekaitsevahendi jääke üle piirnormi.

 

ELi liikmesriigis (sh Eestis) toodetud puu- ja köögivilja kontroll

Kontrollid, mida tehakse ELi liikmesriigis (sh Eestis) selleks, et tuvastada, kas riigis endas toodetud puu- ja köögiviljad vastavad nõuetele ega sisalda taimekaitsevahendite jääke üle lubatud normi, saab jagada kahte etappi.

I. Taimekaitsevahendite kasutamise kontrollid puu- ja köögivilja kasvataja juures

Põllumajandusamet käib puu- ja köögivilja kasvataja juures kontrollimas järgmist:

  • ega seal kasutata taimekaitsevahendeid, mida pole Eestis lubatud kasutada;
  • kas lubatud taimekaitsevahendeid kasutatakse nii, nagu neid tuleb kasutada;
  • kas peetakse kinni muudest nõuetest, mis on taimekaitsevahendite kasutamise seisukohast olulised (nt taimekaitsepritsi vastavus nõuetele, taimekaitsevahendi hoiustamise tingimused jne).

Sellise kontrolli tulemusena võib Põllumajandusamet võtta vajadusel ka kontrollproove lõpptoodangust, et saada lisakinnitust sellele, kas taimekaitsevahendeid kasutades on nõudeid järgitud.

Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite loetelu saab kätte Põllumajandusameti kodulehelt. Taimekaitsevahendite turule lubamisest on kirjutatud taimekaitse rubriigis.

II. Taimekaitsevahendite jääkide kontroll müügis olevas puu- ja köögiviljas

Kontrolle tehakse nn ELi-ülese koordineeritud kontrollprogrammi raames, kus on kokku lepitud kogu liidu kontrollimahud, sh see, milliseid kaupu kontrollitakse ja milliste taimekaitsevahendite sisaldust uuritakse. Aastate 2020–2022 kontrollprogrammi saab lugeda portaalist EUR-Lex.

Veterinaar- ja Toiduamet võttis 2018. aastal 121 kontrolliproovi Eestis müüdavast ELi ja Eesti päritolu puu- ja köögiviljast, millest 5 puhul tuvastati, et see sisaldas üht või mitut taimekaitsevahendit üle piirnormi.

 

Kuidas hinnatakse taimekaitsevahendite jääkide ohutust?

Inimese tervise kaitsmiseks sätestatakse puu- ja köögiviljades sisalduda võivatele taimekaitsevahendite ehk hpestitsiidide toimeainete jääkidele piirnormid (MLR, inglise maximum residue level). Nende aluseks on põldkatsed, kus pärast taimekaitsevahendi korrektset ja kontrollitud kasutamist mõõdetakse toimeainejääkide kogust saaduses.

Pärast toimeainete hindamist ja ümberhindamist antakse hinnang iga toimeaine jääkide maksimaalsele võimalikule sisaldusele.

Hinnangu koostamise raames tehakse kindlaks, kas toimeaine selline kogus saaduses on inimeste tervisele ohtlik või mitte, arvestades toksikoloogilisi võrdlusväärtusi (talutav ööpäevane kogus ehk ADI , akuutne standarddoos ehk ARfD) ning toitumisuuringute andmeid.

Ehk siis lihtsustatult leitakse arvutusmudelitega, kui palju tarbija toimeaine jääke toiduga tõenäoliselt saab, ning saadud tulemusi võrreldakse toksikoloogiliste võrdlusväärtustega.

Tasub teada

ADI (acceptable daily intake, vastuvõetav/talutav ööpäevane kogus) – toidus sisalduv toimeaine kogus, mille tarbimisel iga päev terve inimese eluea jooksul ei esine terviseriski (ühik: mg / kehamassi kg). Toksikoloogiliseks võrdlusväärtuseks pikaajalise kokkupuute hindamisel.

ARfD (acute reference dose, akuutne standarddoos) – toidus sisalduv toimeaine kogus, mille tarbimisel lühema aja jooksul (üks toidukord või ööpäeva jooksul) ei esine terviseriski (ühik: mg / kehamassi kg). Toksikoloogiliseks võrdlusväärtuseks lühiajalise kokkupuute hindamisel.

Lühiajalise kokkupuute hindamine

Lihtsustatult leitakse akuutne saadavus üldise arvutusvalemiga.

Akuutne saadavus = [(aine sisaldus tootes) x (toote tarbitav kogus)] / kehamass

Tõenäolisema tarbijariski hindamisel (s.t täpsemates arvutusvalemites) võetakse lisaks aine sisaldusele tootes ning tarbitavale kogusele arvesse täiendavaid aspekte, näiteks seda, et viljad töödeldakse või kooritakse. MRL aga väljendab lubatud jäägi kogust kogu viljas, s.t töötlemata ja koorimata viljas.


Uuringutega vaadeldakse näiteks seda, kuidas muutub jäägi sisaldus kuumtöötlemisel või milline on jäägi sisaldus eraldi kogu viljas, koores ja viljalihas. Uuringute tulemuste põhjal arvutatakse töötlemisfaktorid, mis iseloomustavad jäägi osakaalu töödeldud või kooritud viljas.

Lisaks on uuringud näidanud, et mõnikord võib jäägi kogus ühes ühikus (nt üks mandariin, üks õun) olla suurem kui keskmiselt kogu partiis. Et sellega seoses veelgi maandada riski, mis tuleneb korraga suure koguse mingi toiduaine söömisest, on arvutusvalemisse lisatud täiendavalt varieeruvusfaktor, mille väärtus sõltub ühiku kaalust.

Seejuures tasub teada, et arvutusvalemisse lisatavad faktorid ei ole universaalsed ehk ühesugused kõigi toimeainete või viljade jaoks.

Täpsem arvutusvalem on seega järgmine.

Akuutne saadavus = [(aine sisaldus tootes) x (toote tarbitav kogus) x (asjakohane faktor)] / kehamass

Üldise arvutusvalemi kasutamisel hinnatakse aine saadavusest tulenevat võimalikku riski tegelikkusest suuremaks. Seda muu hulgas põhjusel, et jäägi sisaldus töötlemisel või koorimisel muutub ning enamik toodetest sisaldab tegelikkuses jääke piirnormist oluliselt vähem.

Üldise arvutusvalemi järgi võiks näiteks 20 kg kaaluv laps süüa ööpäevas vaid 67 g mandariine, mis sisaldavad maksimaalses lubatavas koguses kloorpürifossi (eeldusel, et ta ei saa seda ainet lisaks mõnest muust toiduainest). Täpsema arvutusvalemi järgi (ehk täiendavalt töötlemisfaktori ja varieeruvust arvestades) saame aga tulemuseks 1,11 kg kooritud mandariine. Banaane, mis sisaldavad maksimaalses lubatavas koguses tiabendasooli, võiks 20 kg kaaluv laps üldise arvutusvalemi järgi süüa ööpäevas 333 g (eeldusel, et ta ei saa seda ainet lisaks mõnest muust toiduainest). Töötlemisfaktori ja varieeruvuse täiendaval arvestamisel aga saame tulemuseks 3,7 kg kooritud banaani.

Toimeainete tegelikke sisaldusi arvestades võib päevas ohutult süüa veelgi suuremaid koguseid.
 

Kas toit, milles on pestitsiidijääke üle piirnormi, on süües kohe tervisele ohtlik?

Süües toitu, milles pestitsiidijääkide sisaldus ületab piirnormi (MRL), ei teki otsest terviseriski, kui pestitsiidide saadavus toidust jääb alla toksikoloogiliste võrdlusväärtuste ehk ohutuslävendite (nagu talutav ööpäevane kogus ADI või akuutne standarddoos ARfD).

Ohutuslävendi ADI ületamine perioodiliselt või aeg-ajalt ei tähenda samuti otsest terviseohtu, kuna ADI puhul on tegu väärtusega, mis on välja arvestatud inimese eluaegse kokkupuute alusel.

 
tagasi teemalehele
Viimati uuendatud: 18. juuli 2019