Sa oled siin

Taimekaitsevahendite jäägid

Taimekaitsevahend on vähemalt ühest toimeainest ja abiainetest koosnev vahend taimede või taimsete saaduste kaitsmiseks kahjulike organismide eest. Toimeaineks on nii kemikaalid, taimeekstraktid, feromoonid kui ka mikroorganismid (sealhulgas viirused).

Taimekaitsevahendeid kasutatakse kahjurloomade (insektitsiidid ja rodentitsiidid), umbrohu (herbitsiidid) ja taimehaiguste (fungitsiidid) tõrjeks. Nende valik  sõltub põllukultuurist, kliimast ja esinevatest kahjuritest. Mõne taimekaitsevahendi abil (sisaldavad aineid, mis ei ole toitained) saab mõjutada taimede eluprotsessi, näiteks taimede kasvu.

Levinud arusaama kohaselt on mõisted "taimekaitsevahend" ja "pestitsiid" sünonüümid. Siiski on pestitsiid laiem mõiste, mis hõlmab lisaks taimekaitsevahenditele ka biotsiide. Pestitsiid hoiab ära, hävitab või tõkestab kahjulikku organismi (kahjurit) või haigust või kaitseb taimi või taimseid saaduseid tootmise, ladustamise või transpordi käigus. Biotsiidid on ained, mille kasutusala on laiem kui taimekaitsevahenditel. Biotsiide kasutatakse näiteks ladude ja transpordivahendite desinfitseerimiseks.

Taimekaitsevahendite kasutamine on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides reguleeritud riigisiseste õigusaktidega. Eestis reguleerib taimekaitsevahendite kasutamist taimekaitseseadus. Seaduses sätestatud taimekaitsevahenditele esitatavate nõuetega tagatakse nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.

 

Taimekaitsevahendite jäägid toidus

Taimekaitsevahendite kasutamisest võivad jääda toitu või selle pinnale väga väikesed toimeaine kogused.

Igale toimeainele kehtestatakse jäägi piirnorm. Toimeaine jäägi piirnormi korral on tegu suurima lubatud aine kogusega, mis võib esineda toidus jäägina, kui taimekaitsevahendit on kasutatud vastavalt kasutusjuhisele. Piirnormide kehtestamisel võetakse arvesse kõiki tarbijagruppe, kaasa arvatud imikud, lapsed ja taimetoitlased.

Taimekaitsevahendit  ei lubata kasutada juhul, kui selle kasutamine võib kujutada ohtu mõnele tarbijagrupile. Piirnormid on lubatavast päevasest kogusest reeglina kümneid kuni sadu kordi väiksemad. Need määratakse alati nii madalad kui võimalik, isegi juhul kui kõrgem piirnorm ei kujutaks ohtu tervisele.

Euroopa Liidus on kehtestatud piirnormid rohkem kui 1100 toimeainele, mida kasutatakse praegu või on varem kasutatud Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

Jääkide piirnormid on määratud umbes 300 põllumajandustootele, mille hulgas on nii taimset kui ka loomset päritolu toit. Piirnormid kehtivad ka mõnedele töödeldud toodetele, mille puhul on arvesse võetud aine lahjenemist või kontsentreerumist töötlemisel.

Taimekaitsevahendite jäägid toidus

Kõik toidud ei sisalda toimeainete jääke ning tavaliselt on toidus leiduvad jääkide kogused väga väikesed ega ohusta inimese tervist. Neid võib leiduda isegi sel juhul, kui kasutatakse õiget taimekaitsevahendit kindlaksmääratud viisil.

Mõnikord on toimeainete jäägid saagis vajalikud, et need oma tööd edasi teeksid. Näiteks kaitsevad need puu- või köögivilju kahjurite eest säilitamisel või riknemise eest pikemal transpordil. Külmemas kliimas on kahjureid ja taimehaiguseid vähem kui lõunapoolsemates maades, seetõttu puudub nendes riikides vajadus kasutada taimekaitsevahendeid suurtes kogustes.

Ka mahetooted võivad sisaldada toimeainete jääke. Mahekultuuridel on lubatud kasutada mitmeid taimekaitsevahendeid. Esinenud on ka juhtumeid, kus tavatootmises kasutatavate taimekaitsevahenditega töödeldud tooteid on turustatud kui mahetooteid. Samuti võivad taimekaitsevahendid sattuda mahetoodetele ristsaastumise teel, kui mahe- ja tavapõld asuvad lähestikku ja tavapõllu töötlemisel satub taimekaitsevahendeid ka mahekultuuridele. Ristsaastumist võib põhjustada ka samade seadmete kasutamine tava- ja mahekultuuride töötlemisel. Mahetooted võivad saastuda ka transpordi või ladustamise käigus.

Kuidas saab vähendada taimekaitsevahendite jääke oma toidus?

Puuviljade pesemine ja koorimine ning köögiviljade pealmiste lehtede eemaldamine võib osa toimeainete jääke eemaldada. Ka töötlemine, sh keetmine, võib vähendada mõnede toimeainete sisaldust toidus.

Kõige tähtsam on siiski toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning hoiduda igapäevaselt suures kogustes samade toitude tarbimisest. Sel viisil rikastame oma toidulauda ja vähendame võimalust, et saame mõnda toimeainet üle päevase lubatud piirnormi.

 
tagasi teemalehele
Viimati uuendatud: 25. jaanuar 2018