Sa oled siin

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019–2023

Toidu hea kvaliteedi ja toidutööstuse majandusliku elujõu tagamiseks koostab iga Euroopa Liidu liikmesriik tegevuskava, milles kirjeldatakse, kuidas riik kavatseb arendada taimekaitsevahendite säästva kasutamise saavutamiseks olulisi valdkondi. Tänu tegevuskavade rakendamisele kasutab Euroopa põllumajandussektor üha enam ohutuid ja keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, pakkudes seeläbi tarbijate nõudmistele vastavaid kvaliteetseid tooteid.

Illustratsioon: lepatriinu vlijapuuõiel.

Eesti taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavas aastateks 2019–2023 on kirjas abinõud, millega riik kavatseb sel perioodil soodustada taimekaitsevahendite säästvat kasutamist.

Tegevuskava koostamist vedas Maaeluministeerium. Dokumendi kinnitas maaeluminister 2019. a 13. mail käskkirjaga nr 80.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava koondab kokku valdkonna olulisemad kitsaskohad ning kirjeldab tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja kasutamisega kaasnevate riskide vähendamiseks. Tegevuskavas on rõhk asetatud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.

Eesmärkide täitmiseks vajalike meetmete ja tegevuste kavandamisel lähtuti alavaldkondade kitsakohtadest ning ministeeriumi tellitud uuringute kokkuvõtetest. Meetmed ja tegevusi on kavandatud muu hulgas ka õiguslikult reguleeritud tegevuste parema rakendamise toetamiseks ja edasiarendamiseks.

 

Eesmärgid

Tegevuskavas toodud abinõudel on kaks peamist eesmärki.

  • Vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale.
  • Soodustada integreeritud taimekaitse põhimõtete ja muude abinõude väljatöötamist ja kasutusele võtmist.

Tegevused

Tegevuskava peamiste eesmärkide saavutamist toetavad tegevused, mis jagunevad kolmeks teemaks – teavitamine, taimekaitse ning seadmed.

Teavitamine

Teavitamisega seotud tegevused hõlmavad taimekaitsealast koolitust, taimekaitsevahendite ohutu kasutamise teemalist nõustamist ja avalikkuse teadlikkuse tõstmist.

Teavitamise puhul tuleb kindlasti rõhutada koolituste tähtsust taimekaitsevahenditega ümberkäimisel kaasneda võivate riskide vähendamisel. Senisest enam tuleb pöörata rõhku ka taimekaitsevahendite kohta käiva teabe edastamisele tavakodanikele.

Teadlikkuse tõstmiseks planeeritud tegevustest saavad kasu nii tavakodanikud, taimekaitsevahendite amatööridest ja professionaalidest kasutajad kui ka turustajad ja nõustajad.

Taimekaitse

Tegevused hõlmavad taimekaitse säästvat kasutamist ja integreeritud taimekaitset. Neid võib tinglikult nimetada ka taimekaitsevahendite kasutamise viisideks ja võteteks.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse põllumajandussaaduste tootmisel ehk toiduahela alguses, seega on sellele etapile tähelepanu pööramine toiduohutuse tagamiseks oluline. Kavas on edendada taimekaitsevahendite ohutumat ja sihipärasemat kasutamist ning tõhustada taimekaitsevahenditega seotud huvigruppide koostööd ja järelevalvet. Lisaks on plaanis soodustada integreeritud taimekaitse ja teiste alternatiivsete taimekahjustajate tõrjeviiside kasutuselevõttu.

Planeeritud tegevustest saavad kasu peamiselt põllumajandustootjad.

Seadmed

Taimekaitseseadmete-alaste tegevuste alla käivad teemad, mis seonduvad taimekaitseseadmete tehnilise kontrolliga.

Planeeritud tegevustega muudetakse ja kaasajastatakse olemasolevat tehnilise kontrolli süsteemi. Tehnilisel kontrollil on samuti oluline roll tegevuskava eesmärkide saavutamisel – tehnilise kontrolli läbinud ja tehniliselt korras taimekaitseseadmete kasutamisel väheneb keskkonna- ja terviseriskide tekkimise tõenäosus.

Taimekaitseseadmete tegevusvaldkonnas planeeritud tegevustest saavad kasu taimekaitsevahendite professionaalsed kasutajad, kes tegutsevad kas põllumajanduslikes või ka muudes valdkondades, ning tehnilise kontrolli teostamiseks volituse saanud ettevõtjad.

 

Euroopa Komisjoni väljatöötatud ühtlustatud riskinäitajad

Euroopa Komisjon hakkas alates 2019. a direktiivi (EL) 2019/782 alusel välja arvutama Euroopa Liidu üleselt ühtlustatud riskinäitajaid, mis võimaldavad hinnata taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevate riskidega seotud suundumusi.

Näitajaid hakatakse kasutama selleks, et hinnata edusamme, mis on tehtud erinevate poliitikasuundade eesmärkide saavutamisel, millega taotletakse taimekaitsevahendite mõju vähendamist inimeste tervisele ja keskkonnale.

2019. a augustiks on välja töötatud kaks ühtlustatud riskinäitajat.

 

Ohupõhine ühtlustatud riskinäitaja, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel turule lastud taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete kogustel (harmonised risk indicator 1 ehk HRI 1)

Näitaja HRI 1 põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel turule lastud taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete koguste kohta kogutud statistikal ning määruse (EÜ) nr 1185/2009 I lisal (pestitsiidide turulelaskmise statistika), mille alusel komisjonile vastavaid andmeid esitatakse.

Eestis kogub neid andmeid Statistikaamet, kes esitab need Eurostatile, kes omakorda esitab need Euroopa Komisjonile.

Kogutavad andmed on liigitatud 4 rühma ning igale rühmale vastab kindel kaalutegur, mida hiljem indikaatori arvutamisel kasutatakse. Edasi jagunevad rühmad 7 kategooriaks lähtuvalt sellest, milline on ainetest tulenev risk vastavalt klassifikatsioonile.

 

Ühtlustatud riskinäitaja, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 53 alusel antud lubade arvul (harmonised risk indicator 2 ehk HRI 2)

Näitaja HRI 2 põhineb määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 53 alusel taimekaitsevahendite kasutamiseks antud lubade arvul, mis on komisjonile esitatud vastavalt sama määruse artikli 53 lõikele 1.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikkel 53, taimekaitse eriolukorrad – liikmesriik võib eriolukordades anda kuni 120 päevaks loa taimekaitsevahendite turulelaskmiseks piiratud ja kontrollitud kasutuseks, kui selline meede osutub vajalikuks ohu tõttu, mida ei ole võimalik ohjata ühegi teise mõistliku vahendiga.

 

 

Viimati uuendatud: 28. august 2019