Sa oled siin

Toidu koostisosad

Kõik toidu koostisosad peavad olema kirjas koostisosade loetelus, sisalduse kahanevas järjekorras.

Seega peavad toidutoote koostisosade loetelus esikohal olema põhikoostisosad. Kui mõni toidu koostisosa koosneb mitmest koostisosast (nt glasuur), nimetatakse seda liitkoostisosaks. Liitkoostisosa koostis tuleb samuti esitada; tavaliselt esitatakse liitkoostisosa koostis vahetult selle järel sulgudes.

Koostisosade loetelu nõuded

Toidu koostisosadele kehtivad samad nõuded nagu nende müügile eraldi tootena; s.t kui koostisosana kasutatakse näiteks koort, mis on kaitstud nimetusega toode, siis peab koor vastama piimatoodetele esitatud nõuetele.

Koostisosade loetelus esitatakse teistest koostisosadest kirjastiililt, kirjasuuruselt või taustavärvilt eristuvana allergiat põhjustada võivad koostisosad. Nende märgistamisest on täpsemalt kirjutatud allergeenide infolehel »

Teatud koostisosi võib esitada märgistusel üldnimetusega. Näiteks võib kaneeli, ingverit  ja nelki esitada üldnimetusega "vürtsid", eri kalaliike võib koostisosade loetelus nimetada üldnimetusega "kala".

Protsentides on toidu koostisosa vaja näidata siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline toote eristamiseks. Näiteks juustuvorsti märgistusel peab olema esitatud liha ja juustu kogus protsentides ("Koostis: sealiha (32%),veiseliha (23%), vesi, juust (8%), seakamar" jne).

Toidus kasutatakse ka koostisosi, mis kaotavad töötlemisel niiskust (nt liha). Selliste koostisosade kogus arvutatakse selle põhjal, kui palju koostisosa kulus toote valmistamise etapis, ja väljendatakse protsendina valmistoote massist.

Tootes sisalduva liha kogus tuleb esitada protsentides. Osad, mida looma rümbast võib lihaks lugeda, on reguleeritud õigusaktidega.

Toidu lihasisalduse arvestamisel ei tohi liha hulka arvestada mehaaniliselt kondi küljest eemaldatud lihamassi, samuti südant, keelt, pealihaseid, randme- ja pöialiigeselihaseid ning saba. Need peavad olema näidatud eraldi koostisosadena.

Sarnaselt on reguleeritud liha rasva-, peki- ja sidekoesisaldus. Näiteks koostisosana esitatava sealiha maksimaalne rasvasisaldus võib olla 30%, imetajate lihal 25%, linnu- või küülikulihal 15%.

Kui sisaldus on lubatust suurem, peab rasv, pekk või sidekude olema koostisosade loetelus eraldi nimetatud. Seepärast on näiteks sardellide koostisosade loetelus tihti sealiha kõrval ka pekk.

Kui märgistusel protsentides välja toodud koostisosa või kõigi koostisosade mass kokku ületab 100% valmistoote massist, kirjutatakse protsendilise koguse asemel 100 g valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa(de) kogus massiühikutes. Näiteks külmsuitsuvorsti valmistamisel liha kuivab, seetõttu on märgistusel kiri "100 g valmistoote valmistamiseks on kasutatud 120 g veiseliha".

Kuna mitmed toiduvärvid võivad põhjustada laste hüperaktiivsust, peavad tooted, mis sisaldavad toiduvärve E102 (kollane või punakas), E104 (kollane või rohekaskollane), E110 (päikeseloojangukollane), E124 ja E129 (punane), kandma silmapaistval kohal märget "Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele".

Lisaained on näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad; üks lisaaine võib täita ka mitut funktsiooni. Neid tähistatakse toote märgistusel rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või Euroopa Liidus kehtestatud numbriline tunnus (E-number). Näiteks "säilitusaine kaaliumsorbaat" on sama kui "säilitusaine E 202".

Lisaaineid lisatakse toidule selle valmistamise käigus näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks. Lisaaineid ei kasutata iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana, küll aga muutuvad lisaained või nende derivaadid otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Lähemalt »

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 16. aprill 2015