Sa oled siin

Toidu nimetus

Toidu nimetus viitab toidu olemusele ja eristab seda sarnastest toodetest. Nimetus peab olema arusaadav, üheselt mõistetav ja ei tohi ostjat eksitada.

Toidu nimetus võib olla õigusaktiga kehtestatud nimetus, üldtuntud nimetus (nt kali, kohuke, müsli) või toitu kirjeldav nimetus. Väljamõeldud nimetus (nt smuuti) ega kaubamärk (nt Troopika) ei asenda toidu nimetust (nt mahl kontsentreeritud mahlast), mille peab alati esitama.

Kaitstud nimetus

Osale traditsioonilistest toitude nimetustest on kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuded. Sellised nimetused on näiteks mahl, moos, džemm, šokolaad, kondenspiim, mesi. Nende toodete märgistamisel on kõige olulisem nn kaitstud nimetuste põhimõte. See tähendab seda, et kui toode vastab nimetusele kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele, siis tuleb seda nimetust ka kasutada. Kui toode aga nõuetele ei vasta, siis kaitstud nimetust kasutada ei tohi – tuleb kasutada hoopis üldtuntud nimetust või toitu kirjeldavat nimetust.

Kaitstud nimetuseks on näiteks mahl, mida võib mahlana müüa vaid lahjendamata kujul. Seega jooki, mis sisaldab vaid 10% mahla, ei saa nimetada mahlaks – selle kohta tuleb kasutada toitu kirjeldavat nimetust mahlajook. Üldtuntud nimetuseks on näiteks koorejäätis ja plombiir; need on piimarasva sisaldavad tooted, mille koostises ei ole taimseid rasvu. Kirjeldavaks nimetuseks sarnaste toodete puhul on aga termin jäätis – sellega võib tähistada ka taimseid rasvu sisaldavaid tooteid. Lähemalt piimatoodete nimetustest »

Kindlasti tasub pakendi märgistust põhjalikumalt uurida, kui toode meenutab välimuselt harjumuspärast toodet (näiteks hapukoort, juustu, šokolaadi või mahla), kuid selle nimetuses kasutatakse väljendeid -kaste, -maitseline, -dessert, -kreem, -laadne toode või -jook. Selliste toodete puhul võib eeldada, et tegemist pole traditsioonilise tootega. Seetõttu tasub enne ostu kindlasti uurida lähemalt toote koostist. Näiteks võib välimuselt hapukoort meenutavas tootes olla piimarasv asendatud taimse rasvaga.

 

Töötlemisviis

Nimetuses või selle juures peab andma tarbijale ka teavet toidu olekust ja kasutatud töötlemisviisidest (nt pulbristatud, külmutatud, sulatatud, kuivatatud, sügavkülmutatud, kontsentreeritud, suitsutatud). Seda tuleb teha kõikidel juhtudel, kui sellise info puudumine võiks ostjat eksitada.

Külmutamise kuupäev peab olema esitatud külmutatud liha, lihavalmististe (teatud lihast valmistatud tooted) ning töötlemata kalatoodete puhul (nt hakklihasegu, toorvorstid, töötlemata kala). Kuupäeva juures peab olema sõna "külmutatud" (nt "külmutatud 1. jaanuaril 2015"). Enne müüki külmutatud, aga sulatatult müüdava toidu nimetuses peab olema selgesõnaline märge "sulatatud".

 

Veesisaldus

Alates 13. detsembrist 2014 peab lihatoodete tootenimetus sisaldama infot lisatud vee sisaldusest, kui lõpptoote kaal sisaldab lisatud vett üle 5%. Nõue kehtib nii liha- kui ka kalatoodetele, mida müüakse jaotus- või praetükina, lõiguna või portsjonina (kalatoodete puhul ka fileena või tükeldamata kujul).

 

Toidumärgistusest tarbijale »
tagasi teemalehele

Viimati uuendatud: 16. aprill 2015